Ehitusfoorum

Urmas kirjutas: ↑09 Mär 2024, 17:25 Ma ei saa aru, miks peab rohetehnoloogia maksma nii palju? Hakkas mu Dacia armatuuril põlema mootori tähistusega ohutuli ja diagnostikas käies selgus, et läbi oli mingi SUMMUTI FLAP-KLAPP/DACIA OE ja uus maksab 10% auto hinnast!!! ...

Odavamad on vast alla 100eur aga kontrolli üle.
https://www.autodoc.ee/auto-osad/agr_kl ... -fejw-feah

ping kirjutas: ↑09 Mär 2024, 19:45 Odavamad on vast alla 100eur aga kontrolli üle.
https://www.autodoc.ee/auto-osad/agr_kl ... -fejw-feah

Aitäh, aga juba hilja.

"Euroopa Parlament võttis teisipäeval vastu 370 poolthäälega hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD). Seadus näeb ette rangeid renoveerimiskriteeriume mitteeluhoonetele ja leebemaid üldiseid nõudeid eluhoonetele, kuid sellega ei kaasne renoveerimiskohustust konkreetsetele majaomanikele.

Euroopa hoonetes tarbitakse kolmandikku Euroopa Liidus kasutatavast energiast ning hoonete kasutamine vastutab peaaegu 40 protsendi ühenduse süsinikdioksiidi heitmete eest. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku hoonete energiatõhususe tõstmiseks juba 2021. aastal, kirjutab Euractiv."

https://www.err.ee/1609279713/europarla ... direktiivi

Euroopa Parlament (EP) kiitis heaks seaduse, mis vähendab hoonete energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet ning mille kohaselt peavad kõik hooned olema 2050. aastaks heitevabad.

Ainuke mööndus on

Kavandatavad reeglid ei puuduta põllumajandushooneid ega muinsuskaitse all olevaid hooneid. Samuti võivad liikmesriigid teha erandi erilise arhitektuurilise või ajaloolise tähtsusega hoonetele, ajutistele rajatistele ning kirikutele ja pühakodadele.

Allikas https://majandus.postimees.ee/7978235/e ... heitevabad

Miljööväärtusliku võiks siis kah ajalooliste ehitiste rea alla liigitada..?
Energia (elekter) hakkab meil ju tulevikus sigaodav olema, ei pea end siis soojustamisega vaevama....

Tuttav rootslane rääkis, et kui seal tuumajaamad valmis said, siis olla kontorites (kas 70-ndate lõpus või 80-ndatel) aetud taga tööpinna valgustatust 1000 lx (või oli seelausa 2000 lx ?) - tekkinud uus probleem - valgustid (luminofoorid) vajanud jahutust...

Arvatavalt tasuline lugu:
Juhan Parts: Eesti energeetikas käib võitlus, kes valitsust paremini lobib. Tarbija ei huvita enam kedagi
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12027 ... nam-kedagi

Ja kohe vastuartikkel:
Priit Lomp: mees, kelle poliitiline pärand on nurjunud Auvere elektrijaam, ei peaks moraali lugema
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12027 ... ali-lugema

Mõnel pool väidetakse murdepunkt juba saavutatud olema...
https://reneweconomy.com.au/it-is-now-c ... sil-fuels/

trebla kirjutas: ↑19 Mär 2024, 06:14
Mõnel pool väidetakse murdepunkt juba saavutatud olema...
https://reneweconomy.com.au/it-is-now-c ... sil-fuels/

Uus-meremaa on meist oluliselt ekvaatori pool ja sealseid olusid on meile võrdluseks raske üle kanda, kui peamine kasum tekkib "kodus isetehtud" energia maksuvabast kasutamisest.

Aruandes leiti, et praegu gaasi- või LPG-seadmeid ja bensiinimootoriga sõidukeid kasutavad kodud võivad säästa rohkem kui 1000 dollarit aastas, kui nad elektrifitseerivad ja saavad energiat katuse päikeseenergia, koduaku ja olemasoleva elektrivõrgu kombinatsioonist.

Aruandes leiti, et üldine energiatarbimine väheneb elektrifitseerimisega vähem kui pooleni sellest, mida keskmine leibkond praegu kasutab, kuna välditakse bensiini, diislikütust, gaasi ja puitu. Kuid elektritarbimine oleks kaks kuni kolm korda suurem.

Uute elektrisõidukite müük kukkus 50 protsendilt kogu müügist detsembris 5 protsendini jaanuaris pärast seda, kui riigi uus valitsus eemaldas elektrisõidukitele antava toetuse, lubades samas teha suuri investeeringuid laadimisinfrastruktuuri.

Aga vaatame lähinaabrite tegemisi Rootsi maa näitel:
https://wattsupwiththat.com/2024/03/17/ ... ankruptcy/

Christian Sandström ja Christian Steinbeck analüüsisid Rootsis tuuleenergiaettevõtete aastaaruandeid ja nende töö paljastas "olulisi finantsprobleeme", ütlesid nad 28. veebruaril Rootsi meediaväljaandele Kvartal.

"Kogu kahjum aastatel 2017–2022 oli 13,5 miljardit Rootsi krooni [1,2 miljardit eurot], mis tähendas 39-protsendilist kahjumarginaali," ütlesid nad sektori kohta.

Nii suured kahjud näivad Rootsi tuuleenergiaettevõtete jaoks olevat pigem reegel kui erand, selgub majandusaasta aruannetest.

Rootsi valitsus on surunud oma riiklikku energiapoliitikat "rohelises" suunas, edendades tuuleenergiat ja lõpetades tuumaelektrijaamade tegevuse. Kuid kulud näivad olevat palju valusamad, kui seni arvati, rõhutasid majandusteadlased.

Alates majandusteadlaste esialgsetest järeldustest seisab Markbygden Ett, Rootsi suurim 179 turbiiniga tuulepark juba pankrotis , kuhjab sadu miljoneid kroone võlgu.

Ettevõte ei ole üksi – paljud teised Rootsi alternatiivenergia ettevõtted on hädas .

Sandström ja Steinbeck tõid välja, et sektor tervikuna pole alates 2017. aastast ühelgi aastal kasumit tootnud.

Ettevõtte kahjum on aastatel 2017–2022 ulatunud 19 protsendist 90 protsendini käibest, ütlesid nad.

"Kahjud on lihtsalt sellest, et tööstus ei suuda vaatamata ulatuslikele toetustele toota elektrit turuhinnast madalama hinnaga," märkisid majandusteadlased.

Kulusid ei ole õnnestunud langetada vaatamata sektoris tegutsevate töötajate kasvavale kogemusele ning teadlased ei täheldanud mingit seost kulunud aja ja olemasolevate turbiinide suurenenud elektritootmise vahel.

"Nii nagu kunagi pidid purjelaevade meremehed palvetama kõrgemate jõudude poole, et tuul kuhugi jõuaks, saavad tuulepargid ainult õiget tuult oodata," lisasid nad.

Lisaks on Rootsi omanduses vaid 20 protsenti Rootsi tuuleturbiinidest. Ülejäänud osa opereerivad välismaised ettevõtted. Umbes 13 protsenti vaadeldud turbiinidest on Hiina.

Sandström ja Steinbeck ütlesid, et Hiina investorid tegid oma arvutused Rootsi Energiaagentuuri "tuulekaardistuse" põhjal ning neil on kahtlus andmete õigsuses.

Kasumit pidurdab ka asjaolu, et suur osa Rootsi tuuleenergiatööstusest ei suuda ületootmist elektrienergiat üle kanda ega säästa, mis tähendab, et elektrit tuleb tarbida koheselt või üldse mitte tarbida, mis muudab selle sisuliselt jätkusuutmatuks.

Mis kinnitabki siin minu poolt juba üle 10 aasta korrutatud seisukohta, et on vaja rohkem ja tugevamaid välisühendusi, siis on elektrile ka turg, ning kui on turg, siis tootjad tekivad ise....

trebla kirjutas: ↑19 Mär 2024, 13:50 Mis kinnitabki siin minu poolt juba üle 10 aasta korrutatud seisukohta, et on vaja rohkem ja tugevamaid välisühendusi, siis on elektrile ka turg, ning kui on turg, siis tootjad tekivad ise....

Seda'nd küll, aga miks tootjad ei taha müüa ehk ise ühendusi teha?

Ei saa välistada, et osades planeedi piirkondades kus geoloogilised ja/või ilmastikutingimused, pinnareljeef on erilised, võib offgrid lahendus olla ka rahaliselt mõistlik, umbes nagu meil mõne saare peal, kas valvuri onnikesele hakata mandrilt liini vedama või ajada päikesepaneelide ja generaatoriga läbi.
Kuskil mägistes piirkondades, maalihete ohuga võib samuti liinide vedamine olla meiega võrreldes palju kulukam, või tormised piirkonnad, kus a'la iga 5 aasta järel tuleb märkimisväärne osa liine taastada ja sellise võrgu pidamine osutub kulukamaks kui lokaalsed akude jm lahendused.
Kuna varem offgrid tehnoloogiad olid ebaefektiivsed oligi lahendus pidada kulukat võrku üleval, täna on valik laiem ja teatud piirkondades võib liinide vedamine/lappimine olla kulukam.

buildit-tallinn.eu
Varsti ootavad meid ees neljakordse klaasiga aknad. Oeh ...

ja miks ka mitte - isoleerivad ehk vähe paremini müra kah... ?

Prill kirjutas: ↑19 Mär 2024, 17:16 Kuna varem offgrid tehnoloogiad olid ebaefektiivsed oligi lahendus pidada kulukat võrku üleval, täna on valik laiem ja teatud piirkondades võib liinide vedamine/lappimine olla kulukam.

Jura!!! Rohkem kui 20 aastat tagasi saatis Peeter Jalakas meie kogu maa elektrifitseerijad pikalt, sest nood tahtsid elektriftseerimise eest liiga palju. Jalakas on meedias hiljemgi kirjeldanud oma off-grid süsteemi. Tolleaegsetes artiklites olid välja toodud ka rahalised numbrid. Ja kusjuures tol ajal ei olnud kõik vajalikud komponendid kahe hiirekliki kaugusel.

Urmas kirjutas: ↑19 Mär 2024, 15:25
trebla kirjutas: ↑19 Mär 2024, 13:50 Mis kinnitabki siin minu poolt juba üle 10 aasta korrutatud seisukohta, et on vaja rohkem ja tugevamaid välisühendusi, siis on elektrile ka turg, ning kui on turg, siis tootjad tekivad ise....
Seda'nd küll, aga miks tootjad ei taha müüa ehk ise ühendusi teha?

Hm... sa värvid ilusti ja kallilt aga miks teiste ehitatud seinu...?

Vanasti tegid KEK-id, MEK-id ja EV-d kõik nulltsüklist kuni haljastuseni ise ära.....

trebla kirjutas: ↑20 Mär 2024, 05:35 Hm... sa värvid ilusti ja kallilt aga miks teiste ehitatud seinu.

Kui pagaritöökoda asub keset Alutaguse laant, kuhu ei vii ühtegi teed ja pagar tahab oma saiakestest lahti saada, siis vist ta otsib võimalust kuidas toimetada saiakesed sööjani. Või vastasel juhul nosigu ise ära kõik oma küpsetatud saiakesed ja minu arvates on rootslastel põhimõtteliselt sama olulord selle nn rohelise tuuleenergiaga.
Kui mul ikka ei ole kuhugi raha eest värvi plätserdada, siis oma staapi või garaažinurka kah igaks juhuks värvitud kipsplaate koguma ei hakka. See variant ei toida ja kõhus täistunnet ei tekita.

....siis vist ta otsib võimalust kuidas toimetada saiakesed sööjani.

Jah - siis ta tellib kullerifirma.. tänapäeval on moes üha rohkem ka droonid....pole vaja maanteed ehitada..

Mis puutub Rootsisse, siis kes on jälginud nordpooli hinnakaarti, teavad, et SE1 ja SE2 (ehk riigi ülemise poole) elektrihind on alati olnud häbematult madalam võrreldes lõuna poolega (SE3 ja SE4). Kunagi kohatud rootsi väliseestlane esitas selle kohta miski seal ringiliikuva vandenõuteooria... aga et tal enesel samuti oli raskusi voldi ja vati vahel vahet tegemisega (muide ka Peeter jalakat tsiteeriv artikkel aastast 2015 samamoodi https://vana.tuuleenergia.ee/2015/04/to ... ltumatust/) siis ma ei mäleta, milles see seisnes.

Et aga Põhjala odava energia pealt kuidagi teenida, plaanitakse vesinikutoru
https://h2est.ee/soome-rootsi-vesinikutoru/
tulevat odavam kui metalljuhet mööda ...

Head kevade algust kõigile!

PS
Tuumatehnoloogiat arendatakse ka mustal mandril:
https://www.moneyweb.co.za/news/south-a ... a%20reboot.
Eesti keeles olla selle tüübi ametlik nimi "veerisreaktor"

Ajakiri Roosa Pasteet koos Potimehega on avaldanud loo: Eesti autovabaks!
https://arvamus.postimees.ee/7985300/pr ... autovabaks

Nüüd on selgelt välja öeldud, et maalidele supiloopijad on (öko)terroristid.
https://arvamus.postimees.ee/7982679/in ... akute-eest

Sai eelmine nädal Agadiris viibitud. No sealsetel, kus ei ole juba 5 aastat vihma sadanud, on küll kliima soojenemisest täiesti savi. Ei näinud sealkandis päikesekollektorite massilist kasutamist sooja vee saamiseks nagu Egiptuses. PV paneelide olid üksikutel majadel ja tuugeneid ei näinud ühtegi. Ja siis kohalikud veel kilkavad, et neil paistab päike 12 tundi päevas ja nii juba aastasadu. Looduse reostamisest ma ei räägigi. Prügimajanduses elavad nad vist veel islamimaade ajas ehk aastas 1445.

Oleks minu teha, siis alustaksin kogu maa taassoostamise protsessi just neist kohtadest, kus praegu mingisugust elurikkust ei ole. Kõigepealt võiks maha lammutada Tartu ja Tallinna ülikoolid ning kliimaministeeriumi ja keskkonnameti. Küll neile platsidele saaks vast vahvad rabad, kus must-toonekurg ning metsis segamatult patseerida võiksid!

Allikas https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12028 ... itab-metsa

Farmerid ei raiska enam muu selgitamise peale aega, kuna on ammu aru saanud, et mõistuspärased argumendid jobude peal ei toimi. https://www.youtube.com/watch?v=vwKGlJqmC2A

Postitatud: **03 Apr 2024, 01:48**

Sihuke uudis:

https://www.pv-magazine.com/2024/04/02/ ... rain-test/
Mäletan,et seoses Tapa-Tartu raudtee elektrifitseerimisega väideti, et kontaktliini rajamise asemel oleks odavam pigem osta vesinikuvedurid....?
Ehk tulevad need vesinikurongid uuesti teemaks Viljandi ja Haapsalu suunas.. ?

Postitatud: **03 Apr 2024, 07:06**

Automaksu mõju planeedi Maa kliimale.

Eesti keskkonnauuringute keskuse koostatud baasstsenaariumi järgi vähendaks automaksu kehtestamine Eesti CO2 heidet 14,6 kilotonni võrra. Võrdluseks, Eesti koguheide on aastas 14,3 miljonit tonni ehk automaks aitaks seda vähendada 0,1 protsendi võrra.

Allikas https://www.postimees.ee/7992237/analuu ... porditakse

Postitatud: **03 Apr 2024, 09:24**

Urmas kirjutas: ↑03 Apr 2024, 07:06 Automaksu mõju planeedi Maa kliimale.
Eesti keskkonnauuringute keskuse koostatud baasstsenaariumi järgi vähendaks automaksu kehtestamine Eesti CO2 heidet 14,6 kilotonni võrra. Võrdluseks, Eesti koguheide on aastas 14,3 miljonit tonni ehk automaks aitaks seda vähendada 0,1 protsendi võrra.
Allikas https://www.postimees.ee/7992237/analuu ... porditakse

Hea kui räägitakse vahel ka üldnumbritest.
Eesti ostab aastas sisse u. 900 000 tonni naftatooteid. Lisaks maagaas, kivisüsi.
Siis veel meie oma põlevkivi ja puit, mis ära põletatakse.

Kui põletad ära ühe süsinikuaatomi (mass 12) siis tekib üks CO2 molekul (mass 12 + 2x16 = 44) ehk ligi 4 korda raskem. Ehk siis selle 14 miljoni tonni saamiseks tuleb põletada u 4 miljonit tonni süsinikku. Naftatooted annavad sellest pea veerandi. Nende naftatoodete põletamine tekitab 10 TWh soojusenergiat, aga kui seda põletamist kasutatakse mehhaanilise energia saamiseks, siis kasutatalse ära parimal juhul veerand - pigem vähemgi.
2 ,5 TWh või ehk kõigest 2 TWh.

Postitatud: **03 Apr 2024, 10:10**

See peaks ka teemaga haakuma:
https://vabadused.ee/uue-kliimafilmi-cl ... V2vsH_zdhj

Ehitusfoorum

Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine