Planeedi Maa päästmine

[Walter2]

Mõtlesingi et teema viimasel ajal kuidagi maha käinud...

[Küülaline]

Ma igaks juhuks küsin üle, et kas näiteks sidesatellidid ka ei tiirle ümber maa? Ja rahvusvaheline kosmosejaam?

[k6pitseja]

Kaht metalli ei ole võimalik niimoodi omavahel kokku peksta, et tihedus kahekordistuks...

Huvitav, lapikmaa tõestustest leiab ka selliseid väiteid, mida keegi teine kunagi väitnud pole, aga mida lapiklased vastaspoolele omistavad.
Nagu see, et keegi kusagil mingi metalli tihedust tahaks suurendada...

Aga sellisel tuumapommiteoorial on vägev allikataust kusagil internetis olemas, kui T25 lihtsalt nalja ei teinud.
Huvitav, et enne polegi kuulnud, juutuubi videotele saaks ehk viite?

[T25]

Lugesin üht sellist raamatut:

Akio-Nakatani-Death-Object-Exploding-the-Nuclear-Weapons-Hoax-2017

Panen mõned tsitaadid:

Tsitaat:

Bethe acknowledged receipt of the IBM machines on 4 April, mentioning that the machines had been put to use in implosion calculations. To check the program, Metropolis and Feynman made parallel calculations using hand-operated Marchant machines, staffed by a group of women who were part of the work force of the laboratory. Like the components of a computer, each carried out particular step. Feynman later explained: “We worked out all the numerical steps that the machines were supposed to do - multiply this, and then do this, and subtract that.” He recalled , “[This woman was the multiplier, and [that woman]
was the adder, and this one cubed, and we had index cards, and all she did was cube this number and send it to the next one. We went through our cycle this wayuntil we got all the bugs out.” The human computer actually developed speed -the same as that predicted for the IBM machines. But as Feynman noted, “the IBM machines didn’t get tired and could work three shifts. The girls got tired after a while.

Tsitaat:

Any average Joe now has access to a MacBook or PC with millions of times the hardware computing and storage power of the entire Manhattan Project, its affiliated university-based orbital groups, and all its industrial partners of the time put together. Those resources are matched or exceeded by the software modeling facilities available that, essentially for free, give you access toa nalytical power vastly exceeding all the number-crunching physicists in the Manhattan Project. These incomparably superior basic resources, combined with over seven decades of accumulated public knowledge put the amateur modeler light-years ahead of the Manhattan Project at its peak. And if Bethe could rule out ‘burn the sky’ in a few minutes of slide-ruling, a dedicated modeler can crack the secret of explosive fission using the resources listed above

Tsitaat:

And there is a secret of explosive fission. That much is true. But it’s way different than you might think. We’ve seen that there’s no serious lack of nuclear materials. We’ve also seen that technical knowledge is openly available.

"Half a century of official and unofficial dissemination of information from the nuclear weapons laboratories together with the normal publication processes incognate branches of physics and engineering, mean that much of the relevant explicit knowledge is now irrevocably in the public domain."
(‘Tacit Knowledge, Weapons Design, and the Uninvention of Nuclear Weapons’MacKenzie and Spinard)


More and more countries claim to be joining the Nuclear Club. But decade after decade, nothing gets openly nuked. That’s because it’s not possible. That’s thesecret of explosive fission. Pure FAIL right from the starting gun. But it’s as ecret I can only refer to, not fully reveal. The nuclear powers don’t mind goofups in materials handling. They don’t mind weapons design espionage and technical information leaks. As long as revelations and speculations serve to reinforce the FEAR, it’s all good. But they’d come down hard as nails on somebody who convincingly refuted the entire proposition.

Ehk siis kokkuvõttes, esimeses tsitaadis on välja toodud, mis arvutusvõimalused olid omal ajal. Tüdrukud perfokaartidega pidasid arvutiga sammu.

Teises tsitaadis on välja toodud, mis võimalused on tänapäeval võrreldes tolleaegsete arvutusvõimaluste ja teadmistega.

Ja kolmandas tsitaadis on välja toodud, et miks üksi pahalane pole vaatamata kõigele veel kuskil tuumakat plahvatama pannus. Asi on lihtlabaselt selles, et plahvatus pole füüsiliselt lihtsalt võimalik. Tuumapomm on propa, muud midagi.

Nagu see, et keegi kusagil mingi metalli tihedust tahaks suurendada..

Hästi lühidalt, kuna ei taha postitust väga pikaks ajada, siis jah, idee oli neil selles, et kontrollitud sümmeetrilise plahvatuse abil suurendada tihedust, et nii öelda käivitada ahelreaktsioon.

Tsitaat raamatust:

In atomic physics, the Rutherford–Bohr model or Bohr model or Bohr diagram,introduced by Niels Bohr and Ernest Rutherford in 1913, depicts the atom as asmall, positively charged nucleus surrounded by electrons that travel in circularorbits around the nucleus—similar in structure to the Solar System, but with attraction provided by electrostatic forces rather than gravity

But popular illustrations are wildly out of scale:
The size of the helium nucleus is about 1 fermi, or 1 fm, which is equivalent to10-15 m. The atom is about 100,000 times bigger than the nucleus, with an atomsize of about 105 fm or 10-10 m.
(NASA’s Cosmos)
So if the nucleus above were the size of a baseball, the outer electron shell wouldbe miles of empty space distant from it.

Eesmärk oli tabada aatomit, aga väga hõre on tegelikult aine. Siit tuli ka mõte, et "peksaks" metallid omavahel kokku kahekordse tiheduseni.

[T25]

Ma igaks juhuks küsin üle, et kas näiteks sidesatellidid ka ei tiirle ümber maa? Ja rahvusvaheline kosmosejaam?

Praegu just loen mitut erinevat foorumit, sõelun läbi lehekülgede kaupa materjali. Tuleb välja, et ca 100 ja rohkem aastat tagasi ei usutud, et rakett võiks liikuda vaakumis. Nimelt arvati, et rakett töötab sedaviisi, et raketist väljapaiskuv gaasijuha avaldab rõhku atmosfäärile ja seetõttu on olemas nö pidepunkt , mille najalt ennast edasi lükata. NASA jällegi väidab, et atmosfääril pole mingit osa ja nende mudeliks on paat ja mees, kes loobib paadist telliskive välja ja see paneb paadi liikuma.

Need , kes arvavad, et rakett ei ole võimeline vaakumis edasi liikuma, tuginevad gaaside vabale paisumise seadusele vaakumis:

Free expansion of an ideal gas refers to when the gas expands freely and instantaneously into a vacuum without any heat exchange or work done.

Kui nüüd tuua analoogia paadis oleva mehega, kes kive loobib( raketi heitgaasi juga), siis nende arvates , kui heitgaasiks lugeda kivi, siis see kivi justkui ilma viskamata lendaks nelja tuule poole peo pealt minema ning raketti edasilükkavat toimet ei oleks. Et justkui nagu vaakum "imeks" gaasi koheselt ära ja gaas ei avaldaks mingit edasilükkavat mõju raketile.

Ma ütlen niimoodi, et ma alles mõtestan seda kõike enda jaoks lahti ja ei oska praegu öelda, mis õige , mis vale. Selles aga olen küll üsna kindel, et inimesi orbiidile ei saadeta. See on ikka liiga ulme, et sul jätkub kütust rahulikuks manööverdamiseks, dokkimiseks, siis pärast atmosfääri sisenemisel uuesti mahapidurdamiseks 10km/s kiiruselt või mis ta oligi. Milline temperatuur laeva kerel tekib hõõrdumisest jne jne. Ei ole lihtsalt loogiline.

[ping]

....
Ma ütlen niimoodi, et ma alles mõtestan seda kõike enda jaoks lahti ja ei oska praegu öelda, mis õige , mis vale. ....

See on väga hea plaan ja kui ükskord "valgustatuks" saad, siis jaga teadmisi.

[kunn24]

Jõuimpulss
https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... ction/1289

Impulsi jäävuse seadus
https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... ction/1290

[T25]

Jõuimpulss
https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... ction/1289

Impulsi jäävuse seadus
https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... ction/1290

Tee selline katse. Võta meditsiinipall, istu rula peale ja viska eemale. Vaata , kui kaugele liikusid. Nüüd võta sama pall, hüppa õhku ja õhusoleku pealt viska meditsiinipall eemale ja vaata , kaugele liikusid.

Võid teha ka veel sellise katse. Võta vedru, väike kuul ja suru kuul vedruga vastu põrandat ning lase nüüd lahti. Mõõda umbes silmaga ära, kui kõrgele kuul tõusis. Nüüd tee sama katse, suru vedru näppudevahel rinnakõrgusel õhus koos kuuliga kokku ja lase mõlemad näpud kiiresti lahti. Võrdle, kuidas nüüd kuul liikus.

Siin on veel väike lõik wikist tagasilöögi kohta relvanduses:

Misconceptions about recoil
Although energy must be conserved, this does not mean that the kinetic energy of the bullet must be equal to the recoil energy of the gun: in fact, it is many times greater. For example, a bullet fired from an M16 rifle has approximately 1763 Joules of kinetic energy as it leaves the muzzle, but the recoil energy of the gun is less than 7 Joules.

Ehk siis, kui võtta mõni kergema kaaluga vend ja anda talle kätte tänapäeva kõige kiirem kuule tulistav automaat ja meetrite ja meetrite kaupa laskemoonlinti, siis ma kahtlen, et tüüp suudaks ennast maa küljest lahti tulistada ja lendu minna tagasilöögieneria tõttu.


See on lihtsalt mõtteaineks, ma endiselt mõtestan praegu enda jaoks lahti kogu seda värki ja ei ole endas kindel, mis on õige mis on vale. Intuitsioon justkui ütleb, et tõepoolest, kui rakett jõuab teatud piirini, kus atmosfäär on juba väga väga hõre, siis tal läheb järjest raskemaks ennast edasi lükata, kuna vasturõhku atmosfäärist enam ei ole. Gaaside vaba paisumise seadus ütleb, et gaas paisub ilma tööd tegemata vaakumis ilma igasuguse takistuseta laali. Selleks pole vaja mitte mingit tööd teha, et gaas paisuks vabalt vaakumis ilmaruumi laiali. Avad kraani ja pauh, gaas läheb ilma igasugust tööd tegemata suurde ilamruumi laiali.
Netwton tegi oma seadusi konkreetsete tahkete kehade kohta. Näiteks kui sa viskad kivi paadist eemale, siis ja justkui tõukaks ennast kivist lahti. Kas aga on kosmoselaeval võimalik ennast tõugata eemale vaakumisse vabalt ilma tööd tegemata laiali paisuvast gaasist.
Veelkord. Vajab lahtimõtestamist ja seedimist, praegu ei oska kindlat seisukohta võtta.

[kunn24]

Kas selle mõtestamise asemel poleks lihtsam võtta kätte teoreetlise mehaanika õpik ja korrakski läbi lugeda? Aru ei pea saama, aga vähemalt saad teada, et selline asi on olemas.

[ping]

Kas selle mõtestamise asemel poleks lihtsam võtta kätte teoreetlise mehaanika õpik ja korrakski läbi lugeda? Aru ei pea saama, aga vähemalt saad teada, et selline asi on olemas.

See õpik on ju kallutatud, sest sellisest ammu tuntud emissioonivabast sõiduvahendist ei ole seal mitte sõnagi kirjutatud!

[Küülaline]

Veelkord. Vajab lahtimõtestamist ja seedimist, praegu ei oska kindlat seisukohta võtta

Ma ei mäleta, mis klassis meil füüsika algas, aga tänapäeval on põhikoolis 8-9 klassis ja räägitakse neist teemadest ka kindlasti. Gümnaasiumis muidugi põhjalikumalt. Kas sul koolitundides see lahtimõtestamine ei õnnestunud kuidagi?

[Walter2]

Koolid ja sealne õpetus on ju peavool ja seega...?

[T25]

Ok, ma üritan nüüd korra selgitada, mida gaaside vaba paisumine ilma tööd tegemata tähendab vaakumis. Selleks vaatleme kõigepealt lihtsat sisepõlemismootorit. Töötakti ajal süüdatakse küttesegu ning gaas paisub ja surub kolvi liikuma. Miks surub gaas kolvi liikuma- sellepärast et see on ainus suund , kuhu gaasil "vabalt paisuda" on. Igal pool mujal on takistus ees. Nüüd mõelge mootori peale, millel plokikaane tihend lekib. Mootor enam ei käi nii hästi, sest gaas lipsab tihendi vahelt läbi. Tal on tekkinud alternatiivne vaba tee läbi tihendi. See mootor enam esialgselt võimsust ei arenda. Kolvile enam kindlasti nii suurt rõhku gaas ei avalda. Kui leke läheb üha suuremaks, seda kehvemini mootor käib , kuni lõpuks ei käi enam üldse. See on lihtsalt näide reaalsest elust, kuidas gaaside liikumine mootori tööd mõjutab.

Nüüd võtame aga olukorra, kus meil on olemas dekompressiooniklapp. Töötaktis ülemises surnud seisus käib mats ära ja gaas hakkab nüüd paisuma. Aga nüüd avatakse koheselt dekompressiooniklapp. Mis juhtub , on see, et gaasil on nüüd väga suur alternatiivne vaba tee paisumiseks. Mingil määral kindlasti ta veel surub kolvile ka, aga surve, mis kolvile tekib on palju palju madalam. Mida suuremaks me selle dekompressiooniklapi teeme, sea väiksem surve ilmselt kolvile tekib. Ütleme , et meil on dekompressiooniklapp enam vähem sama suur, kui silindri läbimõõt. Põhimõtteliselt nüüd on enam vähem
sama süsteem nagu raketil. Kogu gaas lahmab plahvatuse järgselt dekomperssiooniklapist minema. Kui nüüd kogu süsteem asub atmosfääris, siis tekib vastusurve, kuna hästi kiirelt paisuv gaasijuga üritab seisvast gaasist läbi tungida. See seisva gaasi front, millesse gaasijuga tungib, imiteeriks justkui plokikaant, mis takistab ennist sisepõlemismootoris gaasi paisumist. Paisuvas gaasis tekib rõhk, mis surub kolvile( raketile). Ja gaas teeb paisumisel tööd, liigutab kolbi.

Nüüd aga kolime kogu asja vaakumisse. Vastavalt Joules- Thomsoni gaaside vaba paisumise seadusele, mis avastati juba üleeelmisel sajandil, vaakumis gaas paisumisel mingit tööd ei tee. See tähedab seda, et gaasis ei teki rõhku, mis saaks suruda kolvile. Kogu gaas "imetakse" koheselt "whuumps" nagu naksti põlemiskambrist minema, ilma et tal tekiks võimalus gaasis tekkiva rõhu kaudu kolvi liigutada( raketti lükata). Vaakumis lihtsalt ei saa tekkida rõhku. See tähendab lihtlabaselt seda, et gaas ei saa kolbi( raketti) mõjutada. Üldse vaakumis gaasist rääkida ei saa, sest see gaas paisub koheselt vabalt ilma tööd tegemata minema. Gaasist rääkides peab olema kas suletud konteiner või siis taevakeha, mis oma gravitatsiooniga hoiab gaasi taevakeha küljes kinni tekitades atmosfääri.

Järeldus, vaakumis raketimootor ei tööta. Gaasis ei saa tekkida rõhku, kuna gaas paisub koheselt vabalt ilma igasuguse takistuse ning tööd tegema ilmaruumi minema. Me ei saa gaasi siin võrdsustada tahke kehaga, et gaasi vaba ilma tööd tegemata paisumine vaakumis oleks samaväärne mehega paadis, kes loobib telliskive ja paneb sedasi paadi liikuma. Need ei ole võrreldavad asjad.

[T25]

Kas selle mõtestamise asemel poleks lihtsam võtta kätte teoreetlise mehaanika õpik ja korrakski läbi lugeda? Aru ei pea saama, aga vähemalt saad teada, et selline asi on olemas.

Sorry kunn, aga sina olid see mees, kes kunagi arvas, et vahet pole, kas reaktiivmootor asub lennuki sees või väljas, liikuma hakkab ta ikka.

Parun von Münhauseni jutud ei liigitu vast ikka teoreetilise mehhaanika alla.

[kunn24]

Ja sina oled pädev hindama, kas ma eksisin või mitte?
Eriti märgates, mida sa oma jutu lõppu kirjutasid (rohkem ma ei viitsinud sealt lugeda):

Järeldus, vaakumis raketimootor ei tööta

Kuid kui ma seda vana jama meelde üritan tuletada, siis käis seal jutt sellest, kas HAKKAB liikuma. Vastus on siiani, jah, hakkab. Ise teema on see, kas ta jätkuvalt kiirendada suudab või mingi aja pärast seisma ei jää. Liikumine võib olla ka lühiajaline, kuniks gaasiimpulss jõuab lennuki teise otsa. Eelduseks on ka see, et jõuimpulsist tulenev jõud ületab veere- või hõõrdetakistuse.
Impulsil põhineb näiteks vesioina töö. Õpi seegi selgeks enne kui kõvemate kaunite kunztidega tahad rinda pista.
Kui sa vene keelt mõikad, siis otsi tuubist Mark Solonini videosid, kus on juttu, kuidas üldse rakettmootorid on tehtud. Kuid palun, jäta oma lamemaajama siia tsiteerimata.

[T25]

Kunn, sa ikka üritad iseennast lükata või tõmmata nagu Münchausen. Analoogia mehega paadis, kes pillub telliskive mitte vette, aga samasse paati.

[kunn24]

Analoogia on sul vale, õige analoogia oleks paadis asuv vibraator või lihtsam näide, kui see keeruline, auto all tasakaalustamata ratas. Tekitab alguse impulsi ühe suunas, siis teises ja vastavalt ka paat/ auto liigub /kiirus kõigub.
Võid oma andekuses muidugi võtta pika paadi ja selles telliskive loopida nii, et nad paati jäävad- siis paat jääbki liikuma. Miks- see mõtle ise välja.

Proovi omale tekitada reaalsed alusteadmised ilma esoteerikata. Huvi sul tundub olema, mulle jääb arusaamatuks, miks sa mõnda kooli ei läinud.

Täiendus, otsisin sulle ise nimetatud Soloni 1 videotest välja (neid on rohkem), sellel on ka subtiitrid- vääna omale soblikult tööle ja proovi aru saada
https://www.youtube.com/watch?v=UqIFvc6tgvc

Täiendus 2. Kui suudad viites olevast materjalist omale meelde jätta mõnegi mõiste, on ka juba suur edasiminek: https://dspace.ut.ee/server/api/core/bi ... d9/content

Märkus. Ma ise enam suurt ei mäleta, .

[T25]

Kunn, vabandust, kui tundsid, et liialt isiklikuks läksin. See polnud minu kavatsus. Otsisin välja video õhupalliautost, kus on näha, mis juhtub, kui õhujuga suunata iseenda keresse:

https://www.youtube.com/watch?v=Gzz-yiA ... pushoffair

Alates 14:25 on siin näha, mis juhtub, kui õhujuga suunata iseenda keresse. Sama asi juhtub ka siis, kui reaktiivmootor paigaldada lennuki sisse, lennuk ei hakka liikuma.

Veelkord, vabandust, kui tundsid isiklikuks minemist. Mul pole selleks mingit soovi, mind ei huvita ablosluutselt kellegi solvamine vms , mind tõesti huvitab ainult füüsika, füüsika ja veelkord füüsika. Ja minu kogemus on selline, et mida rohkem ma sobran ja uurin, seda rohkem tuleb välja, kuidas meile on valetatud ja valetatud on suurelt. Kasvuhooneskämm , roheskämm, tuumapommiskämm, kuupealkäimise skämm jne jne.

[T25]

Kuna siin soovitati tudeerida füüsikaõpikuid jms asja, siis viskan ühe lingi näitlikustamaks, kuidas füüsikaõpikud võivad räigelt valetada.

http://milesmathis.com/varacc.html

Kuna paljud nagunii ei viitsi klikata, siis toon välja mõned tsitaadid ja selgitused.

Selles artiklis käsitletakse peavoolu füüsikaõpiku näidisülesannet "varieeruvast" kiirendusest.

Misasi on " varieeruv" kiirendus. Tsitaat :

To start, we must ask what we mean by a variable acceleration. It could mean two things. One, it could mean that we were speeding up and slowing down, so that our change in velocity was not constant. That is not what I mean here. What I mean is an acceleration represented by a power of 3 or more, as in the curve equation x = t3. That means that you take a constant acceleration and then accelerate it. For example, you take your car out on the highway and press down on the gas at a constant rate. If your foot and engine work like they should, you will have created a constant acceleration. Now, take that whole stretch of highway, suck it up into a huge alien spacecraft, and accelerate the spacecraft out of orbit, in the same direction the car is going. The motion of the car relative to the earth or to space is now the compound of two separate accelerations, both of which are represented by t2. So the total acceleration would be constant, not variable, but it would be represented by t4. This is what I am calling a “variable acceleration” here. It is not really variable, it is just a higher order of change.

The acceleration would be represented by t3 if the alien spacecraft had a constant velocity instead of a constant acceleration. An acceleration is two velocities over one interval, so t3 is three velocities over one interval. Or, it is three changes in x over one defined interval, say one second. We can write that as either three x's or three t's, but it is common usage to use three t's in the denominator instead of three x's in the numerator.

The cubed acceleration can also be created in a car, by increasing your pressure on the gas pedal at a constant rate of increase. This will cause a cubed acceleration in the first few seconds.

In engineering, a higher order acceleration like this is called a “jerk” (though it is usually applied to a negative acceleration, as in a jerk to a stop). I call the positive acceleration a cition in my first paper on the derivative, from the Latin “citius”. As in the Olympics motto “citius, altius, fortius”: faster, higher, stronger.

Because this sort of acceleration is often called a variable acceleration in physics textbooks, most people seem to think it isn't constant, and therefore can't be averaged like the squared variable. But higher powers can be constant, if they are created by a constant process like the one I proposed above with the car and the spacecraft. If the car and spacecraft are both accelerating at a constant rate, the higher power total acceleration will also be constant. Just because an acceleration has a power greater than two does not mean it isn't constant. We will see how important this is below.

Tsitaat siis konkreetse ülesande kohta:

Tsitaat:

The entire modern interpretation of the calculus is upside down in this regard! To show this, let us look at the textbook solution of a specific problem:

Given a = 7m/s3 and 2s, find v final from rest.

v = ∫(7m/s3)tdt = (7m/s3)t2/2 = (3.5m/s3)t2 = 14m/s.

Kiirendus on 7m/ sekund kuubis. Kopimisel ei tulnud õigesti üle.

Nüüd siis järgmine tsitaat, mis näitab ära, kui vale see peavoolu õpiku näidisülesande lahedus on:

Let us look at the textbook's solution. They found v=14m/s, remember? I found 42m/s. I bet you think they are right and I am wrong, but I can prove they are wrong very easily. An acceleration of 7m/s3 must be greater than an acceleration of 7m/s2, right? A cubed acceleration is the motion of an acceleration, so the distance traveled has to be greater. So let us solve the same problem for a = 7m/s2 instead of 7m/s3. Using current equations for constant acceleration, we find

v = at = 14m/s.

They found the same final velocity for 7m/s3 and 7m/s2. That is impossible. An object accelerated to a cube must be going faster at all t's than an object accelerated to a square. That much is clear to anyone, I hope. So the textbook solution is a blatant fudge, one that doesn't even get the right answer.

Füüsikaõpik, kust näide päris on:

General Physics, Douglas C. Giancoli, 1984.

[kunn24]

Juhtus, autor oli rumal või eksis, no mis teha. Arvuta ise see integraal üle ja elu lill.
Varieeruvaid kiirendusi kasutatakse näiteks raudtee pöörete ja kallete üleminekutel.
Kui nupp nokib, siis veel viide (mina praegu integraalidega ennast vaevata ei viitsi), seal on isegi kiirenduse kiirendus esitatud ehk m/s astmel 4. Võid veel astmeid lisada, mingit piiri ei ole. http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/avari.html.
Sissejuhatus integraalide arvutamisse http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hb ... ol.html#c1.
Kuna tuletis konstandist on 0, siis integraali kui pöördtehte lahendamist nimetatakse "musta kassi otsismiseks pimedas toas" kui on vaja konstandid taastada.

Ma kunagi 1-s kursatöös tegin korraliku prohmaka, kuid õppejõud ei teinud teist nägugi ja arvestas ära, .

https://www.youtube.com/watch?v=Gzz-yiA ... pushoffair

Alates 14:25 on siin näha, mis juhtub, kui õhujuga suunata iseenda keresse. Sama asi juhtub ka siis, kui reaktiivmootor paigaldada lennuki sisse, lennuk ei hakka liikuma.

Sa ära aja segi staatikat ja dünaamikat.

Lisas ajahetkel https://youtu.be/Gzz-yiAX3EQ?t=600 tüüp ajab rakettmootori töötamise kohta täielikku jama- ei lähtu impulsi jäävuse seadusest. Palun väldi sellist BS-i ja selle esitamist. Rohkem ma siin inimesi selle jamaga ei taha ruineerida ja sina ole kena, tee omale alusteadmised selgeks selmet vahtida tuubist selliseid videosid.

Natukenegi teemakohasemat: RAIVO VARE ⟩ Karm tõde: Ukraina seis võib minna hullemaks. Maailma tippanalüütikud on tõsises mures
https://arvamus.postimees.ee/7962605/ra ... ises-mures

Enamgi veel, president Zelenskõi on lausa otse välja öelnud, et see võib tuua kaasa Ukraina kaotuse sõjas ning Venemaa edasise agressiooni ka muu Euroopa vastu. Eks meie siin Balti mere ääres oleme selles nimekirjas seejuures esikohtadel.

Oleme valmis keerulisteks aegadeks
Olgu kuidas on, võimaliku president Trumpi otsuste mõjuga abi kohe katkestamisest Ukrainale surve avaldamiseks sõja lõpetamise kiirendamise tarvis, võib üht konstateerida ikkagi. Nimelt tema olemuslik isolatsionalistlik, rahvusvahelisele koostööle jõupositsioonilt bilateraalseid suhteid eelistav poliitiline maailmavaade tingiks igal juhul abi kokku tõmbamise ja Putinile Ukraina arvelt mööndustele lisaks samuti NATO kiire nõrgenemise. Nagu teeks seda ka nüüd infovälja lekitatud tema nn kahekihilise NATO idee käibelevõtt. Me peame selleks siin valmis olema igal juhul.

[suvaline]

T25, ehk abiks: https://www.tootukassa.ee/et/toovoimetoetuse-taotlemine

[k6pitseja]

"See Putin pole venelane vaid Euroopa aadlikust feodaal.
Õiged slaavlased ja venelased ei saa kunagi võimule.
Kunagi jagati maailm ära Šveitsi, prantsuse,saksa,Norra Taani hollandi Rootsi itaalia perekondade.
Putin on ka üks nendest meie eliit samuti teisiti poleks võimalik isegi mitte."

Selline hiljutine postitus LHV foorumist.
Ehk on miski laiem pealetung peavoolu vastu lahti läinud.

[T25]

Kunn, ma panin sulle ajaliselt täpselt selle koha, kus toimub "oma purjedesse puhumine". Olgu see ülejäänud video , mis ta on.

Suvaliselt küsiks, et mis tema nägemus on Joules-Thomsoni vaba gaaside paisumise seadusest vaakumis. Vastavalt seadusele gaas vaba paisumise käigus tööd ei tee.

Küsime siis konkreetse sellise näite - meil on maa atmosfäärist väljas orbiidil õõnes silinder ja selle sees on kuum gaas mingi rõhu all. Avame silindri otsas dekompressiooniklapi. Kas silinder hakkab liikuma.

Mina väidan, et vastavalt Joules-Thopsoni gaaside vaba paisumise seadusele, mis ütleb, et gaas vabal paisumisel tööd ei tee, gaasi rõhk kukub kolinal kokku, kogu gaas paneb "whooopsti" dekopressiooniklapi kaudu plehku ning silinder ei liigu. Lihtsalt kogu soojus pani laia ilmaruumi minema. Gaas läks sinna, kuhu oli kõige kergem tee minna. Nagu vedelik või elekter , otsib selle koha, kust on läbi kergem minna. Ja kuna väljatungimisel mingit takistust ei ole, siis mingit rõhku gaasis tekkida ei saa, mis saaks hakata silindrit suruma .

Atmosfääris oleks asi nüüd veidi teine. Paisumine ei ole enam vaba. Atmosfäär tekitab dekompressiooniluugist väljatungivale gaasijoale vasturõhu ning paisumine ei ole selles mõttes enam vaba ja gaasil on võimalik tööd teha.

[T25]

http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/avari.html

Peksin andmed sisse kunni poolt antud kalkulaatorisse.

Sama tulemus. 7m/sekundkuubis kiirendus annab 2 sekundi pärast sama lõppkiiruse mis 7m/sekundruudus kiirendus. 14 m/s lõppkiiruse. See pole lihtsalt loogiline.

Ehk ühesõnaga, peavoolu füüsikas on korralik prohmakas sees. Kuda kurat nad niimoodi kuu peale sattusid, kui isegi nii elementaarsel tasemel prohmakad on sees?

[Walter2]

Kunn, ma panin sulle ajaliselt täpselt selle koha, kus toimub "oma purjedesse puhumine". Olgu see ülejäänud video , mis ta on.

Suvaliselt küsiks, et mis tema nägemus on Joules-Thomsoni vaba gaaside paisumise seadusest vaakumis. Vastavalt seadusele gaas vaba paisumise käigus tööd ei tee.

Küsime siis konkreetse sellise näite - meil on maa atmosfäärist väljas orbiidil õõnes silinder ja selle sees on kuum gaas mingi rõhu all. Avame silindri otsas dekompressiooniklapi. Kas silinder hakkab liikuma.

Mina väidan, et vastavalt Joules-Thopsoni gaaside vaba paisumise seadusele, mis ütleb, et gaas vabal paisumisel tööd ei tee, gaasi rõhk kukub kolinal kokku, kogu gaas paneb "whooopsti" dekopressiooniklapi kaudu plehku ning silinder ei liigu. Lihtsalt kogu soojus pani laia ilmaruumi minema. Gaas läks sinna, kuhu oli kõige kergem tee minna. Nagu vedelik või elekter , otsib selle koha, kust on läbi kergem minna. Ja kuna väljatungimisel mingit takistust ei ole, siis mingit rõhku gaasis tekkida ei saa, mis saaks hakata silindrit suruma .

Atmosfääris oleks asi nüüd veidi teine. Paisumine ei ole enam vaba. Atmosfäär tekitab dekompressiooniluugist väljatungivale gaasijoale vasturõhu ning paisumine ei ole selles mõttes enam vaba ja gaasil on võimalik tööd teha.

Reaktiivliikumine toimub keha masside ümberpaiknemise tõttu, mitte seepärast, et väljuv gaasijuga ''toetub'' vastu atmosfääri ja tõukab end sellest eemale. Rakett ei stardi Maalt seetõttu, et gaasijuga saab end tõugata/toetada Maa pinnalt või atmosfäärist. Impulsi jäävuse seadusest oli varem juttu.
https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... ction/1347
Vabandust artiklis oleva pildi pärast kus kujutatakse raketi starti maapinnalt - see on ilmne võltsing.

Reaktiivliikumisel ei toimu gaaside vaba (soojusvahetuseta adiabaatiline) paisumine. Kuna kosmoses puudub liikumisele igasugune takistus siis saab teoorias keha liikuma panna ka sellega, et paned raketi tagaosas lambi põlema. Praktilised lahendused mida kosmoses kasutatakse on footon- ja ioonmootorid. Samuti päikesepurjed, mis kasutavad kosmoses liikumiseks valgusallika kiirgusrõhku. Tänapäeval kasutatavad lahendused.

Joules-Thomsoni vaba gaaside paisumise ''seadus'' - vahest paned mingi autoriteetse viite sellele.
Termodünaamika tunneb ainult Joule-Thomsoni efekti. Sa võtad oma väidete kinnitamiseks füüsikalise nähtuse, millel pole tegeliku protsessi e. reaktiivliikumisega mingit pistmist.
https://en.wikipedia.org/wiki/Joule%E2% ... son_effect
Otsi parem netist Tsiolkovski teooriad reaktiivliikumise kohta.

https://dspace.ut.ee/server/api/core/bi ... 85/content
siin üks peavoolu vandenõuteoreetikute poolt avaldatud artikkel mida miskipärast tunnustatakse..