Kõige soodsam kütteliik eramajale

[ping]

... Näha oli ka ühes teises teemas, et sulle on väljastatud energiamärgis 0kWh/m2, no tule taevas appi See ei käi nii moodi, teavad kõik kes vähegi aru saavad.
Tarnitud energiat ei arvutata selliselt.

Minu viimane maja sai sel aastal (reaalselt mõõdetud elektrikulu andmete järgi) "A" energiamärgise ja märgisel on kirjutatud energiakuluks 0kWh/m2, kuna "0"`ist väiksemaid numbreid ei kirjutata.
Küttekulu (ca -200eur) siis tähendab, et aasta lõikes sain ka 200eur tulu.
Võrgust ostetud ca 5200kWh ja võrku müüdud ca 6300kWh elektrit.
Maja projekteerimisel polnud minu jaoks tähtis, et mis nimetusega see on, vaid et kütmisele ja elamisele kuluv summa oleks võimalikult väike, ehk ideaalis "+ energia maja", ning see sai ka saavutatud. ...

Märgiste teemat teadev isik võiks teada, et märgisele kirjutatakse ju "Kaalutud energiakulu", mitte "Tarnitud energiakulu".
Tarnitud energiakulu on leitav energiamärgise väljastamise alusdokumentidest.

Ja selline oli energiakulu 2023 aastal.

[nexus4]

Märgiste teemat teadev isik võiks teada, et märgisele kirjutatakse ju "Kaalutud energiakulu", mitte "Tarnitud energiakulu".

Võiks veel teada, et kuigi kirjutatud on üks, siis eksportivatele kohaldub ka selline punkt:

Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele
§ 14. Kaalutud energiaerikasutus
(16) Juhul kui hoonest eksporditakse energiavõrkudesse energiat, kasutatakse hoone aastase kaalutud energiaerikasutuse leidmiseks arvutusloogikat, mis on esitatud hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses energiatõhususarvu arvutamiseks.

Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika
§ 30. Nõuded arvutustulemuse esitamisele
(6) Energiatõhususarv (ETA) arvutatakse, jagades summaarse kaalutud tarnitud energiakasutuse köetava pinna ruutmeetrite arvuga:
(61) Energiatõhususarv B (ETA B) arvutatakse, jagades kaalutud tarnitud energiakasutuse ja lokaalselt toodetud hoones tarbitud elektrienergia hulga summa köetava pinna ruutmeetrite arvuga:

Võid oma uued numbrid sisse panna, saad ehk parema tulemuse, aga meenutuseks

Kui võrgust ostsid 5200 kWh siis energiakulu pole 0...
Palju "platsil toodetust" omatarbeks läks?
Energiamärgise jaoks võib eneriakulu olla 0 - ja see näitab kenasti kui jabur on energiamärgis...

Palun lisa siia juurde kõik kulud mis on seotud 6300 kWh tootmisega ja võrku müümisega
Ning palun jätta KÕIK toetused välja
Nüüd lisa kõik kulutused maja ehitamiseks
Nüüd lisa kõik kulutused energia ostmiseks ilma omatoodanguta
Ja alles siis saame hindama hakata kuluoptimaalsust ("laias laastus")

Võrgust ostetud ca 5200kWh ja võrku müüdud ca 6300kWh elektrit.
... "+ energia maja", ning see sai ka saavutatud.

Palju köetavat pinda on? 130 m2? Kandiline maja kulutab x kWh, ma ei oska selle teadmisega midagi peale hakata. Muus osas xxx111 juba vastas tabavalt. Mis mõttega sa räägid tulust, jättes kulud enda teada?

See, kui jabur on energiamärgis sõltub vaatajast, samamoodi nagu "tavaline autojuht" näeb auto akut hinnates voltmeetril numbreid mis teda ei kõneta, aga asjaga kursis olevale isikule ütlevad testril olevad numbrid 12,...V paljugi. Alati on inimesel võimalus õppida teadmiste kasutamist juurde, kui leiab et ei oska saada oleva infoga midagi tarka teha.

Aga Härrased vaadakem asja veel laiemalt, võrdluseks eluvajaduse põhiselt erinevates variantides.
Mul oli võimalikus valikus kas osta omale elamiseks korter Tallinnasse ja 1(2) parkimiskohta ning siduda ennast (ajas suurenevate) minust mitte sõltuvate püsikuludega, osta vana maja mida oleks pidanud oluliselt renoveerima või ehitada uus maja, milles elamise kulu oleks minimaalne ja jõukohane ka tulevasele pensionärile, perspektiiviga kuni 50 aastat (et ka siis oleks mingit müügiväärtust).
Kuna eelmine minu projekteeritud ja ehitatud maja sai A energiamärgise 2012 aastal ja teema polnud võõras, ning tutvudes kinnisvaraturuga valisin uue maja ehitamise.

Praegu on mul 110m2 sooja elamispinda, ka kõik autod ja veesõidukid saan katuste alla panna, hoovis saan paadiga ringi pöörata või parkida 10 autot, ruum mängimiseks lastele, oma hekk ja ujumiskoht jões 200m uksest, bussipeatus 200m rong 1km, autoga 10 min kesklinna ning soetuskulud ja püsikulud on väiksemad kui 3 toaline korter + parkimine Tallinnas.

Kuna ma ei ehitanud hulka mittevajalikke asju (ahi, katel, korstnad ja selle läbiviigud/vundamendid, tuletõkketsoonid küttseadmetele ja nende põrandapind (tuletõkketsooni põrandapind on kallim kui eluruumi põrandapind), kuur küttele, jne.) siis oli odavam panna PV tootmisseade.
Vajadusel saan lisada veel peaaegu samapalju paneele inverterit suurendamata (toetuse lõppedes või paneelide jätkuval odavnemisel) ja koht neile on ka olemas.

(Tänapäeval on 6000eur poole aasta keskmine palk, meenutage, et kui paljud suutsid nõuka ajal poolaasta palgaga värviteleka osta. Raha sööb inflatsioon koguaeg ära ja isegi karp häid tsingitud naelu aiaparandamiseks, võib olla kasulik investeering.
Aga arvestades, et töövõime kaotuse elatisraha on hetkel ca 240eur kuus, siis sellise musta stsenaariumi korral on korteris elamine peaaegu võimatu.)

Väga hea tulemus hoone projekteerimisel ja ehitamisel!

Tulemust mitte muutev täpsustus energiatõhusuarvu kohta:
ETA
Köetav pind = 110 m²
Tarnitud energia = 5200kWh
Energiakandja kaalumistegur = elekter 2
Kaalutud energiakasutus KEK = 5200/110*2 = 94,5 kwh/a/m²
Kaalutud energiakasutus KEK klass ehk energiamärgis väikeeelamu köetava pinnaga < 120 m² = A

ETA B
Köetav pind = 110 m²
Tarnitud energia = 6100 kWh
Energiakandja kaalumistegur = elekter 2
Kaalutud energiakasutus KEK = 6100/110*2 = 110,1 kwh/a/m²
Kaalutud energiakasutus KEK klass ehk energiamärgis väikeeelamu köetava pinnaga < 120 m² = A

[trebla]

Teema pealkiri ei käsitle energiamärgist vaid kütteliigi soodsust. Mina hindan seda raha hulga järgi.
Otseelektriküte I k põrandas ja kaks õ/õ soojuspumpa. II k õliradikad.
Päikesepaneele 200 m² - see on pool siinsete maakütjate väiksemate kontuuride pinnast.
Minu kütteaasta käib esimesest negatiivsest elektriarvest viimase positiivse elektriarveni.
Kahe eelmise aasta veebruari arved on olnud negatiivsed ja, et lõpuks laekus ka jaanuari arve (1300 kWh tarbimist, 530 kWh tootmist, 251 € kulu kokku) ning, et veebruar siiani (hetkel 579 kWh tootmist) lubab olla optimistlik ka tänavu, siis võib etteruttavalt loota, et kütteaasta sai läbi selle jaanuari arvega ja kokkuvõttes jääb sellel aastal üle 1221 €.
Kui nüüd veebruari lõpuni pilve peaks keerama, siis muidugi mitte...

[aero]

Teema pealkiri ei käsitle energiamärgist vaid kütteliigi soodsust. Mina hindan seda raha hulga järgi.
Otseelektriküte I k põrandas ja kaks õ/õ soojuspumpa. II k õliradikad.
Päikesepaneele 200 m² - see on pool siinsete maakütjate väiksemate kontuuride pinnast.
Minu kütteaasta käib esimesest negatiivsest elektriarvest viimase positiivse elektriarveni.
Kahe eelmise aasta veebruari arved on olnud negatiivsed ja, et lõpuks laekus ka jaanuari arve (1300 kWh tarbimist, 530 kWh tootmist, 251 € kokku) ning, et veebruar siiani (hetkel 579 kWh tootmist) lubab olla optimistlik ka tänavu, siis võib etteruttavalt loota, et kütteaasta sai läbi selle jaanuari arvega ja kokkuvõttes jääb üle 1221 €.

Pea nüüd hoogu. "€ üle jääda" saab vaid siis kui tootmiseks tehtud kulutused on juba tagasi teenitud. Kas on? Kui ei ole, siis saad vaid öelda, et oled "jooksvas kasumis" ja loodad jõuda nulli x aja pärast.

[trebla]

...Pea nüüd hoogu. "€ üle jääda" saab vaid siis kui tootmiseks tehtud kulutused on juba tagasi teenitud. Kas on? Kui ei ole, siis saad vaid öelda, et oled "jooksvas kasumis" ja loodad jõuda nulli x aja pärast...

?
(Lisasin täpsustuse 'sellel aastal')
Eelnevad võrdlused on ju siin tehtud kõik selle baasil, et kes aasta jooksul vähem välja annab, sellel on soodsam?
Ja nullist omakorda soodsam on ikka ju see, kui raha väljaandmise asemel seda sisse tuleb?
Küll sinna tagasiteenimiseni kah ükskord jõuab - otseelektriküte on seni 24 aastat probleemide ja hooldusteta toiminud, päikesepaneelide elueaks ennustatakse 25-50 aastat. Selle aja jooksul jõuab tasapisi tiksuda küll.
Ja jutt ei käi ainult kütteelektri vaid kogu elektri kulust. Peagi ka sellest, mis autosse läheb.

Millal "jõuavad nulli" need , kes 12 000 (?) eest maasoojuspumba paigaldasid ning 12 kuud aastas kütte ja elektriarveid ainult maksavad, mitte kunagi sentigi tagasi saamata

[nexus4]

...Pea nüüd hoogu. "€ üle jääda" saab vaid siis kui tootmiseks tehtud kulutused on juba tagasi teenitud. Kas on? Kui ei ole, siis saad vaid öelda, et oled "jooksvas kasumis" ja loodad jõuda nulli x aja pärast...

?
Millal "jõuavad nulli" need , kes 12 000 (?) eest maasoojuspumba paigaldasid ning 12 kuud aastas kütte ja elektriarveid ainult maksavad, mitte kunagi sentigi tagasi saamata

(Lisasin täpsustuse 'sellel aastal')

Oleneb, kui
Aastane soojaenergia vajadus 20MWh
Elektri kogumaksumus 200EUR/MWh
Siis vähem kui 4 aastaga

[trebla]

?
nexus, kirjuta see rehkendus nüüd pikemalt lahti, mida sa selle all mõtlesid ?

[nexus4]

Soetusmaksumus / (arved otseküttega - arved msp'ga)

12 000 / (20*200 - 4*200)

[trebla]

Soetusmaksumus / (arved otseküttega - arved msp'ga)

12 000 / (20*200 - 4*200)

Sa rehkendad SCOP 5-ga , et aastas kulub pumbale 4000 kWh elektrit mis maksab 800 € ?
Nelja aastaga on ta maksnud soojuspumba elektri eest 4 x 800 € aastas, kokku 3200 €.
Minu arvestuse järgi on tema kulud nelja aasta pärast 12000+3200=15 200.
Ja see ei sisalda veel muud elektrit (näit 500 /a) ega pumba hoolduskulusid)...

areo oma " pea nüüd hoogu.. ," märkusega küsis, millal sissepandud raha pangaarvel tagasi on, (ja maja sealjuures köetud).

[nexus4]

Nelja aasta jooksul on MSP mees maksnud sooja eest 12 000 + 3 200 = 15 200
Nelja aasta jooksul on otsekütte mees maksnud sooja eest 20x200*4 = 16 000

PV üledimensioneerimine + otseküte on ka täiesti arvestatav variant, aga minule isiklikult pigem liiga riskantne (hinnarisk, sest omatarbe osakaal väike).

Julgen väita, et 21k€ eest MSP + PV on parema tootlusega "investeering" kui 21k€ eest otseküte + PV.

[trebla]

Julgen väita, et 21k€ eest MSP + PV on parema tootlusega "investeering" kui 21k€ eest otseküte + PV.

Jah, aga siin on pisiasi - PV+MSP oleks 21+12 k€ ... Täna oleks veel mõlemad kallimad.
(+ veel vesiküttetorustik majas , versus otseelektriküttesüsteem 10 000 EEK aastal 2000)

Ja sa unustasid otseelektri + autolaadimise... PV on rohkem kui vaid küte.

[nexus4]

Julgen väita, et 21k€ eest MSP + PV on parema tootlusega "investeering" kui 21k€ eest otseküte + PV.

Jah, aga siin on pisiasi - PV+MSP oleks 21+12 k€ ... Täna oleks veel mõlemad kallimad.
+ veel vesiküttetorustik majas. .... (versus otseelektriküttesüsteem 10 000 EEK à 2000)

Ja sa unustasid otseelektri + autolaadimise... PV on rohkem kui vaid küte.

21k€ ma sain aru, et oli "suure" PV maksumus. Minu mõte oli, et tol ajal sama raha eest MSP + "väike" PV oleks riskivabam olnud.

Lähiajaloos on meid tootmise vaates muidugi hindadega õnnistatud. Endal mul on veel lisaks toetus ka peal, mis esimestel aastatel tundus täitsa mõttetu aga 2023 tundus et juba on "abiks ikka".

Samuti nõus, et MSP osas tuleb juurde arvestada põrandaküttetorustik, soojussõlm jne. See kehtib ainult juhul kui "katel" valitakse küttekeha järgi. Mina just sisekliima vaatest, teeksin igal juhul põrandakütte, olenemata kas kütaks seda vett pumba, puude või otse elektriga.

Autot ja muud olmetarbimist ma siia sisse ei toonud, et vähekenegi teemas püsida mitte et me juba ammu sellest piisavalt kaugel ei oleks.

[aero]

Julgen väita, et 21k€ eest MSP + PV on parema tootlusega "investeering" kui 21k€ eest otseküte + PV.

Jah, aga siin on pisiasi - PV+MSP oleks 21+12 k€ ... Täna oleks veel mõlemad kallimad.
+ veel vesiküttetorustik majas. .... (versus otseelektriküttesüsteem 10 000 EEK à 2000)

Ja sa unustasid otseelektri + autolaadimise... PV on rohkem kui vaid küte.

Kuna PV ja küttevajaduse aastaajad ei klapi siis mulle tundub, et PV on vähem kui vaid küte. Auto peaks päeval sõitma ja öösel laadima ... aga pole selle teema jutt.

[ping]

Ja sa unustasid otseelektri + autolaadimise... PV on rohkem kui vaid küte.

Kuna PV ja küttevajaduse aastaajad ei klapi siis mulle tundub, et PV on vähem kui vaid küte. Auto peaks päeval sõitma ja öösel laadima ... aga pole selle teema jutt.

Kui vaadata e-autot kui "ratastel akupanka", siis on ka selle teema jutt.

Mina arvestan pikema perspektiiviga ja usun, et 5 aasta pärast saab paari kuupalga eest osta suvalise plastmassist e-auto (mille akujääk olgu või 50%) maja elektrivõrku toetama ja millega hädapärast ka poodi või vallamaija saaks sõita.
Ja ülejäänud aeg las seisab ja töötab akupangana.

Sest juba praegu ei taheta vana Leafi eest euroopas üle 3000eur maksta, kui sedagi.
(Just lugesin FBst ühest Leafi grupist arutelu, et inimene juba pool aastat müüb 3000 eest ja ühtegi huvilist ei ole.)

[kilowatt]

Ei tea kas see Pingi mõte majanduslikult kasulik ongi, sest autot ei saa registrist maha võtta, kui pole jäätmekäitlejale üle antud ja ajutiselt ei saa ka vist kauaks maha võtta. Jäätmekäitlejale ilma akuta autot üle anda ei saa. Kui auto arvel, siis nüüd maksad selle eest kogu aeg liikluskindlustust ja varsti ka automaksu. See nullib kogu kasu.

[RaJy]

Ei tea kas see Pingi mõte majanduslikult kasulik ongi, sest autot ei saa registrist maha võtta, kui pole jäätmekäitlejale üle antud ja ajutiselt ei saa ka vist kauaks maha võtta. Jäätmekäitlejale ilma akuta autot üle anda ei saa. Kui auto arvel, siis nüüd maksad selle eest kogu aeg liikluskindlustust ja varsti ka automaksu. See nullib kogu kasu.

Ajutiselt arvelt maha saab võtta kuni kaheks aastaks. Kui kaks aastat täis siis uuesti vajadusel arvelt maha ja nii lõpmatuseni, vähemalt praeguse korra järgi.

[trebla]

... Minu mõte oli, et tol ajal sama raha eest MSP + "väike" PV oleks riskivabam olnud....

Miks riskivabam? Üks seade juures, millel lisaks võimalikud hooldus - ja rikkekulud..

Kui toimub omakasutatava ressursi omatarbimine, siis see kompenseerib ressursi hinna kõikumist..
Mitte küll 100 % aga siiski küllaltki arvestataval määral..

[Urmas]

Teema pealkiri ei käsitle energiamärgist vaid kütteliigi soodsust. Mina hindan seda raha hulga järgi.
Otseelektriküte I k põrandas ja kaks õ/õ soojuspumpa. II k õliradikad.
Päikesepaneele 200 m² - see on pool siinsete maakütjate väiksemate kontuuride pinnast.

MSP puhul kui kontuurid maas, saab kontuuride alla jäänud maapinda edasi kasutada, aga PV paneelide puhul kui neid katusele ei saa paigaldada ja paneelid peavad olema maapinnal, on see 200m2 loodusliku elurikkust soodustav maa-ala. Kui paljudel on nii suured krundid, et saavad lubada eraldada 200m2 PV paneelide alla?

[Kalvis]

Ajutiselt arvelt maha saab võtta kuni kaheks aastaks. Kui kaks aastat täis siis uuesti vajadusel arvelt maha ja nii lõpmatuseni, vähemalt praeguse korra järgi.

OT Peatselt uueneva LK seaduse alusel ongi see meetod riigi poolt ainsa seadusliku lahendusena ette nähtudki! Bürokraatia missugune...

[trebla]

Urmas, nii nagu korstnata majja ei tasu ahju ehitada, nii ei saa ka hektari metsata omatehtud puudega ahju kütta, ega aiata majale maasoojuspumpa panna nagu ka gaasitrassita külas gaasi põletada. Siit foorumist on saanud lugeda, et maaküttekontuuri pealt pidavat lumi kevadel sulama 2 nädalat hiljem - ehk kapsad vast kah kiduvad?
On veel palju huvitavaid küttevõimalusi, mida siin pole puudutatud - visata väline soojusvaheti möödavoolavasse jõkke jne... need kõik sõltuvad spetsiifiliselt objekti omadustest.
Päikesepaneelide eelis on see, et nad võtavad 2 - 4 korda vähem ruumi kui maaküttekontuur ja osa neist saab kinnitada maja ja teiste abihoonete külge. Ja minu näitel on need üldse 230 km kaugusel (seetõttu lisandub küll omatarbele ka võrguteenuse arve koos kõigi maksudega - riigieelarve kosub) . Ehk siis nende kasutusuniversaalsus on aste-paar kõrgem.

[Urmas]

Siit foorumist on saanud lugeda, et maaküttekontuuri pealt pidavat lumi kevadel sulama 2 nädalat hiljem - ehk kapsad vast kah kiduvad?

Aga miks ei võiks kontuuri peal lihtsalt muru olla? Mis seal vahet millal muru niidetakse? Kui 2 nädalat hiljem, siis hoitakse ju kokku nii rahaliselt kui ka planeedi Maa päästmise nimel ehk ei kulu ei roheelektrit ega fossiilset kütust.

Päikesepaneelide eelis on see, et nad võtavad 2 - 4 korda vähem ruumi kui maaküttekontuur ja osa neist saab kinnitada maja ja teiste abihoonete külge. Ja minu näitel on need üldse 230 km kaugusel (seetõttu lisandub küll omatarbele ka võrguteenuse arve koos kõigi maksudega - riigieelarve kosub) . Ehk siis nende kasutusuniversaalsus on aste-paar kõrgem.

Oeh, sa trebla oled nagu viimasel ajal meedias figureerinud riigiametnikud alates omavalitsuse tegelinskitest kuni riigikogulasteni, kes jagavad soovitusi ainult oma mätta otsast vaadates. Kurat, need tegelinskid ei viitsi isegi "pargi ja sõida edasi ühistranspordiga" süsteemi kasutada! Kes kasutab riigi poolt kini makstud kulutustega autot koos autojuhiga või sõidavad Toompeale ja pargivad seal tasuta. Ja alamad peavad jalgrattaga sõitma iga ilmaga ja igal pool ja seda sõltumata vahemaast punktist A punkti B.
Trebla, kas sa oled proovinud asetada kasvõi mõttes mõne Mustamäe või Märjamaa korterelamus elava Maxima kassapidaja olukorda, kellel ei ole EV-d, ei ole 230km kaugusel elukohast maad PV paneelide paigalduseks jne pretensioonid, mida sa vihjamisi heidad ette. Jah, oled tubli, et sul oli võimalus kasutasid ära igatsugu võimalused ja soodustused, aga see ei tähenda seda, ma sellega nõus oleksin. Nüüdseks on seda tasuvust toetuste najal kilkamist vähemaks jäänud, aga see ei tähenda veel seda, et ebaõiglus oleks kadunud.
Võta minu kommentaari kui üldmõtteid!

[trebla]

Urmas , selle teema pealkiri on eramaja soodsaim kütteliik ja mina püsin selles teemas, pakkudes, välja seni käsitlemata liike.
Kuid isegi Mustamäe paneelmaja korterielanik saaks oma ühistu kaudu neid oma kasuks kasutada rohkem, kui halukütet oma metsast või maasoojuspumpa…
Võrgu vaba ressurssi ongi minuarust jäänud pigem linnadesse?

Kui ei saja, siis käin tööl jala. 5 km üks ots.

[trebla]

https://www.err.ee/1609258029/kaugkutte ... a-pusitasu
Põhjendus on muidugi loogiline..
Aga sellest lähtudes tuleks kasutada kõige universaalsemat energiavõrku..
Kaugküttetrassiga liitudes ei saa sa miskit muud kui sooja. Elektriliitumine peab ikkagi veel olema.
Gaasiga saad pm enesele ka ise elektrit toota.
Elekter on universaalne...

[ping]

... kas sa oled proovinud asetada kasvõi mõttes mõne Mustamäe või Märjamaa korterelamus elava Maxima kassapidaja olukorda, kellel ei ole EV-d, ei ole 230km kaugusel elukohast maad PV paneelide paigalduseks jne pretensioonid, mida sa vihjamisi heidad ette. Jah, oled tubli, et sul oli võimalus kasutasid ära igatsugu võimalused ja soodustused, aga see ei tähenda seda, ma sellega nõus oleksin. Nüüdseks on seda tasuvust toetuste najal kilkamist vähemaks jäänud, aga see ei tähenda veel seda, et ebaõiglus oleks kadunud. ...

Tavatarbija arvamust ei küsitagi, kui sinu elektriarvel oleva Taastuvenergia tasu eest vähendatakse Mustamäelase küttekulusid.
Mustamäel on Tõhus kaugküttevõrk.

https://www.utilitas.ee/kaugkute-ja-kau ... /kaugkute/

MIDA TÕHUSA KAUGKÜTTE MÄRGIS TEGELIKULT TÄHENDAB?

https://taltech.ee/uudised/mida-tohusa- ... utraalseks.

Kaugküttesüsteemide investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord

https://www.riigiteataja.ee/akt/118082023001

[trebla]

Ma tooks siia kiusliku näite :
Kui inimesel on gaasikatel, kuid ta on aja jooksul hästi soojustanud maja, paigaldanud soojuspumba ( kasvõi selleks et suvel jahutada) ja nüüd lisaks veel mõned päikesepaneelid, siis vajab ta seda gaasikütet kokku talvel ehk ainult kuu aega. Muudel kuudel maksaks miskit gaasiliitumise püsitasu vaid, kui selline olemas on ?.
Kui ta siis aga peaks olema ajalooliselt kaugkütte kunde - kui suured oleks tema püsikulud selle uudise valguses..?


(ise olen nendes tasudes võhik, kasutan vaid elektrivõrku ja puukütet ning maksan elektriliitumise püsitasu.)