Ehitusfoorum

Tere!

Kui kerkib 65m2-ne elamu ja teatis ja projekt on tehtud 60-le ruudule ja valmimise järgselt on vaja teha kasutusteatis, siis kas lendab keegi kuskilt vallast või ametist kohale ja hakkab möödulindiga vehkima ja reaalseid kabariite mõõtma? väga hajeasustusega kohas. Ja kui tulebki välja, et 5m2 on üle, mis sis saab rihma või tõmmatakse võlla või..

Kas sellisel nahaalsusel võib olla ka mingeid tagasilööke kindlustuste vms osas? Või soovitate siiski need 5m2 kuskilt kokku pressida ja ausalt asju ajada...

Kui suur erinevus on riigilõivude osas kuni 60m2 ja üle 60m2 elamu puhul?

Aitäh!

Ma ei tea kas see 60m2 maja vajab seadustamiseks mõõdistamisisakti pädeva isiku poolt. Kui on võimalus veidi mööda mõõta võid ju proovida. Kui läbi ei lähe saad teha kogu tsirkuse täies mahus. Projeteerimise tingimused -> Projekt-> Ehitusluba -> Projekti eriosad -> ehitus ja järelvale koos doukmenteerimisega(ehituspäevikud jne)->eriosade aktid pädevate isikute poolt -> kasutusluba.

ERAMAJA PUHUL ON KASUTUSLOA TAOTLEMIE MÕTETULT KEERULISEKS JA KALLIKS AETUD.KAHTLUSTAN,ET PALJUD EI JAKSA SEDA RALLIT MAJANDUSLIKEL PÕHJUSTEL LÄBIDA. MINA OOTAKS VALITSUSE VAHETUST, SIIS MUUTUVAD KA SEADUSED VÕI ÕIETI MA EI LIIGUTAKS LILLEGI KUI JUST HÄÄDAVAJADUS TAGA EI AJA (OOST/MÜÜK NÄITEKS) . KINDLUSTUSE PEALE LOOTA EI TASU-SEE NAGUNII RAHASID VÄLJA EI MAKSA-SEST PÕHJUST ON ALATI MIKS MITTE MAKSTA.MUUSEAS EHITUSJÄRGUS HOONET SAAB KA KINDLUSTADA

Ok. Tänan jagamast! Kindlustus oleks mingi pöördumatu ebaõnnestumise taastusõnnestumise garant. Ausalt öeldes kogu muu brüsseli normistiku peale vilistaks.. et jah, olen kuulnud, et ka pooleli olevaid ehitisi kindlustatakse aga nendest täpsematest tingimustet hetkel veel aimu pole.. on see kindlustusobjekt mingi teistsuguse õigusliku staatuse või definitsiooniga? Et a la kindlustame ära yles laotud müürid tulekahju korral - materjali kulu ja ylestöötamise kulu?? Et kui ehitisregistris olematut hoonet saaks kasvõi ainult tulekahju juhtumiks kindlustada, sis ostaks kohe 2 vilet. Ma saan aru, et teatud bürokraatia ja normistik on teatud asustustihedusel vajalik, aga mitte piirkonnas, kuhu elektriliinidki ei ulatu..

Kindlustuse peale ei tohi loota!

masulehitan kirjutas: ↑12 Jaan 2020, 15:48 ... olen kuulnud, et ka pooleli olevaid ehitisi kindlustatakse aga nendest täpsematest tingimustet hetkel veel aimu pole.. on see kindlustusobjekt mingi teistsuguse õigusliku staatuse või definitsiooniga? Et a la kindlustame ära yles laotud müürid tulekahju korral - materjali kulu ja ylestöötamise kulu?? Et kui ehitisregistris olematut hoonet saaks kasvõi ainult tulekahju juhtumiks kindlustada, ...

Alati on võimalus ennast erinevate tingimustega kurssi viia.
Kui hoonel on väljastatud ehitusluba, siis on ka juba sellekohane märge ja projektid registris.
Raha keegi niisama ei maksa, peab tõestama et millises seisus hoone oli ja tagatakse taastamise väärtuses taastamistööd. (Ehk kui ennem oli õhuga kemmerg ja nüüd tahad saada veega potti, siis need kulud maksad ise.)

Siin vist hirm natuke teine, kui kindlustuse väljamaksete osas. Vähemasti esimese postituse järgi jääb mulje, et inimene on oma hoone ehitanud natukene suurema kui projektis kirjas ning pelgab nüüd, et ühel jubedal päeval ilmub keegi ametnik mõõdulindiga ning avastab selle kõrvlaekalde projektist ning hakkab trahve väljastama. Ning lisaks tuleb ka projekt ümber kirjutada või hoone väiksemaks lõhkuda, et kodukäijast pääseda.

Ehitusteatise joonis tuleks seaduse järgi, 60m2 teha ja põhiline on saada registrisse.

Mõõdulindiga ametniku uudishimu vastu aitab suur tige koer.

Kui hiljem pikselöögist maha põleb, siis vaevalt keegi tukihunnikut mõõdulindiga mõõtma tuleb.

Mida sa registrisse saad kui kasutusloa saamise üks nõue on konkreetne ülemõõdistamine?

Kaiemoorast kirjutas: ↑12 Jaan 2020, 10:42 MINA OOTAKS VALITSUSE VAHETUST, SIIS MUUTUVAD KA SEADUSED

Viimane ehitusseadustik võeti vastu aastal 2015. Mäletamist mööda oli sel ajal üks teine valitsus. Väidetavalt loodi uus kehtiv seadustik ja kord eelkõige rahva huvisid silmas pidades.

Praegu läheb ainult hullemaks. Kas olete oma ahjud juba ametnike juures registreerinud?

Ametnik mõõdulindiga mõõtma ei tule - sellist asja ei näe seadus ette ja ametnik saab käituda vaid seaduse piires. Vaidlused vaieldakse kohtus ning kohus arvestab vaid seaduslikke tõendeid.
Ametnik aga saab nõuda mõõdistusakti. Ma ei tea, kas, või milega vastutab mõõdistaja, kui ta ebatäpseid andmeid esitab, aga ametnik saab lähtuda siiski ainult aktist. Võibolla saab nõuda kordusmõõtmist, kui tal on põhjendatud kahtlus.

kunn24 kirjutas: ↑03 Veebr 2020, 15:21 Üldiselt pole mõtet mängida, kui on ikka üle 60 m2, tuleb ehitusluba taodelda.

Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.
https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Ehitu ... -riigiloiv

See 150 ei ole küll selline asi, millega omale ämbriga võimalikke ebameeldivusi kaela kutsuda.

Kui pension (elatisraha) on 250, siis on vägagi mõjukas argument.