Ehitusfoorum

Tere,
Kas vahelaest 1 m kõrgemale ulatuvale seinale on joonisel näidatud viisil ok sarikaid toetada või mitte.

see pilt on ju klassika. Nii just tehaksegi. arvatavasti küsija teab, et sarikate toetamise kohas müürlatile tehakse sinna sisse hammas. Loomulikult peavad sarikate mõõdud - müürlati aluskarkass jne - kõik mõõdud, samm, tihedus jne. olema tehtud vastavalt tugevusarvutustele. On üksjagu juhuseid kus umbes pandud asjad on ohtlikud.

Pelgan pigem kas sein suudab taluda katuse koormuse horisontaalkomponendi. Kogemus ehitamistega omal pigem juhuslik. Varasematel ehitistel on sarikad kinnitunud laetaladele, mis võtavad horisontaalkomponendi enda kanda. Ruumi paremaks kasutamiseks tahaks aga nii teha nagu joonisel. Et kas on ilma sarikaid harjast toetamata üldse mõtet mõelda.

Katusealuse seinaosa kõrgus 1m on tulevikus ebamugav ja soovitan plaanida kohe selle min 1,3m-1,4m kõrguseks.

Seda küll, kompromiss 1m sai selle pärast, et betoonvöö U-plokki tuleks kogu perimeetri ulatuses, et akende avad otsaviilus ei lõikaks vööd.

Tee eskiis oma otsaviilu akende asukohast.

Antud viisil sarikate toetus tähendab horisontaalreaktsioone üle lae ulatuvale seinale
Seinas on paindemoment horisontaalreaktsioon x seina kõrgus
Saab teha - aga sein peab olema vastav sh seina kinnitused (so momendikindel ühendus lae tasapinnas)
Bauroc pole vastav
Teoorias on võimalik horisontaalreaktsioonid suunata ka vööle - aga siis arvesta, et vöö sille on maja pikkus...

Kalvis kirjutas: ↑05 Mär 2023, 07:03 see pilt on ju klassika. Nii just tehaksegi...

Ma väidan, et see pole klassika...
Ja väidan ka, et "just nii" tavaolukorras ei tehta...
Klassika oleks siis, kui sarika toetus ühtiks lae toetusega - so hor reaktsioonid kantakse laele...

Olukord muutuks tunduvalt soodsamaks, kui lae kõrguse 2700 asemel teha näiteks 2200 ja tuua sarikate vaheline ühendus allapoole. Samuti võiks teha jäigastavaid vaheseinu, mis ankurdada välisseina nii, et viimane töötab ülevalt tõmbele. Puudu on ka maja teine vaade ning dimensioon, et xxx saaks vaadelda asja kogumis.

xxx111 kirjutas: ↑05 Mär 2023, 12:10

Kalvis kirjutas: ↑05 Mär 2023, 07:03 see pilt on ju klassika. Nii just tehaksegi...

Ma väidan, et see pole klassika...
Ja väidan ka, et "just nii" tavaolukorras ei tehta...
Klassika oleks siis, kui sarika toetus ühtiks lae toetusega - so hor reaktsioonid kantakse laele...

Et sarikate ülemine tipp või sarikad keskelt peaks lisaks toetuma jäigale talale, et elimineerida horisontaalkoormust?

Variant on ka teha üles sõrestiksein, mille püstpostid on sarikatega kokku seotud nii, et nad võtavad vastu ka momenti (näiteks ogaplaadid talade vahel+ poldid).

A23 kirjutas: ↑05 Mär 2023, 10:20 Seda küll, kompromiss 1m sai selle pärast, et betoonvöö U-plokki tuleks kogu perimeetri ulatuses, et akende avad otsaviilus ei lõikaks vööd.

Täisvalatud U-plokk vaevalt sellist horisontaalkoormust suudab vastuvõtta.
Sellise müürivöö mõõtmed tuleks eraldi arvutada, mis näiteks 10m pikkuse katusega hoone horisontaalkoormuse, 1m kõrgusega plokkseinal, suudab vastuvõtta.
(Püstprussidega puitsõrestiksein (vahelagi kannaks horisontaalkoormust) oma deformatsiooniga võiks veel üleelada aga piisava jäikustalata poorbetoon puruneb.)

ping kirjutas: ↑05 Mär 2023, 12:52

xxx111 kirjutas: ↑05 Mär 2023, 12:10

Kalvis kirjutas: ↑05 Mär 2023, 07:03 see pilt on ju klassika. Nii just tehaksegi...

Ma väidan, et see pole klassika...
Ja väidan ka, et "just nii" tavaolukorras ei tehta...
Klassika oleks siis, kui sarika toetus ühtiks lae toetusega - so hor reaktsioonid kantakse laele...

Et sarikate ülemine tipp või sarikad keskelt peaks lisaks toetuma jäigale talale, et elimineerida horisontaalkoormust?

Jah - variant...
Vastus võiks olla veel "nivenditugi"...

Otsaviilu aknad nüüd eskiisil, aga ilmselt nii teha siiski ei plaani.
Xxx111 selgituste valguses tundub piisava paindetugevusega seina saavutamine liiga komplitseeritud, et end õigustada. Bauroci asendamine Fibaoga ja/või seina paksemaks tegemine nt 250 ... 300 mm ka vist väga ei aitaks? Momendikindel ühendus eeldaks vertikaalseid sarruseid?
Maja pikkus veel lahtine,ilmselt kuskil 7 ... 8 m. Kui valada sarrustatud vöö aga mitte ainult U-ploki sisse vaid ka ploki peale ploki täislaiuses, kas sel juhul oleks mõtet asja veel kaaluda?

Vaheseinu ei tule?

A23 kirjutas: ↑06 Mär 2023, 00:22 ... Maja pikkus veel lahtine,ilmselt kuskil 7 ... 8 m. ...

Omaette küsimuseks oleks, et kas 8x8m maja tasub teha poole meetri paksuste seinega?
Krohv+fibo+krohv+soojustus+fassaad= ca 0,5m.

xxx111 kirjutas: ↑05 Mär 2023, 12:10

Kalvis kirjutas: ↑05 Mär 2023, 07:03 see pilt on ju klassika. Nii just tehaksegi...

Ma väidan, et see pole klassika...
Ja väidan ka, et "just nii" tavaolukorras ei tehta...
Klassika oleks siis, kui sarika toetus ühtiks lae toetusega - so hor reaktsioonid kantakse laele...

See on klassika. Just nii tehaksegi põõningukorrusega maja. Sa vihjad ühe teisele laekonstruktsioonile mis pole üldse see mida küsija mõtles.
Sedaasi võib ilma igasuguste vaheseinteta pööningu või pööningukorruse ehitada. Mingi probleem pole hiljem neid juurde lisada - kipskarkass või puitsõrestik - maitse asi

A23 kirjutas: ↑06 Mär 2023, 00:22 Xxx111 selgituste valguses tundub piisava paindetugevusega seina saavutamine liiga komplitseeritud, et end õigustada. Bauroci asendamine Fibaoga ja/või seina paksemaks tegemine nt 250 ... 300 mm ka vist väga ei aitaks? Momendikindel ühendus eeldaks vertikaalseid sarruseid?
Maja pikkus veel lahtine,ilmselt kuskil 7 ... 8 m. Kui valada sarrustatud vöö aga mitte ainult U-ploki sisse vaid ka ploki peale ploki täislaiuses, kas sel juhul oleks mõtet asja veel kaaluda?

Küsija ja vist mõni veel pole aru saanud, et A kujuga katusel on jõud tasakaalus ja ei vaja mingeid täiendavaid ise välja mõeldud konstruktsioone. sellepärast mainisin - et klassika. Jaba iidsetest aegadest teadsid insenerid A kujulise katuse toimimist.
Kuidas sa maja ehitama hakkad kui saa ei tee KOV ehitisteatist. siis peavad kõik mõõdud seal kirjas olema?
Soovitan siiski enne kui saadad info teele - vaata et sarikad, laetalad ei ületaks kuskil 6 meetrit. Pikemaid pole saada. Teiseks - laetalad, sarikad - nende samm ja mõõdud vajavad tugevusarvutust. Kui liiga vähe paned, kukub maja kokku. Liiga tihedalt - raiskad raha. Kõige kriitilisem koht on laetalad. 6 m silde korral on samm juba väga väike kuskil 50 cm ja vähem. Sarikate puhul loeb ka väga palju - kas on kivikatus?
Ehitisteatisel peab ka maja välisilme paigas olema. Seega lahenda oma akende suurus ja asukoht ära.

@ Kalvis

Palun ära aja teemaalgatajale jama...
Ma ei vihja ühelegi teisele konstruktsioonile - räägin vaid siin viidatud konstruktsioonist...
Jõud on "tasakaalus" siis kui need kuhugi kantakse või vastu võetakse...
Küsimus Kalvisele - kas pennis on surve või tõmme?

@ A23

Võimalik on sein teha täis betoneeritud / armeeritud betoonplokist...
Igal juhul vajab "inseneri kätt", et leida vastav armatuur ja armatuuri ankurdus...
Teisest küljest pole 8m mingi pikkus, et ei saaks lisada harjatala...

PS
Ristlõige 245x45 on "laest võetud"...

Sobib ükskõik mis teemase ja ükskõik mis küsimus juurde:

KÕIKIDESSE kommentaaridesse / vastustesse tuleb teemaalgatajal / küsijal suhtuda kriitiliselt / skeptiliselt...

ping kirjutas: ↑05 Mär 2023, 12:52 Et sarikate ülemine tipp või sarikad keskelt peaks lisaks toetuma jäigale talale, et elimineerida horisontaalkoormust?

Seda koormust peaks olema ju võimalik laetaladele üle kanda ka toolvärgiga mis paigaldatud kuhugile sarika alumisse kolmandikku? Sellega läheks küll kaotsi osa seinaäärsest pinnast aga keset ruumi jääks plats puhtaks.

@A23

Lisa 1K ja 2K plaanid...

Põhimõte puust ja punaseks...

Et harja toetamine muudab olukorda, saan insenerihariduseta aru. Aga mille poolest variandid 1. ja 3. konstruktsiooni mõttes erinevad? 3. penn on madalamal? Kas v3 konstruktsioon on ikka sümmeetriline?