Ehitusfoorum

Sooviks välja vahetada olemasolevat õhksoojuspumpa, mis on juba 10 aastat vana. Maja on ca 160 rm ja halvasti soojustatud, palju klaaspinda. Pump on ahiküttele ja radiaatoritele lisaks. Oluline, et töötaks ka siis kui on külmemad perioodid. Olemasolev pump ei tööta enam -10 c juures, vaid enamus aega sulatab end.
Valik langes kahele mudelile
https://www.kodukliima.ee/Mitsubishi_Heavy_SRK-SRC_ZR/
või https://www.abckliima.ee/tooted/ohksoojuspumbad/1411

Kas keegi oskab soovitada, millist valida? Mina nendest numbritest eriti ei jaga, ei ole eriti täpset infot ka, milliseid näitajaid võrrelda ja müügi inimesed soovitavad ikka oma tootevalikut.

Mõtlesin esimesest valikust viimast mudelit Mitsubishi Heavy Industries õhksoojuspump SRK100ZR-S/FDC100VNP

Pumba teemadel siin väga pikalt jahutud, kasuta otsingut.

Panasonic Xke25 paigaldatud 09.22 kütmaks 45m2 korterit kus avatud elutuba köögiga ja läbi esikuga magamistuba //vs elektriküte 3x2kw el radiaatorit enne, termostraatidega regullituna: jaanuar.23 - 712kwh, jaanuar.22 -1200kwh.
Rahaliselt : aparaat 2000 koos paigaldusega ning el hind üldteenusel ehk siis maksin kogu elektri ja kätte eest ca 130euri nagu ka aasta tagasi oluliselt suurema tarbimise juures.

Pump on sätitud 23 kraadi 24-7. Muarust pole vahet, kui kodust ära olles temp alla lasta ja nt öhtul lasta pumbal lühikese ajaga + 5 vms kraadi tuppa lükata.

Lisaks: magamistuba läbi esiku pole kunagi 23 kraadi, vaid ca 18..20, seal mul alles el radikas mis termostaadiga hoiab öösel 20 vms kraadi ... uks peab olema lahti, muidu kütaks elektriga oma magamisala.

Millist eelistada? Numbrite järgi panasonicu xke

kepler kirjutas: 10 Veebr 2023, 23:11 Panasonic Xke25 paigaldatud 09.22 kütmaks 45m2 korterit kus avatud elutuba köögiga ja läbi esikuga magamistuba //vs elektriküte 3x2kw el radiaatorit enne, termostraatidega regullituna: jaanuar.23 - 712kwh, jaanuar.22 -1200kwh.
Rahaliselt : aparaat 2000 koos paigaldusega ning el hind üldteenusel ehk siis maksin kogu elektri ja kätte eest ca 130euri nagu ka aasta tagasi oluliselt suurema tarbimise juures.

Pump on sätitud 23 kraadi 24-7. Muarust pole vahet, kui kodust ära olles temp alla lasta ja nt öhtul lasta pumbal lühikese ajaga + 5 vms kraadi tuppa lükata.

Lisaks: magamistuba läbi esiku pole kunagi 23 kraadi, vaid ca 18..20, seal mul alles el radikas mis termostaadiga hoiab öösel 20 vms kraadi ... uks peab olema lahti, muidu kütaks elektriga oma magamisala.

Millist eelistada? Numbrite järgi panasonicu xke

Ja mis oleks siis küsimus?

Küs on selles, et kui 45m2 peal küttele 1200kwh siis olematu soojusisolatsioon ja see 2000 oleks tulnud isolatsiooni investeerida

kepler kirjutas: 10 Veebr 2023, 23:11 Panasonic Xke25 paigaldatud 09.22 kütmaks 45m2 korterit kus avatud elutuba köögiga ja läbi esikuga magamistuba //vs elektriküte 3x2kw el radiaatorit enne, termostraatidega regullituna: jaanuar.23 - 712kwh, jaanuar.22 -1200kwh.
Rahaliselt : aparaat 2000 koos paigaldusega ning el hind üldteenusel ehk siis maksin kogu elektri ja kätte eest ca 130euri nagu ka aasta tagasi oluliselt suurema tarbimise juures.

Ikka väga pekkis arvud. Meil oli selle aasta jaanuaris arve eurodes 160 koos saba ja karvadega ja kilovati hinnaks tuli 11 senti. Korter 85m2+ sooja vee tegemine seal sees ja tubades 24*.

tabarabarap kirjutas: 11 Veebr 2023, 07:55 Küs on selles, et kui 45m2 peal küttele 1200kwh siis olematu soojusisolatsioon ja see 2000 oleks tulnud isolatsiooni investeerida

Järeldusega nõus aga tegu korteriga…

@Urmas, kuidas sul soojustusega lood?

aero kirjutas: 11 Veebr 2023, 11:03 @Urmas, kuidas sul soojustusega lood?

Jama, eelmise sajandi 60-l tuhapaneelidest/-plokkidest ehitatud kolhoosi tüüpi kahekorruseline korterelamu. Väljast ei ole kusagilt otsast soojustatud, ainult seestpoolt 50mm villa karkassi vahele pistetud.

Urmas kirjutas: 11 Veebr 2023, 08:19 Ikka väga pekkis arvud. Meil oli selle aasta jaanuaris arve eurodes 160 koos saba ja karvadega ja kilovati hinnaks tuli 11 senti. Korter 85m2+ sooja vee tegemine seal sees ja tubades 24*.

Kas see teeb siis Jaanuari elektrikuluks ca 1400kWh?

ping kirjutas: 11 Veebr 2023, 12:47 Kas see teeb siis Jaanuari elektrikuluks ca 1400kWh?

Jep, 1462kWh. Seal sees on absoluutselt kõik- olme(neid masinaid ikka on), küte ja soe vesi). 4 inimest. Direktor ei kurda ja juba on ära harjunud ÕVSP mugavusega.

Urmas kirjutas: 11 Veebr 2023, 13:21

ping kirjutas: 11 Veebr 2023, 12:47 Kas see teeb siis Jaanuari elektrikuluks ca 1400kWh?

Jep, 1462kWh. Seal sees on absoluutselt kõik- olme(neid masinaid ikka on), küte ja soe vesi). 4 inimest. Direktor ei kurda ja juba on ära harjunud ÕVSP mugavusega.

Kui EKRE ei võida, siis on vist aeg hakata soojustamise peale mõtlema?

ping kirjutas: 11 Veebr 2023, 22:29

Urmas kirjutas: 11 Veebr 2023, 13:21

ping kirjutas: 11 Veebr 2023, 12:47 Kas see teeb siis Jaanuari elektrikuluks ca 1400kWh?

Jep, 1462kWh. Seal sees on absoluutselt kõik- olme(neid masinaid ikka on), küte ja soe vesi). 4 inimest. Direktor ei kurda ja juba on ära harjunud ÕVSP mugavusega.

Kui EKRE ei võida, siis on vist aeg hakata soojustamise peale mõtlema?

160 EUR kogu krempel ja aeg hakata mõtlema soojustamisele?
Ma ise mõtleks ja arvutaks ikka mitu korda...

xxx111 kirjutas: 11 Veebr 2023, 23:29 160 EUR kogu krempel ja aeg hakata mõtlema soojustamisele? ...

See OLI.

ping kirjutas: 11 Veebr 2023, 22:29 Kui EKRE ei võida, siis on vist aeg hakata soojustamise peale mõtlema?

On mõeldud ja laias laastus pranglitud ja tulemuseks oli- ei tasu ära. Ei ole 7 korteriomandiga majas nii rikkaid omanikke. 30 aastat, et saada tagasi makstud pangalaen ja olla omadega 0-s? Selleks ajaks on praegustest omanikest üle poolte pensionil või surnud.

ping kirjutas: 11 Veebr 2023, 23:42

xxx111 kirjutas: 11 Veebr 2023, 23:29 160 EUR kogu krempel ja aeg hakata mõtlema soojustamisele? ...

See OLI.

Nõus...
Aga täpselt samuti nagu tõuseb el hind tõusevad korrelatsioonis ka teised "asjad" mille sisendiks on el
Lisaks ei tasuks täna unustada EURIBOR-i...

Mul kõvasti soojustatud , aga külmasildadega 45 ruudune garaaz kulutas jaanuaris soojuspumbaga 610 kwh. Seinad 25cm peno , lagi ca 50 cm peno. Külmasillad - sokkel ja ilmselt ka uksed aknad.

Soojuspump on Toshiba. Võtsin spetsiaalselt sellepärast, et lubati , et kütab ka kuni-25 ja vist isegi -30. Pole kunagi pumpa veel välja lülitanud liiga külma ilma pärast.

T25 kirjutas: 12 Veebr 2023, 11:39 Külmasillad - sokkel ja ilmselt ka uksed aknad.

Soovitan korraks läbi arvutada nn külmasildade mõju summaarsetes soojakadudes
Eriti võiks arvestada nt uste / akende külmasildu võttes arvesse avatäidete U arve ja summaarset soojakadu läbi avatäidete
Lihtsustatud - kui välispiirde pinnast on ca 30...50% suured avad ("maast laeni suured klaasfassaadid) siis kui palju mõjutab soojakadusid nt seina soojustus 15 või 20 või 25cm ja nt erinevate avatäidete U arv
Palju olulisemaks võik pidada hoopis õhulekke arvu...

T25 kirjutas: 12 Veebr 2023, 11:39 Mul kõvasti soojustatud , aga külmasildadega 45 ruudune garaaz kulutas jaanuaris soojuspumbaga 610 kwh. Seinad 25cm peno , lagi ca 50 cm peno. Külmasillad - sokkel ja ilmselt ka uksed aknad.

Soojuspump on Toshiba. Võtsin spetsiaalselt sellepärast, et lubati , et kütab ka kuni-25 ja vist isegi -30. Pole kunagi pumpa veel välja lülitanud liiga külma ilma pärast.

Garaaž, millise sisetemperatuuri seadepunktiga?
Kas põrand on soojustusega?
Mitu korda kuus sõidab külm auto garaazi? Mitu tonni külma rauda tuuakse 1 kuus garaaži?
Mitu korda kuus avatakse uksi?
Mitu liitrit vett toob auto iga korraga garaaži?

Hobigaraaz, oma tarbeks.Põrand on suures osas soojustatud, tõstuki koha peal valasin paksemalt ja seal ei soojustanud. Kõige suurem külmasild on mul sokkel, kuna ma ei tahtnud põrandat tõsta seinte vahele. Seinad on ju puitkarkass. Talvel võib lumesulamisvesi voolata mööda põrandat seina äärde ja siis sealt alla vajuda. Mul on põrand loodis, ei tahtnud kalletega. Samuti ei tahtnud veerenne, kuna kartsin, et need teevad põranda nõrgemaks. Põrand on 15 cm betoon , 12 mm armatuuriga ca 20 cm sammuga, (armatuuri panin vist enam vähem keskele), tõstuki koha peal paksendusega ca 30 või 40 cm, ei mäleta enam. Tõstuki kohal panin veel kahes kihis armatuuri. Deformatsioonivuuke ei lõiganud.
Vundament on 30 cm lai, karkass on 15 cm lai. Sokkel tuleb "tuppa sisse" 15 cm ja on 1cm põrandast kõrgemal, jätsin igaks juhuks veetõkkeks.Samas nii palju vett pole kunagi tulnud, et seinani välja oleks vesi liikunud.
Väga külma ilmaga on nurkades näha, kuidas soklile tekib härmatis. Soojemate ilmadega ei ole midagi hullu. Sellel talvel pole tekkinud, külma pole väga olnud.

Sokkel ja vundament pole sama asi
Et nii lahendasid on oma probleem
Vabalt oleks saanud SOKLI lahendada nt 10cm plokiga+5cm soojustust so kogulaius oleks olnud 15cm nagu puitkarkass
Kui oleks vastuvõetav sokli eendumine oleks saanud soojustust panna niipalju kui pähe tuleb
Ja vabalt oleks saanud tõsta puitkarkassi põranda pinnast kõrgemale nagu antud juhul peakski olema

Teadmata maja põhiplaani, siis on raske midagi soovitada. Kuid ühlase soojuse/jahutuse jaotuseks pigem vaata 2-3 siseosaga mudelite poole.

rst kirjutas: 14 Veebr 2023, 12:55 Teadmata maja põhiplaani, siis on raske midagi soovitada. Kuid ühlase soojuse/jahutuse jaotuseks pigem vaata 2-3 siseosaga mudelite poole.

Teemaalgataja vast on 3 aastaga omale seadme juba leidnud ja garaaž vast ei ole väga keerulise ruumijaotusega?

ping kirjutas: 14 Veebr 2023, 16:26 Teemaalgataja vast on 3 aastaga omale seadme juba leidnud ja garaaž vast ei ole väga keerulise ruumijaotusega?

Teema algataja ja teemat uuendanu on erinevad kasutajad. Muidugi eeldusel, et teema algatajal ei ole identiteedi kriisi nagu tänapäeval on paljudel kombeks/moeasjaks.

Teadmata maja põhiplaani, siis on raske midagi soovitada. Kuid ühlase soojuse/jahutuse jaotuseks pigem vaata 2-3 siseosaga mudelite poole.

Olen lugenud, et parem on panna mitu erinevat soojuspuma.