Ehitusfoorum

Tere

kasutaks kollektiivset veebitarkust.
Nimelt hiljuti hakkas lekkima võrdlemisi uus boiler - 2 aastat noor kõigest. Eeldasin, et kuskil roostetas sisemus läbi. Suhtlesin maaletoojaga ja selgus kohe, et põhjuseks galvaaniline korrosioon kuna näha, et valed metallid omavahel ühenduses ja dielektriline vahemuhv täiesti valesse kohta ühendatud. Pildil see must muhv mis survevooliku ja rõhuklapi vahele pandud, see pilt on siis sellest boilerist mis läbi roostetas.. Boileri juhendis käses sooja otsa peale panna dielektriku, ideaalis võiks dielektrik olla esimene jupp mõlemas otsas, nii sooja kui külma otsas.

Suhtlesin ka torumehega kes selle boileri mulle üles pani ja väidab, et tema 15aastat alati selles järjekorras ühendanud boileri sisendeid ja pole keegi kobisenud. Mis kostate selle peale?


Ühtlasi uuriks, et kas see vale ühendus ja lokaalne korrosioon võis nüüd muud korteri veevõrku ka kahjustada, st peaks kõik liitmikud laskma üle vaadata kellelgi?

Panin ka pildid, milline 2 aastane boiler tõenäoliselt EI PEAKS seest välja nägema...

Mis vesi teil on? Kas mingi oma kaev?

Tallinna kesklinna vesi

Kas esimesel pildil olev ei ole mitte boileri ökorežiimil tekkinud elutegevuse tulemus? Kui jah, siis rohelised peaksid nagu rõõmustama, et mikroorganismide elutegevus ei ole väljasuremisohus ja selleks tuleb inimestel hoida boiler kõigest ökorežiimis.

Paraku ainult vee tempi saab sellel boilal reguleerida, see mul pigem 75-80% peal olnud. Ökoreziim on juhe seinast väljas

Nöörfilter sissetulevale veele kaitseks trassist tuleva rooste eest. Kord aastas boileri puhastus ja anoodi vahetus. Kui anood on ennast lõplikult ohverdanud, siis paak lähebki järgmisena söögiks.

Sa oled asja uurinud ja jõudnud õigele järeldusele, see dielektriline vahemuhv on vale koha peal,
nagu viimaselt pildilt on näha.
Boileri ostul on pakendis harilikult üks muhv kaasas ja nagu ülespaneku- montaažijuhendis on kirjas, see tuleb alati ühendada otse vahetult boileri soojaveetoru otsa. Külmaveetoru otsa dielektrilist muhvi pole vaja ühendada.
Sellest ka see lekke põhjus.

Teiseks boileri temperatuur tuleb reguleerida madalamale, nii 60 - 70° C juurde, siis tekib katlakivi vähem.
Mg anoodi tuleb vahetada ja boilerit puhastada vähemalt iga üle kahe aasta. Kuna minul on trassivesi
kare, siis olen külmaveetoru ette pannud ka Atlas polüfosfaatfiltri.

HHenri kirjutas: ↑09 Mär 2021, 20:44
Ühtlasi uuriks, et kas see vale ühendus ja lokaalne korrosioon võis nüüd muud korteri veevõrku ka kahjustada, st peaks kõik liitmikud laskma üle vaadata kellelgi?

Võib rahulik olla, see vale ühendus ei tekita muud kurja midagi, kui et nii Su uus boiler on varsti omadega
õhtul.

Kui tänapäeval enamus torusid on aluplex, kas see vahemuhv on üldse vajalik?

Walterscheid kirjutas: ↑11 Mär 2021, 10:12Kui tänapäeval enamus torusid on aluplex, kas see vahemuhv on üldse vajalik

Küsimus on selles, et boileri paak on terasest (Fe) ja see surveklapp on pronksist (Cu + Sn) - need ei tohi omavahel kontaktis olla.

Olaf kirjutas: ↑11 Mär 2021, 06:03 Sa oled asja uurinud ja jõudnud õigele järeldusele, see dielektriline vahemuhv on vale koha peal,
nagu viimaselt pildilt on näha.
Boileri ostul on pakendis harilikult üks muhv kaasas ja nagu ülespaneku- montaažijuhendis on kirjas, see tuleb alati ühendada otse vahetult boileri soojaveetoru otsa. Külmaveetoru otsa dielektrilist muhvi pole vaja ühendada.
Sellest ka see lekke põhjus.

Teiseks boileri temperatuur tuleb reguleerida madalamale, nii 60 - 70° C juurde, siis tekib katlakivi vähem.
Mg anoodi tuleb vahetada ja boilerit puhastada vähemalt iga üle kahe aasta. Kuna minul on trassivesi
kare, siis olen külmaveetoru ette pannud ka Atlas polüfosfaatfiltri.

Selge, tänud info eest!
Panin praegu igaks juhuks mõlemale otsale dielektriku vahele.
Eelmise boileriga muidu mõlkus peas jah, et peaks kohe kohe hooldama.. aga näe, jõudis enne lekkima

Küülaline kirjutas: ↑11 Mär 2021, 11:01

Walterscheid kirjutas: ↑11 Mär 2021, 10:12Kui tänapäeval enamus torusid on aluplex, kas see vahemuhv on üldse vajalik

Küsimus on selles, et boileri paak on terasest (Fe) ja see surveklapp on pronksist (Cu + Sn) - need ei tohi omavahel kontaktis olla.

Kui vastavalt juhendile pannakse surveklapp külma sisendi juurde ja isoleermuhv kuuma väljundi vahele, siis kuidas selline lahendus aitab surveklappi isoleerida boileri korpusest? (Kasutusjuhendi järgi peaks isoleermuhvi ainult kuumavee väljundi vahele panema.)

Samamoodi võiks surveklapi panna ka boileri sisendisse tuleva isoleertoru (plastik, aluplex) teise otsa ja mis sellisel juhul oleks isoleermuhvi ülesanne?

Nendes boilerite juhendites on suur segadus. Aga elektrokeemilise korrosiooni mõistest lähtudes peaks asi nii olema.

Küülaline kirjutas: ↑11 Mär 2021, 12:10 Nendes boilerite juhendites on suur segadus. Aga elektrokeemilise korrosiooni mõistest lähtudes peaks asi nii olema.

Paistab, et kasutusjuhend on sellise mõttega niimoodi kirjutatud, et selle järgi paigaldatud toode peaks vastu pidama täpselt seaduses ettenähtud garantiiaja.
(Tootja võiks ju soovitada kahte isoleermuhvi.)

Ma enda boilerile olen pannudki mõlema otsa vahele selle. Ja muidugi võiks kasutada pigem neid boilereid, kus küttekeha ei ole lahtiselt vee sees.

Umbes mis ajast nende vahelullude soovitus tuli?

Mul praegune boiler 16 aastat käigus, need plastjubinad olid küll kaasas, aga vahele ei pannud. Kahe aasta tagant puhastan ja vahetan anoodi. Toimib ja ei leki.

Esimesel fotol kollane värv on vast foto tegemise viga, raud ei anna kollakat tooni, väävel annab.
Huvitav, kus kesklinnas selline asi, vaataks ise võrgu skeemilt.

Kassisaba. Üks toonikaart veel sulle

RaJy kirjutas: ↑11 Mär 2021, 21:26 Mul praegune boiler 16 aastat käigus, need plastjubinad olid küll kaasas, aga vahele ei pannud. Kahe aasta tagant puhastan ja vahetan anoodi. Toimib ja ei leki.

Huvitav? Olen viimase 10 aasta jooksul mingi 3-4 boilerit paigaldanud kindlasti ja mitte ühelgi neist ei ole olnud plastjubinaid kaasas.

Urmas kirjutas: ↑11 Mär 2021, 23:10

RaJy kirjutas: ↑11 Mär 2021, 21:26 Mul praegune boiler 16 aastat käigus, need plastjubinad olid küll kaasas, aga vahele ei pannud. Kahe aasta tagant puhastan ja vahetan anoodi. Toimib ja ei leki.

Huvitav? Olen viimase 10 aasta jooksul mingi 3-4 boilerit paigaldanud kindlasti ja mitte ühelgi neist ei ole olnud plastjubinaid kaasas.

Ma olen viimase 10 aasta jooksul erinevaid boilereid vist 10 paigaldanud ja kõigil on need plastist jubinad kaasas olnud (jutt siis nendest millest teemaalgataja jaoks probleem tekkis, et valele poole paigaldatud). Me vist paigaldame erinevate kaubamärkidega tooteid - see 16 aastane on mul Regent, ülejäänud Atlantis

RaJy kirjutas: ↑12 Mär 2021, 00:23

Urmas kirjutas: ↑11 Mär 2021, 23:10

RaJy kirjutas: ↑11 Mär 2021, 21:26 Mul praegune boiler 16 aastat käigus, need plastjubinad olid küll kaasas, aga vahele ei pannud. Kahe aasta tagant puhastan ja vahetan anoodi. Toimib ja ei leki.

Huvitav? Olen viimase 10 aasta jooksul mingi 3-4 boilerit paigaldanud kindlasti ja mitte ühelgi neist ei ole olnud plastjubinaid kaasas.

Ma olen viimase 10 aasta jooksul erinevaid boilereid vist 10 paigaldanud ja kõigil on need plastist jubinad kaasas olnud (jutt siis nendest millest teemaalgataja jaoks probleem tekkis, et valele poole paigaldatud). Me vist paigaldame erinevate kaubamärkidega tooteid - see 16 aastane on mul Regent, ülejäänud Atlantis

Viimastel boileritel millega olen tegelenud on ühenduskoha keere kaetud emailiga ja kui see keere veel pakkida telonlindiga, siis ongi iseenesest isoleeritud ühendus.
Ja ühenduseks mitte metallsukaga kummivoolik vaid mutriga alupleks tagab parema isoleerituse.

Uuriks, kui kiirelt teil anoodid ära kuluvad? Varem kareda veega anoodi nagu üldse ei kulunud, 10+ aaastat kestis. Nüüd veevärki ja elektrit kõvasti kaasajastatud ja ka veepehmendi vahele pandud. Nüüd on 1,5a viimane aeg uus anood sisse pista. Üks boiler läks selle nahka, kuna peale veepehmendi paigaldamist ei viitsinud boilerit enam iga aasta lahti võtta ja 3a hiljem sain lekkiva boileri välja vahetada, anoodist järgi ainult keermelatt.
Nüüd mõtlen, et kas pehme vesi muutis olukorda või elektrokeemilised reaktsioonid erinevatest metallidest (süsteemis vahel nüüd keris koos RV boileriga) või uitvooludest?

HHenri kirjutas: ↑11 Mär 2021, 23:00 Kassisaba. Üks toonikaart veel sulle

Peamagistraale on sealkandis palju. Huvitav on see, et sellise materjali kasvamiseks peab olema ikka päris soodsad tingimused ja ka aega. +55°C juures kasvavad ilma hapnikuta tegelased väga lõbusalt, aga aega võtab ca aasta kui mitte rohkem.
Kogu süsteemile elektrimootoriga permaster vahele, ehk isegi tõhusam kui 100 mikronit filter. Nöörfiltrit ei viitsi vast keegi käia vahetamas, kui just niikuinii perioodiliselt keldrisse asja pole.
Radikaalsematel juhtudel kasutaks triviaalset liivafiltrit, aga siis peab asula võrk olema ikka väga hooldamata jne ja annaks labidaga veevärgi juhataja suunas.

23 aastat ei ole boilerit ei puhastanud ega miskit vahetanud…

Boiler “Austrian Email” 200 l, 6 kW,
Ees on see peenikesest plastvõrgust filter, läbi käib Nõmme puurkaevude vesi..

Kas ma peaksin miskit tegema?