Ehitusfoorum

xil kirjutas: ↑14 Veebr 2024, 07:40

ping kirjutas: ↑12 Veebr 2024, 19:42

trebla kirjutas: ↑12 Veebr 2024, 18:20

...Tuleb arvestada, et selle video autor katsetab Ohios, mis asub meist ca 20 kraadi lõuna-pool ja seoses sellega on ka..

Et inimestel oleks ettekujutus, kuipalju rohkem lõunas see on, siis Ohio põhjatipp oleks Euroopas kuskil Barcelona ja Rooma kandis, lõunatipp kisuks peaaegu Sitsiiliasse (mitte päris küll).

Pilt ka juurde, näitamaks et valdav enamus netist leitavat päiksetarkust
ja hoonete soojustamise tarkust meie tingimustesse üks-ühele ei sobi:
EUR_AMEERIKAS.png
USA - sinine

Kas see on positiivne või negatiivne, et Ohio on meist 20deg lõuna pool?
Põhiliselt määrab tootlikkuse päikeseliste päevade arv aastas. ...

Andsin õnge.
Kes oskab, see kasutab ja kes ei oska kuulab müügimeeste juttu.
Minul puudub motivatsioon ...

ping kirjutas: ↑13 Veebr 2024, 16:12 10 meetrit paneele saab vabalt paigutada ratastega raamile ja nimetada see haagiseks.
Ehk kui panna paneelid kahele poole A-kujuliselt kaldu, 2 rida paneele, siis ühele raamile mahutaks ca 40jm paneele.
Kerghaagise lubatav max pikkus võib olla 11m ja kõrgus 4,2m ning kui sellega avalikel teedel liigelda ei plaani, siis ei pea omama numbrit ega registreerimist MNT's.

Üks järjekordseid projekte, mis mul töös.

rannamees kirjutas: ↑16 Veebr 2024, 09:00

ping kirjutas: ↑13 Veebr 2024, 16:12 10 meetrit paneele saab vabalt paigutada ratastega raamile ja nimetada see haagiseks.
Ehk kui panna paneelid kahele poole A-kujuliselt kaldu, 2 rida paneele, siis ühele raamile mahutaks ca 40jm paneele.
Kerghaagise lubatav max pikkus võib olla 11m ja kõrgus 4,2m ning kui sellega avalikel teedel liigelda ei plaani, siis ei pea omama numbrit ega registreerimist MNT's.

Üks järjekordseid projekte, mis mul töös.

Minu mõtetes asendus 11m pikkune haagis 5m pikkusega kuid väljatõmmatavate paneelidega, just nagu mootoriga avanev värav. Lihtsalt lühemaga on teedel parem liigelda. Liikudes igapäevaselt 2m laiuse ja 8m pikkuse 1,7 tonni kaaluva saekaatriga, vedades seda passati taga, siis kogemus ütleb, et mida kompaktsem, seda parem on teedel liikuda.

Ardi kirjutas: ↑17 Veebr 2024, 07:44

rannamees kirjutas: ↑16 Veebr 2024, 09:00

ping kirjutas: ↑13 Veebr 2024, 16:12 10 meetrit paneele saab vabalt paigutada ratastega raamile ja nimetada see haagiseks.
Ehk kui panna paneelid kahele poole A-kujuliselt kaldu, 2 rida paneele, siis ühele raamile mahutaks ca 40jm paneele.
Kerghaagise lubatav max pikkus võib olla 11m ja kõrgus 4,2m ning kui sellega avalikel teedel liigelda ei plaani, siis ei pea omama numbrit ega registreerimist MNT's.

Üks järjekordseid projekte, mis mul töös.

Minu mõtetes asendus 11m pikkune haagis 5m pikkusega kuid väljatõmmatavate paneelidega, just nagu mootoriga avanev värav. Lihtsalt lühemaga on teedel parem liigelda. ...

Miks on vaja P/paneele mööda maanteid vedada?
Kas plaanid e-auto akut sõidu ajal laadida?

ping kirjutas: ↑17 Veebr 2024, 09:50

Ardi kirjutas: ↑17 Veebr 2024, 07:44

rannamees kirjutas: ↑16 Veebr 2024, 09:00

ping kirjutas: ↑13 Veebr 2024, 16:12 10 meetrit paneele saab vabalt paigutada ratastega raamile ja nimetada see haagiseks.
Ehk kui panna paneelid kahele poole A-kujuliselt kaldu, 2 rida paneele, siis ühele raamile mahutaks ca 40jm paneele.
Kerghaagise lubatav max pikkus võib olla 11m ja kõrgus 4,2m ning kui sellega avalikel teedel liigelda ei plaani, siis ei pea omama numbrit ega registreerimist MNT's.

Üks järjekordseid projekte, mis mul töös.

Minu mõtetes asendus 11m pikkune haagis 5m pikkusega kuid väljatõmmatavate paneelidega, just nagu mootoriga avanev värav. Lihtsalt lühemaga on teedel parem liigelda. ...

Miks on vaja P/paneele mööda maanteid vedada?
Kas plaanid e-auto akut sõidu ajal laadida?

Siis kui on suurem objekt kusagil metsas või kohas kus voolu pole, et päikesepaneelide,akude ja inverteri pealt suvisel ajal saekaatritööd teha. Näiteks 200+tihu tähendaks ka 200+ tundi tööd, mis genekaga oleks juba 600+ liitrit diislit. Saekaatri maksimumkoormus on ca 13kw, keskmine kulu 5kwh tunnis.
Muul ajal baseeruks kodus ja oleks abiks elektriauto laadimisel.

Ardi kirjutas: ↑17 Veebr 2024, 10:16 ...
Siis kui on suurem objekt kusagil metsas või kohas kus voolu pole, et päikesepaneelide,akude ja inverteri pealt suvisel ajal saekaatritööd teha. Näiteks 200+tihu tähendaks ka 200+ tundi tööd, mis genekaga oleks juba 600+ liitrit diislit. Saekaatri maksimumkoormus on ca 13kw, keskmine kulu 5kwh tunnis.
Muul ajal baseeruks kodus ja oleks abiks elektriauto laadimisel.

Ega akud ka odavad pole. 200+ tundi tööd 5kW keskmise võimsusega on 1MWh energiat. Seda niikuinii akusse ei mahuta, paratamatult hakkab ilm määrama.

Metsas ei paista suurt päikest ka ja palju neid selgeid päevi on?

Täiendus, täna, st 18.02 oli 1. tõsisem tootmine, tuli kuni 2 kW 7,7 kWP juures.

Mul on 3 erineva kaldenurgaga paneele hetkel ning kõik on lõuna suunaga. Lihtsam teiste tulemustega võrrelda, siis jagasin 18 veebruari toodangu paneelide kogu võimsusega läbi.
20 kraadi tootis 1kW paneele 1,8kWh elektrit päeva jooksul
42 kraadi tootis 1kW paneele 2,6kWh elektrit päeva jooksul
65 kraadi tootis 1kW paneele 2,8kWh elektrit päeva jooksul

Kena,

Aga jaga nüüd kogu veebruari toodang samamoodi, mis numbrid siis tulevad ?

Ja kas saad tagantjärele teha sama arvutuse ka jaanuari toodangule samade gruppide kaupa... ?

Nimelt, ma arvan, et meie talvelei ole palju kasu otse peale paistvast päikesest vaid pigem hajusast valgusest.
Minul näiteks on veebruaris olnud ainult 3 enam-vähem päikselist päeva.

Paneelide odavnemisel on kasulikum vast nende räme üledimensioneerimine, et ka hajusa valgusega miskit tuleks.
Pealegi on pigem siis hind kõrgem.
Selgetel päevadel on toodang siis niikuinii piirajas, elekter ei maksa nagunii midagi ja paneelide täpne suund päikesele pole oluline..

Või on kellelgi mõõteandmeid, mis vastupidist väidavad.. ?

xil kirjutas: ↑17 Veebr 2024, 15:21

Ardi kirjutas: ↑17 Veebr 2024, 10:16 ...
Siis kui on suurem objekt kusagil metsas või kohas kus voolu pole, et päikesepaneelide,akude ja inverteri pealt suvisel ajal saekaatritööd teha. Näiteks 200+tihu tähendaks ka 200+ tundi tööd, mis genekaga oleks juba 600+ liitrit diislit. Saekaatri maksimumkoormus on ca 13kw, keskmine kulu 5kwh tunnis.
Muul ajal baseeruks kodus ja oleks abiks elektriauto laadimisel.

Ega akud ka odavad pole. 200+ tundi tööd 5kW keskmise võimsusega on 1MWh energiat. Seda niikuinii akusse ei mahuta, paratamatult hakkab ilm määrama.

8h päeva korral oleks 40kwh päevas, kui saaks mingi 7kw paneele haagisele panna oleks ju hea. Akud laeksid suvel ka enne töö algust, lõunapausi ajal ja õhtul peale töö lõppu.
Kui mets maha võetud, siis pole ju ka varje.

Mõte on ju hea aga investeering mobiilsesse päikeseparki peab ka tagasi teenima. Tasuvusega pole nii head lood...

Môistlikum oleks masin, mida puudega käidata.

Seal metsas konkreetne elektrikulu/majapidamisega võrreldav elektri hind polekski enam ju tasuvuses määrav, vaid see, et saaks keset metsa kusagil tööd teha ja kasu tuleks selle töö tegemise pealt. Või siis saaks välja arvutada selle, kui teeks samal ajal mingi bensiinigeneraatoriga tööd ja selle küttekulu pluss geneka kulumisega seonduva tasaarveldus teha. Ja kui akupank olemas, siis saaks idee poolest igaks juhuks ka mingi pisikese invertergeneka näiteks hädatapuna akupaki laadimiseks hankida, juhul kui pilves ilm ja energiast jääks puudu, akupakk suudab puutöötlemismasina suured energiapiigid üle elada ja pisike genekas saaks rahus juurde tilgutada ning ehk kompenseeriks enamvähem kokkuvõttes üldise energiakulu koos pilves ilmaga tulevast päikesest.

Mingil puuküttel aurumasin või mis iganes tunduks ulme ikka, mida siin välja pakutud, juppmaad keerulisem ja rikkealtim, lisaks tõenäoliselt poleks need töödeldavad puud kuivad, et saaks sedasama töödeldavat kraami kohe kohapeal küttena kasutada.

kunn24 kirjutas: ↑24 Veebr 2024, 10:18 Môistlikum oleks masin, mida puudega käidata.

Mida teha katuse lumetõketega, mille tõttu on paneelide servad lume/ jää all ja ikka veel ei tooda? Katusekalle ligi 30 kraadi. Mure mul 1-l kliendil. Lumetõkkeid eeskirjade järgi ära ka nagu ei tohiks koristada. Maja 2-kordne, kui sealt midagi pähe tuleb, nalja pole.
Suvine pilt katusest (hetkel on jää servades):

Kui ainult paneeli alumise rea servad on kaetud ja toodang null, siis alumised paneelid 90 kraadi pöörata, siis ehk jääb see üks paneelisisene ring ainult kaetuks ja ülejäänud 2/3 paneelist võiks toimetada suuta, sõltub muidugi inverterist ka ja kas mingit pingevaru on jäetud allapoole kukkumiseks, kui mõned sektorid on pimedad. Muidu vist üldiselt paneelid on sedasi kolme edasitagasi reana seal vastupingedioodidega kaetud, et kolmandiku kaupa justkui lülituks välja varjutuse korral, kui vari õigelt poolt tulema hakkab, mitte kõigi kolme rea esimesi paneele ära ei kata, siis on terve paneel pime ja toodanguta, st õigelt poolt varjutades peaks asja paremaks saama küll.

kunn24 kirjutas: ↑25 Veebr 2024, 15:05 Mida teha katuse lumetõketega, mille tõttu on paneelide servad lume/ jää all ja ikka veel ei tooda? Katusekalle ligi 30 kraadi. Mure mul 1-l kliendil. Lumetõkkeid eeskirjade järgi ära ka nagu ei tohiks koristada. Maja 2-kordne, kui sealt midagi pähe tuleb, nalja pole.
Suvine pilt katusest (hetkel on jää servades):
Aerofoto.JPG

Nii napi info põhjal on mõistlik lumetõkked ära korjata ja majaäär maapinnal piirata sellise vahendiga:

Alumistele paneelidele optimeerijad paigaldada äkki?

Nipukatega lumetõkkele jääsulatuskaabel - tegeleb otse probleemiga

Täna sulas juba nii palju puhtaks, et tänase sombuse ilmaga tuli 200 W. Muidu tuli kõige rohkem 50 W. Mulje selline, nagu jäätunud paneelides polnud by-pass dioode.

Teema tõenäoliselt maas, kuid paneelide paigaldusel peaks lumetõketega arvestama (või nad ära koristama, kui julged). Optimeerijad olnuks ka variant.

rst kirjutas: ↑26 Veebr 2024, 09:08 Alumistele paneelidele optimeerijad paigaldada äkki?

Kui stringi 12 paneelist 5 (alumised ääred) ei väljasta isegi inverteri omatarbeenergiaks vajalikku kogust, siis nii madala pingega ei pruugi 3F inverter üldsegi tööle hakata.
Ehk sellisel juhul optimeerijad ei aita, kui ei ole kasutusel 1F inverterit.
(1F inverterite stardipinge on madalam ja need hakkavad tööle isegi 6 tootva paneeliga stringis.)

rst kirjutas: ↑19 Veebr 2024, 10:01 Mul on 3 erineva kaldenurgaga paneele hetkel ning kõik on lõuna suunaga. Lihtsam teiste tulemustega võrrelda, siis jagasin 18 veebruari toodangu paneelide kogu võimsusega läbi.
20 kraadi tootis 1kW paneele 1,8kWh elektrit päeva jooksul
42 kraadi tootis 1kW paneele 2,6kWh elektrit päeva jooksul
65 kraadi tootis 1kW paneele 2,8kWh elektrit päeva jooksul

Tuletan seda eelmist küsimust veel korra meelde.
Kuna täna näikse üldine udune ilm terves Eestis olevat ja oluliselt rohkem kui eile ilmselt paneelidest ei tule, siis kui palju sinu erineva kaldega paneelid Wp kohta veebruaris tootsid? Kas on mingit erinevust kaldenurkade vahel?

Minu u. 45° kaldenurgaga avamaal lõunasse suunatud paneeld saavad veebruaris tõenäoliselt 30 Wh/Wp kohta kokku. Toodangut on tulnud igal veebruari päeval, seega lumest ei ole olnud veebruaris vaja puhastada....

Mul tuleb veebruar 2024 12Wh/Wp. Suund lõunasse. Paneelid 25kraadi,sellest ka suht kehva tootlus.

Martink kirjutas: ↑29 Veebr 2024, 12:52 Mul tuleb veebruar 2024 12Wh/Wp. Suund lõunasse. Paneelid 25kraadi,sellest ka suht kehva tootlus.

Kas need olid osa aega ka lume all?
Või jäi madalalt käivale päikesele midagi ette?

Mul teine, väiksem paigaldis veel, seal paneelid kolmes eri suunas, puud ja mets lähedal, meri kaugemal - seega oli lund kah ja pilvi rohkem - tuli 16,6 Wh/Wp kohta.

Võib vist terve veebruari toodangu kokku võtta.
20 kraadi paneelide toodang oli 18,2 Wh/Wp
42 kraadi paneelide toodang oli 26,3 Wh/Wp
65 kraadi paneelide toodang oli 28,0 Wh/Wp