Ehitusfoorum

Niiskus maa aluses garaažis. Õhuniiskus keskmiselt, vähemalt suvisel ajal ca 80-95%. Kuidas oleks mõistlik lahendada ja õhuniiskus normi saada? Üldine ventilatsioon puudub. Kas ventilatsioonist oleks piisavalt abi?

Ehk on keegi sellist olukorda eelnevalt lahendanud ja oskab rohkem nõu anda.

Elektriline niiskuseeraldaja/õhukuivati. Arvan, et kuna maa-aluses garaažis on suvel jahedam kui välisõhu temperatuur, siis lihtsalt välisõhuga ventileerimisest ei piisa.

Üldiselt ta nii on jah, samas tundub kohati sisemine õhuniiskus suurem kui väline. Tingituna vb siis pealmisest liiva/mulla kihist kust niiskust tundub immitsevat. Elektriliste õhukuivatite osas olen saanud kahetisi arvamusi, soovitatakse kuid võimalik, et kasutegur jääb väikeseks. Lisaks muidugi tüütu paaki koguaeg tühjendada kuna äravoolutoru kuskile juhtida ei oleks.

Saan aru, et ideaalis tuleks lahti kaevata ja korralik hüdro teha just väljastpoolt kuid tundub, et vb liiga palju tööd. Kõrval mõned boksid on asja lahendanud just ventilatsiooniga.

kakur007 kirjutas: ↑31 Juul 2022, 11:31 Üldiselt ta nii on jah, samas tundub kohati sisemine õhuniiskus suurem kui väline. ...

Väljast sisse tulev soe õhk, jahtudes keldris, tõstabki jahedas keldris õhu niiskust.
Põhikooli füüsika!

ping kirjutas: ↑31 Juul 2022, 17:26soe õhk, jahtudes keldris, tõstabki jahedas keldris õhu niiskust

Lihtsalt seletades - sooja õhku "mahub" rohkem veeauru, kui külma õhku ja selle suhteline niiskus (millest jutt käib) on väike. Kui õhk liigub külma keldrisse ei "mahu" seesama veeauru kogus enam külmemasse õhku ära ja osutub nii niiskeks, et võib lausa pindadele kondenseeruma hakata.

Aitab kütmine ja ventilatsiooni parandamine. Kui veel ei haise ega hallita, siis pole probleemi.

See on üsna lühikese aja jooksul teine kord, kui kesest sooja suve peab siin foorumis mingitele tegelastele põhikooli füüsikat meelde tuletama.

Sul on garaazi kuivaks saamiseks 2 võimalust. Kas kütmine või elektriline niiskusimur.

kakur007 kirjutas: ↑31 Juul 2022, 11:31Elektriliste õhukuivatite osas olen saanud kahetisi arvamusi, soovitatakse kuid võimalik, et kasutegur jääb väikeseks. Lisaks muidugi tüütu paaki koguaeg tühjendada kuna äravoolutoru kuskile juhtida ei oleks.

Kui kanal on olemas, siis kanalisse mingi suurem kanister või paak ja niiskuseeraldajast voolik sinna. Kui kanalit ei ole, siis niiskuseeraldaja kuhugi kõrgemale ja anum allpoole. Need kuivatavad väga edukalt, lihtsalt vastavalt ruumi suurusele/temperatuurile/niiskusele peab õige variandi valima. Suurusjärgus pakuks, et sul võib sealt suveperioodil nädalas u. 10-15 L vett tulla, päris alguses võibolla isegi rohkem kuni esmane suurem niiskus on välja saanud.

Minul vajusid kah kunagi pappkastid keldris suvel lössi.
Elektriline õhukuivati programmkellaga pistikupesa taga maikuust septembrini igal öösel kolm tundi.
Pappkastid krõbekuivad juba 10 aastat.

Kuna kanalisatsioon väljub poolest keldri kõrgusest, siis kaevasin enne keldri põranda betoneerimist (vana maja) miski augu ja täitsin selle killustikuga. Selle koha peal on keldri põrandas trapirest ja miskid väikesed vee äraimmutamised selle augu kaudu pole probleem.

Vahet pole on see maa pealne, maa alune garaaz, kelder jne. Niiskusest saab lahti küte + ventilatsioon, kuid see on energiamahukas eriti just maa aluses ruumis. Parim ja energiasäästlikum lahendus on siis õhukuivatamine.
Ruumis oleks vaja saavutada ja hoida õhuniiskuse taset 50 % RH mida võib nimetatakse ka materjalide tasakaalu niiskuseks ning ruumi temperatuur ei ole sellel juhul oluline. Näiteks 50% RH tase = puidu 10% veesisaldusele.
Õhukuivateid on siis kondenseeruvad ja rootor kuivatid. Põhimõtteliselt on vahe selles, et kondenseeruvad kuivatid töötavad hästi üle + 15 C temperatuuril aga alla seda kuivatustõhusus muutub pea olematuks.
Rootor kuivatid töötavad tõhusalt kõigil temperatuuridel ehk siis ka miinus temperatuuridel.
Põhineb see sellel, et niiskus väljutatakse kuivatist sooja niiske õhuna kuhu mahub palju veeauru.
Paraku on rootorkuivatid üsna kallid kuid kindel ja probleemivaba lahendus.
Näitena pakuks maa alusele garaazi välja Munters M190 Y, hinnatase koos käibemaksuga 2100 Eur
www.rausmark.ee

Rausmark kirjutas: ↑27 Apr 2023, 12:24 Näitena pakuks maa alusele garaazi välja Munters M190 Y, hinnatase koos käibemaksuga 2100 Eur
www.rausmark.ee

+ stabiilsed elektriarved 24hx365 päeva. Mis summas need on? Võtame arvetuse aluseks homse börsi keskmise hinna.

Elektriarved olenevad eraldatavast niiskuse kogusest ja see oleneb ruumi suurusest ja temperatuurist, välisõhu temperatuurist ja niiskusest ning millist niiskuse % soovid seal ruumis hoida. Üldiselt talvel ei kulu midagi ja suvel mida soojemad ilmad, seda rohkem. Kuna mul on ühe ruumi kuivas hoidmisega väike kogemus olemas, siis siiski mingiks umbkaudseks kuluks pakuksin maa-aluse garaazi puhul 50%-55% hoidmiseks u. 50 kWh/m2 aastas.

Ac457765 kirjutas: ↑27 Apr 2023, 21:49 Kuna mul on ühe ruumi kuivas hoidmisega väike kogemus olemas, siis siiski mingiks umbkaudseks kuluks pakuksin maa-aluse garaazi puhul 50%-55% hoidmiseks u. 50 kWh/m2 aastas.

Kui suur on su ruum? Muidu ei ütle see punasega rõhutatud number mitte midagi, et saaks kulusid arvutada. Minu staabis oli sügisest kevadeni stabiilselt 11-13* sooja ja õhuniiskus kõikus 60-85% vahel. Näidud indikatiivse laiatarbe 2in1 järgi. Kulusid peale üldelektri ei ole, sest keldrite m2-d ei kuulu maja remondifondi arvestusse.

Nii see number just ütleb midagi. Nagu küttekulugi võrreldakse kWh/m2 aastas, seda teab juba igaüks ise kui palju m2 tal on ja oskab 2 numbrit läbi korrutada.

Urmas kirjutas: ↑27 Apr 2023, 20:43

.....

+ stabiilsed elektriarved 24hx365 päeva. Mis summas need on? Võtame arvetuse aluseks homse börsi keskmise hinna.

Milleks 24/365 ?
Minu näite puhul piisas 3/100 (20. maist 1. septembrini)
Tänavu unustasin käima panna.. saab näha,kas kastid jälle lössis paari nädala pärast..

Nonii….. saabusin keldrit inspekteerima.
Pappkastid krõbekuivad ei olnud kuid lössi vajunud ka mitte.
Katsudes ja ekstra selle peale mõeldes võinuks mõelda, et äkki kisub niiskeks?

Panin kuivati tööle ja esimese 12 tunniga väänas see õhust u. liitri vett välja…
Keldri mõõdud on u . 3,5x3x2 m.

Ise inspekteerin oma staapi mitmeid kordi päeva jooksul ja seinal ripub üks laiatarbe digitermostaat, mis näitab ka niiskuse protsente. Hetkel 18,2* ja 77%. Aga noh, kuna staabis tegelen igatsugu asjadega, mis ka haisevad, siis aknad on kogu aeg mikro peal ja haisutamise ajal tuulutusel. Eks seal ka veidi kõrgem temperatuur ja suurem niiskuse %, kuigi staabis on ka paar pappkasti, siis need lötsi mineku märke küll ei näita.