Ehitusfoorum

Plaan ehitada umbes selline paadikuur.
Ilma kütteta, puitsõrestik, 60m2. Pinnas on savikas ja pinnavesi kohati väga kõrge (-20 cm).
Kännud vaja ka juurida, ehk keeran pinnase segamini.

Oma talupojamõistusega teeksin nii:
- koorin pinnase, umbes 20-30 cm
- täidan kruusaga
- panen 10 cm peno.
- valan 8 cm plaadi, sisse paneks 6mm armatuurvõrgu.

Minu põhimure on külmakerke oht, aga kas keegi suudab miskit paremat välja pakkuda?
Kas kellegil on kogemust sellise abihoone vundamendi külmakergetega?

Pinnas on savikas ja pinnavesi kohati väga kõrge (-20 cm)...

Pole teada mis see -20 on: max, keskmine, min

...keeran pinnase segamini...

Savika pinnase kandevõimest midagi järgi ei jää

Minu põhimure on külmakerke oht...

Savi väga külmakerkeline, eriti eelpool nimetatud tingimustes

...kas keegi suudab miskit paremat välja pakkuda...

Jah - vundament alla külmumispiiri

Millegi pärast tundub, et 2m kõrgusest uksest ei mahu sisse ilma tekiehitusi eemaldamata, normaalse kõrgusega kärul olev paat?
Milline otstarve on soojustusel kütteta ruumi põranda all?
Võibolla on mõistlik kasutada kiviparketti, et kui mõni külm talv kergitabki põrandat, siis see ei mõrane ja võimalik on lihtsamalt remontida.

rye kirjutas: ↑21 Veebr 2023, 17:57 Minu põhimure on külmakerke oht, aga kas keegi suudab miskit paremat välja pakkuda?
Kas kellegil on kogemust sellise abihoone vundamendi külmakergetega?

Lollikindel on puurida postvundament allapoole külmumispiiri. siis pole vahtplastiga jne vaja mängida.
Kogemus on just savikal pinnasel postvundamendiga ja puitkarkassiga. Vaata, et kõikidel postidel puuduks kokkupuude savipinnasega - st. paned posti ümber justnimelt kruusa, liiva või kildu. Nimelt külmunud savipinnas tõmbab posti välja maapinnalt, mitte, et külm pääseb posti alla kergitama. Kui hoone on kerge siis selle raskusjõud pole piisav takistamaks posti tõusmast.

ping kirjutas: ↑22 Veebr 2023, 00:21 Võibolla on mõistlik kasutada kiviparketti, et kui mõni külm talv kergitabki põrandat, siis see ei mõrane ja võimalik on lihtsamalt remontida.

Põrand ja vundament eri asjad
Aga jah - kiviparkett on siinkohal põrandaks hea mõte...

selline kuut ei vajagi vundamenti.
Iga posti alla tumba ja valmis

Kruvivaiad ja tumbad on kõik postvundamendi erivormid, mis ebastabiilsel leonduval pinnasel, toetuspunktide omavahelise nihkumise tulemusel ei pruugi säilitada hoone algset kuju.

Ise soovitaks puitkarkassil kerghoonele maapinna kõrgusele, 120cm laiale 5cm paksusele penoplaadireale valatud lintvundamenti ning selle sisse killule laotud kiviparkett põrandat.

ping kirjutas: ↑22 Veebr 2023, 09:12 Kruvivaiad ja tumbad on kõik postvundamendi erivormid, mis ebastabiilsel leonduval pinnasel, toetuspunktide omavahelise nihkumise tulemusel ei pruugi säilitada hoone algset kuju.

Ise soovitaks puitkarkassil kerghoonele maapinna kõrgusele, 120cm laiale 5cm paksusele penoplaadireale valatud lintvundamenti ning selle sisse killule laotud kiviparkett põrandat.

Lindi alla jätaksid olemasoleva pinnase? Sa just küsisid - mis mõte on penol antud teemas, nüüd pakud ise ka seda

aero kirjutas: ↑22 Veebr 2023, 10:01

ping kirjutas: ↑22 Veebr 2023, 09:12 Kruvivaiad ja tumbad on kõik postvundamendi erivormid, mis ebastabiilsel leonduval pinnasel, toetuspunktide omavahelise nihkumise tulemusel ei pruugi säilitada hoone algset kuju.

Ise soovitaks puitkarkassil kerghoonele maapinna kõrgusele, 120cm laiale 5cm paksusele penoplaadireale valatud lintvundamenti ning selle sisse killule laotud kiviparkett põrandat.

Lindi alla jätaksid olemasoleva pinnase? Sa just küsisid - mis mõte on penol antud teemas, nüüd pakud ise ka seda

Küsisin soojusisolatsiooni mõtekust külmuva põranda all aga maapinna kõrgusel oleva lindi alla on soojusisolatsioon vajalik, et maapinna kõrgusel olev ja külma hoone külmuv lint ei jäätaks vahetult lindi all olevat pinnast.
Betoonist lindile endale ei tee külm midagi halba aga selle all oleva märja pinnase külmumine kergitab küll.

Peno peal lint ja see minu esialgne peno peal plaat oleks peaaegu sama ju?
Vahe on vist selles, et lint saab vabamalt ilma põrandat lõhkumata kerkida?
Samas se lint läheb ise katki ju, kui ebaühtlaselt tõstab.
Üks peno point oleks see, et eraldab niiskuse.
Postidega on see jama, et alt ei saa seda tuule-, lume-, hiirekindlasks.
Kiviparketti, näiteks 400x400, olen ka ise mõelnud, aga täisbetoonplaat oleks kasutsues palju lollikindlam.

Veel mõtisklen teemal kas nt 1m laiune horisontaalne perimeetri soojustus annaks miskit kui kuur ise on külm. Miskit ikka vast. Lumi ju ka ei lase maapinnal külmuda. Ja ka päris maja ümber olev perimeetri soojustus ei lase külma maja alla, mis sest, et õues on külm. Hetkel kipun esmase plaani juurde jääma, et 10cm peno plaadi all ja sellele lisaks 10 perimeetri soojustus ka? Peno hind kokku oleks umbes 1000 EUR, mis tundub makstav.

Laitke julgelt maha ?

Sa pole küll siin maininud, et kas tuleb soojustatud või soojustamata hoone? Seepärast eeldan, et tuleb soojustamata hoone ja sellisel juhul ei anna perimeetri soojustus juurde mitte midagi, sest maapind külmub ju läbi täies mahus. Peno peal lint mängib vähem kui peno peal plaat. Plaadile võib ju minu arusaamist mööda mõrad sisse lüüa ning peale seda hakata ühte juppi rohkem/vähem kergitama kui tervet plaati. Pealegi on eelnevalt põhjendatud parketi eeliseid. Erinevalt monoliitsest plaadist on seda võimalik ümber laduda. Lindi all on ka külmal maapinnal tõstejõud oluliselt väiksem kui külmunud plaadi all. Muidugi kui raha palju siis vala nii paks ja kvaliteetne betoonplaat, et seda ära lõhkuda ei saa ning kui siis külm seda kusagilt paar sentimeetrit kergitab siis ei ole ka midagi hullu.

Aga kui plaadi all on 10 cm peno ja ümber perimeetri 10 cm peno? Et kus ta siis külmub täises mahus läbi? Kui 10 cm lund maas on ja järsku külmaks läheb, ei külmu maapind üldjuhul läbi. Ma arvan, et ega peno kehvem pole kui lumi. Miks peno ümber päris maja töötab aga ümber kuuri ei tööta?

päris maja põrandaalune ei külma läbi, nagu su kuuril

Aga miks mu kuuri põrandaalune rohkem läbi külmub, kui päris maja õues olev perimeeter, kui mõlemal on 10 cm peno ja temp sama külm.

see jäi mul tähelepanuta, et sa valad sinna sisse veel põranda.
Siis on ju eriti lihtne
Valad plaadi, mis on ühtlasi ka põrandaks ja kõik mured lahendatud

pikk88 kirjutas: ↑23 Veebr 2023, 08:44 ... Muidugi kui raha palju siis vala nii paks ja kvaliteetne betoonplaat, et seda ära lõhkuda ei saa ning kui siis külm seda kusagilt paar sentimeetrit kergitab siis ei ole ka midagi hullu.

Selline 6x10m plaat, mis saab asuma ettearvamatu käitumisega pinnasel ja mille keskele tekkib perioodiliselt liikuv kuni 4T punktkoormus (paadihaagise rattad), peaks sisaldama piisavalt ka rauda.

Pole teada ka kas betoonimasin saab planeeritava kuuri juurde sõita või on selle tarbeks vaja veel lisaks piisava kandevõimega juurdepääsutee teha.

Kui 60m2 ja 0,2m paksusega plaat omakaaluga ca 25T saab asuma vedelal pinnasel veekogu kaldal ja mis pidevalt maasse vajub, siis keegi ei tea ennustada, et mitmes kevadine suurvesi kuuri tuleb.

Iga hoone ehitusel on mitmeid nüansse, mida arvestada.

Nagu ühes teises teemas mainisin - summaarne koormus ei ütle mitte midagi
Oluline on koormus ühikule
25T / 60m2 ~ 4,2 kN/m2 - see on olematu suurusjärk
"Tavaline" mees pinnasel seistes avaldab pinnasele suuremat koormust

xxx111 kirjutas: ↑23 Veebr 2023, 11:54 Nagu ühes teises teemas mainisin - summaarne koormus ei ütle mitte midagi
Oluline on koormus ühikule
25T / 60m2 ~ 4,2 kN/m2 - see on olematu suurusjärk
"Tavaline" mees pinnasel seistes avaldab pinnasele suuremat koormust

Vett täis, "voolav pinnas", mis vabalt meest või traktorit kannab, ei pruugi olla sugugi "tavaline pinnas" ehitamiseks.
Panin kunagi võrkaia nurgapostide aluseks nõukaaegsed õõnespaneelid (ca 20cm) maa peale ja ei kulunud 5 aastatki, kui paneelid olid maapinnaga tasa ja sai niidukiga neist sirgelt üle sõita.

Ehk periooditi "pehme" maa peale pandud paneel vajus oma raskusega ca 5cm aastas.

Jah loomilikult on nüansse, mida olen püüdnud oma talupojamõistusega arvesse võtta ja pakkusin esimeses postituses kiitmiseks või maha tegemiseks lahenduse mis võiks töötada.
Kaasfoorumlaste abiga jõudsime selleni, et lisada tuleks perimeetri soojustus ja võiks ehitama hakata.
Sellise olematu raskusega kuuri kannab 10 cm betoonlaat ära. 20-30 cm kruusa tuleb ka alla.
Jah loomulikult ka rauda tuleb sisse panna ja teades ennast siis olen pigem üledimensioneerija

Sellise olematu raskusega kuuri kannab 10 cm betoonlaat ära...

Mitte mingit probleemi ei oleks kui koormus jagunekski ühtlaselt...
Reaalselt siiski mitte
Aga selleks, et koormused jaguneksid alusele ühtlaselt peab plaat olema piisavalt jäik
Jäikus on otseselt seotud plaadi paksusega ja armatuuriga sh armatuuri paiknemisega
Kui plaat pole piisavalt jäik pole enam mõtet rääkida koormuse jagunemisest kogu plaadile vaid vastavalt jäikusele plaadi osalistele piirkondadele
Kui koormus jaguneb plaadi erinevatele piirkondadele ebaühtlaselt siis ilma piisava paksuseta / armeeringuta on tulemuseks praod ja lisaks muidugi ebaühtlased vajumid

ping kirjutas: ↑23 Veebr 2023, 12:40 Vett täis, "voolav pinnas", mis vabalt meest või traktorit kannab, ei pruugi olla sugugi "tavaline pinnas" ehitamiseks...
Ehk periooditi "pehme" maa peale pandud paneel vajus oma raskusega ca 5cm aastas.

Täitsa nõus...
Vajumid on omaette teema
Kuid ei muuda mõtet, et oluline on koormus ühikule mitte summaarne koormus

me räägime jätkuvalt paadikuurist
mis sellega juhtub siis, kui mõni nurk sendi alla vajub, ebaühtlaste koormuste tõttu?

Hiid kirjutas: ↑23 Veebr 2023, 13:28 me räägime jätkuvalt paadikuurist
mis sellega juhtub siis, kui mõni nurk sendi alla vajub, ebaühtlaste koormuste tõttu?

Kontrollimatu pragunemine plaadis...
Seejuures pole üldse oluline kas me räägime paadikuurist või pilvelõhkujast

xxx111 kirjutas: ↑23 Veebr 2023, 13:24

ping kirjutas: ↑23 Veebr 2023, 12:40 Vett täis, "voolav pinnas", mis vabalt meest või traktorit kannab, ei pruugi olla sugugi "tavaline pinnas" ehitamiseks...
Ehk periooditi "pehme" maa peale pandud paneel vajus oma raskusega ca 5cm aastas.

Täitsa nõus...
Vajumid on omaette teema
Kuid ei muuda mõtet, et oluline on koormus ühikule mitte summaarne koormus

Veekogu pehmel kaldal, kus pinnavesi on -20cm, on vajumise arvestamine planeerimisel küllalt tähtis tegur, sest muidu võib 10 aasta pärast olla vesi toas (kevadine suurvesi) ja mõni jääminek võib kuuri koos paadiga minema viia.
Ja põranda paksemaks valamine enam siis ei aita, sest see lisaks põrandale veelgi raskust ja kiirendaks vajumist.
(Mul olnud mitmed krundid jõe mõjualas ja juba aastaid olen samu probleeme mõtisklenud.)

Plaadil pehme pinnase puhul kasutatakse "pinnase eelkoormamist".
Kui tahta ajas püsivamat hoonet jõe kaldale, siis peaks eemaldama hoone alalt pealmise pinnakihi, koormama selle platsi ca 1m paksuse killustikukihiga.
Aasta pärast mõõta pinnase vajum ja eemaldada liigne killustik plaadi ümbruse koormamiseks ning parkla ja juurdepääsuteede rajamiseks.