Ehitusfoorum

trebla kirjutas: ↑21 Veebr 2024, 06:58 Ma tooks siia kiusliku näite :
Kui inimesel on gaasikatel, kuid ta on aja jooksul hästi soojustanud maja, paigaldanud soojuspumba ( kasvõi selleks et suvel jahutada) ja nüüd lisaks veel mõned päikesepaneelid, siis vajab ta seda gaasikütet kokku talvel ehk ainult kuu aega. Muudel kuudel maksaks miskit gaasiliitumise püsitasu vaid.
Kui ta siis aga peaks olema ajalooliselt kaugkütte kunde - kui suured oleks tema püsikulud selle uudise valguses..? ...

Naiivne oleks loota, et kui võrku kasutan ainult lühiajaliselt, et siis terve aasta jooksul võrgud hooldust ei vajagi.
Kui võrke ei ole aastakümneid hooldatud, siis näeb sellist kessütteavariide arvu nagu praegu veremaal.
Maja võidab alati!
https://www.err.ee/1609258029/kaugkutte ... 0olemusest.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuhi Siim Umbleja sõnul on laias laastus toasooja kuludest kolmandik tööjõukulud, kolmandik küttesüsteemi hoolduskulud ja kolmandik kulub küttematerjali ostmisele. Ehk siis püsitasu võiks olla umbes kolmandik küttearvest, et katta küttesüsteemi toimimiseks vajalikud kulutused. Ta ütles, et tootjad põhimõtteliselt toetavad püsitasu kehtestamist, kuid selle kasutamise mõistlikkus sõltub piirkonna olemusest.

Kommunaalmajanduse olukorrast veremaal.

"Venemaal plahvatab või süttib iga seitsme minuti järel midagi"

https://novayagazeta.ru/articles/2024/0 ... agoraetsia

Olemasolevatele kaugküttega liitujatele tähendab see seda - püsitasu korral on kasulikum kombo - oma gaasikatel (või pelletikatel) + soojuspump tuleb aasta lõikes soodsam.

Ei kujuta korrusmajades gaasi/pellet/SP "katlaid" ette.
Küll , aga vist on tulemas elektriarvele rida (vanade soojuselektrijaamade reservis 1000MW hoidmine). 50-100 milEUR aastas. Eratarbijalt +10EUR kuus lisaks taastuvenergia tasule. Töötavad siis neli talvekuud min 150 eurMW. Hinnas siis 8 kuud kaevurite ja elektrijaamade personali töökulu ja vajalikud hooldustööde maksumus.

Riio12 kirjutas: ↑22 Veebr 2024, 14:46 Ei kujuta korrusmajades gaasi/pellet/SP "katlaid" ette.

Tüüpiline "linnalaps". Olen päris palju näinud igasuguseid katlaid alevikes-külades kolmekordsete majade korterite kütmiseks. Kõige lahedamad on veel need kus igal korteril on oma katel ja igal korteril maja seina küljes oma moodulkorsten.

Gaasikatel pannakse konteineriga maja katusele ja soojuspump samuti. Lahendused olemas.
Pellet jääb lahjaks, sellega Lasnamäe maju ei tee.

Ei viitsinud kogu selle teema 24 lehekülge algusest saadik uuesti läbi lugeda, kuid teema pealkirja mõttesse süvenedes tekkis mõte, et kas siia foorumisse kirjutanud oma probleemidest/muredest odavuse nimel kunagi põhikoolis või keskkoolis/gümnaasiumis matemaatika tundidest ka osa võtsid või tehti matemaatika tunnist lihstalt poppi ja käidi kuskil hängimas-tšillimas, et sellised teemad? Kogu see teema peaks põhinema vist nagu numbritele ja neljale matemaatika põhitehtele(+/-/:/x).

Urmas kirjutas: ↑22 Veebr 2024, 20:35 Ei viitsinud kogu selle teema 24 lehekülge algusest saadik uuesti läbi lugeda, kuid teema pealkirja mõttesse süvenedes tekkis mõte, et kas siia foorumisse kirjutanud oma probleemidest/muredest odavuse nimel kunagi põhikoolis või keskkoolis/gümnaasiumis matemaatika tundidest ka osa võtsid või tehti matemaatika tunnist lihstalt poppi ja käidi kuskil hängimas-tšillimas, et sellised teemad? Kogu see teema peaks põhinema vist nagu numbritele ja neljale matemaatika põhitehtele(+/-/:/x).

Ei pruugi nii lihtne olla - väga individuaalne võib olla kütteliigi valik. Pelletitehase omanikul midagi sealt pressi kõrvale ikka pudiseb ja õhtul lükkab kotti ja katel selle arvestusega soetatud siis tuba soe. Tisler teeb mööblit ja mingid klotsid ikka järele jäävad - ajab ahju ja tuba soe. Maaler pahtlit ahju ei aja - ostab elektrit soojuspumbale ja saab ka toa soojaks. Mõni ostab kümnete tuhandete eest paneele ja arvab, et sai elektri tasuta, aga lõpptulemusena sai toa soojaks päris soolase hinnaga.
Üldiselt võib öelda, et odavaim on küte mida saadakse muu tegevuse kõrvalt ja reeglina on see puit - metsa ülestöötajad, tislerid, puitmajade ehitajadjne. Ise näiteks ei mäleta millal viimati küttepuid ostsin.

RaJy kirjutas: ↑22 Veebr 2024, 20:51 Ei pruugi nii lihtne olla - väga individuaalne võib olla kütteliigi valik.

Oma teadliku elu jooksul olen riigikorrast ja riigiametnikke suunavate "suunamudijate" soodsais kütteviise näinud vist oma 4-5 varianti ja minu kogemuste "statistika" ütleb seda, et kõik soodsad kütteviisid on olnud soosdsad max 5 aastat ehk kuni turg on sisse söödetud ja konksu otsas piisav mass kasumi saamiseks ja siis muutub seesama kõige soodsam kütteviis täpselt sama kalliks kui hetkeajas teised variandid. Kes on majanduses väga tark, ehitab oma maja ja hakkab/oskab arvestada ette igatsugu inflatsioone/sõdasid/kogu planeedi Maa poliitilisi situatsioone nagu Ukraina sõda jnejne, siis sellised inimesed siinses foorumis küsimusi ei esita, vaid nad lihtsalt teevad sellise eramu, mis neile meeldib ja kus neil on hea olla.
Ärge saage minu sellest kommentaarist valesti aru. Minus ei räägi mitte kadedus, vaid reaalsuse tunnistamine. Selle teema minu kommetaaride kõige vastuolulisem fakt on vist see, et meie pere läks kõige soodsamalt kütteviisilt(ise tehtud puud oma metsast) üle veidi kallimale kütteviisile(ÕVSP). Meie puhul tuli kütteviisi valikul mängu mugavuse faktor ja teisi alternatiive siinkandis lihtsalt ei ole. Kui ikka ÕVSP küttevariandiadina muutub kalliks, eks siis tuleb jälle hakata talvisel perioodil 1x päevas katlakütjaks ja loota seda, et millal "tasuta saadud energia"(päike ja tuul) hinnad muutuvad ÕVSP jaoks taas talutavaks. Lihtsalt kannatust on vaja ja mitte kohe kaasa minna iga "heuraka" kampaaniaga.

Naiivne oleks loota, et kui võrku kasutan ainult lühiajaliselt, et siis terve aasta jooksul võrgud hooldust ei vajagi

Loomulikult vajavad. Nüüd vaid veel küsimus, kui suured on kaugkütte- , gaasi- ja elektrivõrgu aastased hoolduskulud seda läbiva energiaühiku kohta?
Ja kas on mõistlik maksta pidevalt paralleelselt kolme võrgu kulusid, kui läbi saaks ajada ka ainult kahe või ka ühega...?
Kordan ka pingi toodud teist tsitaati:

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuhi Siim Umbleja sõnul on laias laastus toasooja kuludest kolmandik tööjõukulud, kolmandik küttesüsteemi hoolduskulud ja kolmandik kulub küttematerjali ostmisele. Ehk siis püsitasu võiks olla umbes kolmandik küttearvest, et katta küttesüsteemi toimimiseks vajalikud kulutused. Ta ütles, et tootjad põhimõtteliselt toetavad püsitasu kehtestamist, kuid selle kasutamise mõistlikkus sõltub piirkonna olemusest.

Kulud on ilusti kolme guppi lahterdatud. Igati õige. Nii peabki iga firmajuht mõtlema.
Nüüd aga vaadake meie teema pealkirja - jutt käib eramaja küttest - ja mõelge iga kolmandik omaenese seisukohast eraldi läbi:
- millise kütteliigi juures on tööd kõige vähem ? - pakun elektriküte?
- millise kütteviisi juures on hoolduskulud kõige väiksemad ? - elektriküte ?
Seega jääb veel vaid kolmas küsimus:
- millise kütteviisi juures on küttematerjali ostukulu kõige väiksem?
Sõltub, mida sa küttematerjaliks pead - kas elektrienergiat ennast(see on kõige kallim) või päikesekiirgust (see on siiani tasuta).

Minu silmad on juba näinud kõigi kütteliikide kõige odavamaet olemist ja ka kõige kallimaks muutumist. Üllatas gaas.
Kaugküttel ja varsti vist Eesti Gaasil on püsitasu kehtestamisega suur oht reha otsa astuda - teie teenustest loobutakse kui tarbimine on väike. Eespool arutelu on õige - miks maksta püsitasu olematu tarbimise korral - soodsam on kasvõi 1 kuu jaoks kasutada teist alternatiivset küttemeetoodit. Kaugküttel on viletsa majandamise, trassikadude jne. tõttu tihti kõige kallim kütteliik.

Kaugküttele, eriti linnades ei ole alternatiivi, sest see alternatiiv oleks iga maja küljes oma tossav korsten. Isegi tänapäeval on vanemates eramurajoonides virinat, kui pakaselise ja tuuleta ilmaga terved kvartalid briketi- ja tukivingu täis. Vähemalt Tartus on linn piirkondadeks jaotatud ja kui ikka tänaval on kaugküttetoru olemas, siis oma tornile, kuitahes uhkele pilvelõhkujale sa ahju-gaasi-kivisöe-tuuma jm kütet lihtsalt ei saa, ole kui isamaaline ja tubli tahes.

Ka ei ole see "soodsaim kütteliik eramajale" sugugi nii 2+2 matemaatika teema, kui pakkuda, et soodsaim kütteliik oleks kaugküte, kui kaugküttetrass kulgeb su eramust 4 meetri kauguselt mööda, ei aita see teadmine kuidagi Muhu eramule kütet otsivat inimest. Kõige soodsamaks võib osutuda ka elektriküte, kui hoone on rajatud hästi soojapidav ent pinnalt väike.
Lisada veel juurde keerukuse ja tehnoloogia risk, nt ka juba täna on ka siin foorumis teemasid, kus on küll tehtud justkui häid otsuseid aga kui su soojuspump hakkab errorit loopima ja keeldub pakasega kütmast, kulutad sadu või isegi tuhandeid eurosid vea diagnoosimiseks - sinu jaoks sel juhul ei tarvitse enam olla "soodsam", paljude teiste jaoks on, lisaks alati leidub primitiivsete kütteviiside takkakiitjaid, kuidas nemad on alati teadnud, et soojuspumbad-gaasi-pelletikatlad-jm süsteemid on saatanast vaid oma metsatukk ja pliita on kõikse odavam ja turvalisem küttelahendus ilmapeal.

Kaugküttest ei lasta nii lihtsalt loobuda.
https://www.riigiteataja.ee/akt/KKütS

Tean seda seadust. Tegelikkuses on ikkagi nii, et kui keeran KÜ soojakraani kinni ja teatan lepingu lõpetamisest koos lõpparve maksmisega siis pole seaduslikku jõudu määrata KÜ sundlepingu osaliseks.

Nibe uus S1256 näitab 0/35 puhul COP üle viie, mis omakorda EN 14825 järgi annab SCOP üle 6
https://assetstore.nibe.se/hcms/v2.3/en ... AvbWFzdGVy

Kalvis kirjutas: ↑23 Veebr 2024, 11:49 Tean seda seadust. Tegelikkuses on ikkagi nii, et kui keeran KÜ soojakraani kinni ja teatan lepingu lõpetamisest koos lõpparve maksmisega siis pole seaduslikku jõudu määrata KÜ sundlepingu osaliseks.

Selleks piisab KOV määrusest. KOV ei saa keelata kaugküttest loobumist vaid juhul, kui see asendatakse taastuvenergiaga kütmisega. “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lõige 1 ja “Kaugkütteseaduse” § 5 lõiked 2 ja 6.