Ehitusfoorum

Kuna juba eelmine suvi sai siiber traatkeevituse(läheb müüki) auto peale venitamisest kui maal oli vaja midagi peenemat keevitada, siis sai siiani uuritud-puuritud ja ostsin äsja oma MMA inverterile TIG käpa. Olen netis vahtinud tundide kaupa videosid ja otsinud lugemist jahutusgaasi kohta, kuid peale selle, et PEAB olema argoon, seda ei ole seni suutnud eestikeelsetest üllitistest välja lugeda. Mind huvitaks, et miks just argoon, aga mitte näiteks traadiga keevituse jaoks mõeldud süsihappegaas? Mis on TIG-i juures teisiti? Ei ole suutnud põhjendust leida. Minu inglise keele B1- tase ei võimalda kõigest aru saada, mis väljamaal kirjutatud. Äkki keegi minust targem oskab sellele küsimusele vastata.
Tänud ette!

Kõik muu peale inertgaasi paneks sinu volframelektroodi nahka?

Äärenurk kirjutas: ↑26 Veebr 2022, 22:22 Kõik muu peale inertgaasi paneks sinu volframelektroodi nahka?

Nojah, seniloetust kõik on rääkinud ja kiidavad ainult seda, et inertgaasis leek on ilus, aga volframelektoodi pekkikeeramisest mõne muu jahutusgaasiga juttu ei ole olnud. Isegi juutuubis ei ole veel kohanud videot stiilis, et "ärge seda kodus järgi tehke".

OT. Suutsin kunagi ammu autojuhiloa kursustel käies oma ühe küsimusega isegi paarikümne aastase kogemusega autokooli õpetaja kimbatusse ajada. Küsimus oli väga lihtne- kas individuaalset õppesõitu võib teha sõiduautoga, millel lohiseb taga kerghaagis? Kuna ta kohe vastust ei teadnud, siis järgmisel tunnil vastas, et konsulteeris mitmete kolleegidega, kes olid samuti teadmatuses ja nad olid omavahel jõudnud järeldusele, et kuna selline tegevus ei ole LS järgi keelatud, siis tähendab, et võib teha individuaalset õppesõitu sõiduautoga, millel lohiseb järgi kerghaagis. Millegipärast viskab selle vastusega ette pildi filmist "Viimne reliikvia", kus mungad püüavad mingi sitasitaka kirjelduse järgi tuvastada tema jumalikku päritolu põlvnemist piiblis kirja pandust ja jõudsid konsensusele, et see sitikas on saatanast. Ei taibanud tookord küsida, et kas individuaalsel õppesõidul kerghaagisega peab sel juhul olema ka kerghaagisel õppesõitu tähistav märgis.

Näiteks:
https://weldingmastermind.com/can-you-u ... g-welding/

Järgnevalt google'i tõlge ühest lõigust:
Miks mitte kasutada CO2?
TIG-keevitust teostatakse roostevabast terasest ja muudest korrosioonikindlatest metallisulamitest. Need materjalid on väga tundlikud vesiniku, õhu, vee ja hapniku suhtes.

Need atmosfääris olevad lisandid võivad suhelda keevisõmblusega ja põhjustada selliseid defekte nagu praod, vähenenud korrosioonikindlus, karbiidi sademed ja rabedus.

CO2 on samuti aktiivne gaas ja kui TIG-keevitusel kasutatakse aktiivgaasi, tõuseb see kaarepingele, suurendades augulööke ja põhjustades volframelektroodi liigset põlemist. Korralik TIG-keevitus vajab õiget kaitsegaasi.

Urmas, sa oled mõne asjaga väheke rappa jooksnud. See gaas mis seal kasutatakse ei ole jahutamiseks, vaid selleks, et keevitus ei puutuks kokku õhuga, vaid toimuks inertses keskkonnas.

Saada mulle privaatsõnumiga oma e-mail. Võin sulle natuke maakeelset lugemist keevitamise kohta saata.

Tegemist on kaitsegaasiga, millel ülesanne on kaitsta keevitust eelkõige hapniku ning muude ümbritsevate gaaside eest ( lämmastik, vesinik). Kaitsegaas toimib ka jahutina ja jahutab käppa.

Tavaline MIG kaitsegaas (Co2) sisaldab hapnikku, hapnik= oksüdatsioon.
Co2 ei anna piisavalt stabiilset ega piisavalt kontsentreeritud kaarleeki ,et teha täppistöid mida Tigiga tehakse.

Tigi kasutatakse enamjaolt ju mitte-roostetava materjali keevitamiseks ja tänu sellele on ka vaja ,et keevis ei roostetaks ja sellepärast ongi vaja paremat kaitsegaasi, mis ei sisaldaks hapnikku ja selleks on argoon, heelium või nende segu.