Ehitusfoorum

Otseselt pole tegemist ehitusfoorumi teemaga, aga samas metallurgia ja kodutehnika alaselt võiks siiski sobida.

Nimelt plaan üks vana vändaga hakklihamasin kasutusse võtta. Aga kõiksugu emissiooninõuded ehitusmaterjalidele on teinud valvsaks ja panevad küsima, kas ka veneaegsestest metallseadmetest midagi toidu külge jääb.
Kas keegi teab, millest on tehtud vändaga masina korpus ning terad ja võre? Kas seal võib mingi jama olla? Endale tundub, et korpus on alumiiniumist ning terad ja võre terasest (kerge rooste)

Alumiiniumnõudes toidu keetmine ja pikaaegne hoidmine on arvatud kahjustavate tegevuste hulka. See kehtib muidugi vanade, mitte tänapäevaste spetssulamitest alumiiniumnõude kohta.
See aeg ja kokkupuutepind, mis liha sealt masinast läbi läheb, on tühine. Rauaga on teine lugu, terade kokkupuutepinnalt ikka kübemeid pudeneb, aga ferrumit süüakse lausa tablettide ja juuakse kraaniveega sisse ning liigne tuleb tagantpoolt välja.

Imelik, et keegi ei muretse jamade pärast Pärnu Masinatehase valmistatud õunapurustaja kasutamisel purustatud õunte(happeline) kokkupuutumisel alumiiniumist korpusega ? Neid vanu purustajaid otsitakse lausa tikutulega taga. Ja mitte toanurka dekoratiivseks elemendiks, ikka aktiivseks kasutamiseks.

Šokolaad topitakse siiani "õbepaberisse" mis on ka kõige tavalisem alumiiniumleht. Või see ei loe ?

See ei loe. Aga keeda hapukapsasuppi vanas alumiiniumnõus... süüa seda eriti ei taha.

mu kadund vanaema keetis. Küll oli maitsev.....
Pott oli ainult happe poolt kangesti puretud ja urbne.

Urmas kirjutas: 13 Aug 2020, 22:46 Imelik, et keegi ei muretse jamade pärast Pärnu Masinatehase valmistatud õunapurustaja kasutamisel purustatud õunte(happeline) kokkupuutumisel alumiiniumist korpusega ? Neid vanu purustajaid otsitakse lausa tikutulega taga. Ja mitte toanurka dekoratiivseks elemendiks, ikka aktiivseks kasutamiseks.

Tere,
pole küll otseselt teemasse, aga neid vanakooli õunapurustajaid otsivad taga küll ainult need, kes tänapäevast purustajat pole kasutanud. Miks peaks õunu ükshaaval sisse toppides, aegajalt pulgaga sorkides ja vahest ka särtsu saades neid purustama, kui on võimalik lihtsalt ämber sisse kallata ja hetk hiljem alt läga välja võtta.

Alumiiniumit toiduainetega seoses püüan vältida, sealhulgas tahked ja vedelad purgikonservid. Põhjus "lapsepõlve trauma" koolisöökla alumiiniumkahvlitest ning internetiavarustest loetud materjalid alumiiniumi võimaliku kahjulikkuse kohta.

Purgiõlut või muid jooke ikka jood? Mine vaata õlletehasesse, millistes anumates seda valmistatakse, samuti mujal toiduainetetööstuses, igasugused keedunõud jne. Mul kodus veel õlleankur ja oi kui palju selles õlut valmistatud ja keegi pole sellest surnud . Jne.

Rein Sa kirjutas: 17 Aug 2020, 10:37 Purgiõlut või muid jooke ikka jood? Mine vaata õlletehasesse, millistes anumates seda valmistatakse, samuti mujal toiduainetetööstuses, igasugused keedunõud jne. Mul kodus veel õlleankur ja oi kui palju selles õlut valmistatud ja keegi pole sellest surnud . Jne.

Eelistan pudelis jooke.
Samuti eeldan, et vähemalt tänapäevased toiduainetööstuse nõud on rv terasest.
Õlleankrud, mida mina näinud olen on ikka rv terasest, mitte alumiiniumist. Aga maailm on suur ja lai, tõenäoliselt leiab sealt ka alumiiniumist õlleankruid.

Rein Sa kirjutas: 17 Aug 2020, 10:37 Purgiõlut või muid jooke ikka jood? Mine vaata õlletehasesse, millistes anumates seda valmistatakse, samuti mujal toiduainetetööstuses, igasugused keedunõud jne. Mul kodus veel õlleankur ja oi kui palju selles õlut valmistatud ja keegi pole sellest surnud . Jne.

Toiduainetööstuses on suuresti kasutuses roostevaba/happekindel teras, mitte alumiinium. Mis puutub purgiõllesse, siis enamik alumiiniumpurke kaetakse seest eraldi kilekihiga, vanasti suht räige plastik (BPA jms), moodsamal ajal epoksiidikihiga.

Vene ajal olid alumiiniumist piimanõud (ja nendest ehitatud õlleankrud), surveanumad olid muust. Mitmed külamehed ikka väitsid, et alumiiniumis kääritet õlle maik on vale.

Liha on suht neutraalse PH-ga, ei toimu keetmist ja kokkupuude on ka lühiajaline. Pealegi viskab hakkliha tegemine masinale kohe rasvakihi sisse, mis välistab alumiiniumiga kokkupuute. Olid ka Husqvarna hakklihamasinad samasugused alumiiniumist, mille pealt nõuka omad vist maha viksitud.
Söögianumad on muidugi teine lugu - samas on terve eelmine põlvkond alumiiniumnõudega üles kasvanud. Meenuvad ka alumiiniumlusikad, mis servast ära kulunud mitu millimeetrit.

https://www.vaktsineerimine.ee/alumiinium

Tänapäeva generatsioon omab palju alumiiniumit enda kehas. Esimestel eluaastatel süstitakse vabatahtlikult kordades rohkem, kui paarkümmend aastat tagasi.

Vanad vändaga hakklihamasinad olid malmist ja tinatatud. Kindlasti leiaks internetiavarustest ka nende metallisulamite kohta hirmuäratavaid artikleid. Nikkel(roostevabades terastes) ja vask pole samuti organismile sobivad. Jääb üle ainult titan- sobib kroonuhammasteks , luustiku remontimiseks ja küllap sobib ka hakklihamasina jaoks.