Generaatori varukütuse säilitamine on keerulisem teema, kui autokütuseks säilitamine, sest tänapäeval on autod sissepritsega aga genekad on karpaga.
Kahju enda ja naabrite varale ning elule.
Selmet vandenõuteooriad toota võiks arutada, miks sai diiselmootor minna lõhkuma. Aasta seisnud kütus on siin kõige väiksem süüdlane.ping kirjutas: ↑09 Dets 2023, 22:40Generaatori varukütuse säilitamine on keerulisem teema, kui autokütuseks säilitamine, sest tänapäeval on autod sissepritsega aga genekad on karpaga.
Bensiinis olevad vaigud kleebivad karpa kinni.
Sellel suvel lendas mul tuttaval aasta kütusega seisnud mootor laiali.
Käivitus, tõmbas tuurid väga üles, läks lõhkuma, suretusnupust seisna ei jäänud ja viskas kepsu küljelt välja.
385kw, 320 000eur ja 409Mwh oli artiklis....trebla kirjutas: ↑10 Dets 2023, 01:47 Diiselmootoriga minge autofoorumisse.
PV parkide tänavusuvine ajakirjandusse jõudnud objekt oli mh Matsimoka firma paigaldis Huljal, kes kaks aastat tagasi kurtis, et ei saa teha, sest sai otsa sealkandis liitumisvõimsus. Tänavu siiski said ehitama hakata, tegid mitu põhja-lõuna suunalise harjaga kasvuhoone moodi asja, mis ilmselt tuulele hästi vastu peavad, kuid minu arvates on üksteisele liiga lähedal, et kasutada ära hommikuse ja õhtuse elektri kallimat hinda. Aga ju keegi seal midagi projekteerimise juures vast ka arvutas, paistab, et neil siis polnud rohkem maad kasutada....?
https://virumaateataja.postimees.ee/762 ... ikeseparki
Loogiliselt võttes on kõige lihtsam ja kuluefektiivsem täita maalapp täielikult horisontaalsete paneelidega. Sel juhul kasutad oma krundi kõige paremini ära ja saad kinni püüda 100 % sinu krundile langevast energiast. Probleemiks on lumi. Ja ka ei pese vihm horisotalsetelt paneelidelt mustust nii hästi maha kui kaldu paneelidelt...
320 € hakkab plaanitavalt tootma 490 kWh aastas.
Ehk saad mingi vastuse oma küsimusele siit :new1 kirjutas: ↑08 Dets 2023, 02:58 ......
Ja keegi ehk teab kommenteerida ka seda, et kuidas need kahepoolsed paneelid toimiks, kui asuks justkui keset põldu püstises asendis nagu aed ümber krundi(valgus saaks mõlemilt poolt ligi), kas pilves ilmaga siis püüab mõlemilt poolt korraga ja toodang pea poole suurem, kui tavalisel ühepoolsel?
trebla kirjutas: ↑20 Dets 2023, 00:06 paanen siia paar linki aga vaadake just pilte..
https://www.pv-magazine-australia.com/2 ... ty-market/
https://www.pv-magazine-australia.com/2 ... h-to-test/
tegelikult oli veel üks palju parem pilt, aga ei leia üles.
Nimelt - kui väikesed on Austraalia eramajade päikesepaigaldised....!
Aga neil ilmselt lihtsalt pole rohkem vaja.. !
Kütta pole vaja, tarbimistipp on päeval, kui on vaja jahutada.
Ja kui see asi nii lihtsalt kätte tuleb, siis ei ole põhjust mõelda ka öise salvestamise peale, sest "akud on ju kallid".
Akud ongi (olnud siiani) kallid aga akude hinnad langevad ja ilmselt 10 aasta pärast on sealkandis v-olla normaalne, et ei ühinetagi elektrivõrguga...?
Kas keegi on arvutanud, et kumbale kulub rohkem elektrit- kas kütmisele või jahutusele? Puusalt pannes, siis jahutusele vist vähem. Kui päike hakkab kütma, läheb lahti jahutamiseks ja kui päike looja läheb, siis jahutamise järgi ei ole vajadust või minimaalne. Kütta aga on vaja ööpäevaringselt ja öösel rohkem, sest öised kraadid on alati madalamad. Näide on hea, kuid siinmail kasutu.
Külma tegemine on reeglina kallim, kui sooja.Urmas kirjutas: ↑20 Dets 2023, 06:37Kas keegi on arvutanud, et kumbale kulub rohkem elektrit- kas kütmisele või jahutusele? Puusalt pannes, siis jahutusele vist vähem. Kui päike hakkab kütma, läheb lahti jahutamiseks ja kui päike looja läheb, siis jahutamise järgi ei ole vajadust või minimaalne. Kütta aga on vaja ööpäevaringselt ja öösel rohkem, sest öised kraadid on alati madalamad. Näide on hea, kuid siinmail kasutu.
Muide, miks ma ei näinud sügisel sellist pilti näiteks Madeiral? Seal oli päikest põhimõtteliselt 12 tundi. No oli mõnedel majakatustel näha, kuid väga vähe. Minu arvates on meie riigi mõnes uuselamute rajoonis tunduvalt rohkem PV paneele, kuigi kasutegur on tunduvalt väiksem just vajaduse perioodil. Ja vähe oli sealkandis näha ka päikesekollektoreid majade katustel. Miks nad ei taha saada tasuta vett soojaks? Isegi Põhja_Aafrika riigid on päikesekollektorite kasutamises kaugel-kaugel ees EL liikmesriigist.
Akude hinnalangusesse ei panustaks lähima 10 aasta perspektiivis ja ka isegi mitte pikemalt. kuna nõudlus oleks nagunii laes. Kui EL plaanib tavaautode keeluga lõpuni minna siis akude tootmismahud peaksid hüppeliselt kasvama - nõudlus aga tõstab hinda.
Sooh?
Oled näinud majade katuseid Egiptuses või Tuneesias, seal oli/on iga hurtsiku katusel päikesekollektor(mitte segi ajada PV paneeliga). Suuremaid PV parke jäi Madeiral silma 1-2 ja tuulikuid sai nähtud väga vähe, vist ühe meie Pakri tuulepargi jagu. Madeiral käisime paar kuud tagasi.
Mitte "pole rohkem vaja" vaid Austraalias on eramule piiratud max lubatav paigaldatavate paneelide võimsus ja ei tohi paigaldada rohkem paneele, kui on lubatud.trebla kirjutas: ↑20 Dets 2023, 00:06 paanen siia paar linki aga vaadake just pilte..
https://www.pv-magazine-australia.com/2 ... ty-market/
Nimelt - kui väikesed on Austraalia eramajade päikesepaigaldised....!
Aga neil ilmselt lihtsalt pole rohkem vaja.. !
....
Poliitikakujundajad on püüdnud vähendada nende kodudest pärit suure elektrienergia ekspordi mõju võrgule.
Näiteks Lõuna-Austraalias on alates sellest majandusaastast poliitikakujundajad kehtestanud uue reegli, mis nõuab, et kõik uued katusesüsteemid paigaldaksid uue inverteri juhtimistehnoloogia, mis avab võimaluse nendest süsteemidest võrku eksportida kaugjuhtimisega üles ja alla. vastavalt võrgule.
Teistes osariikides, näiteks Queenslandis, uurivad mõned jaotusvõrgu pakkujad võimalust need ekspordid kõik koos välja lülitada, selle asemel, et neid katusel asuvaid päikeseenergiasüsteeme saaks paindlikult juhtida.
Austraalia energiaturu operaator (AEMO) oli mõnda aega ennustanud, et Lõuna-Austraalias on nulli (või negatiivse) nõudluse sündmus. Oleme nüüdseks tunnistajaks mõnele sellisele sündmusele Lõuna-Austraalias ja selle artikli kirjutamise ajal toimus Lõuna-Austraalias viimane nulli ja negatiivse tegevusnõudluse sündmus 1. oktoobril 2023
Huawei Yield ja Consumed from PV numbrid näitavad kalossinumbreid, konkreetselt juhul 0, tihti mingid suvalised.
Neil on kohustus DRM-i kaudu panna peale juhtimine piiramiseks ja see kuskile ühendada. Võimalik, et pikalaine raadiosaatja taha või kuhu iganes.Kalvis kirjutas: ↑20 Dets 2023, 13:01 Austraalias vist pole lubatud negatiivse hinnaga tootjaid karistada, seepärast selline jaburdus. Et siis politsei käib kontrollimas paneelide arvu ja/või võrguettevõtja lükkab sul tootmise seisma (sa ei saaks võrku müüa)
Õiglasem oleks neil kah kehtestada NPS süsteem - kui ikka on elektri ülejääk siis ise vaatad kas kergendad rahakotti või seiskad tootmise.