Arutlus (kilt)kivi katusest põhjamaade lumises kliimas
Postitatud: 10 Mär 2023, 10:54
Tere.
Nagu pealkiri ütleb - on eesmärk arutlus. Oodatud on ideed, poolt ja vastu argumendid, kuid ka nende lühikesed põhjendused.
Sissejuhatuseks palun vaadata kahte, (tegelikult piisab ka ainult parempoolsest 3D mudelvideost) paari minutilisi videoid siin, lehe allosas:
https://www.cupapizarras.com/usa/readyslate/
Nüüd asetage kõik see tegevus meie kliima konteksti. Küsimus oleks - kas te usaldaksite sellist lahendust, meie talvede kliimas, just sellise ilmaga nagu parasjagu õues on? 20 cm lund katusel, külmub, sulab, niriseb, imbub, paakub jne,
Teine küsimus kui jah, siis kui madala katusekaldeni?
Üldiselt on teada, et kivikatustega ei tasu minna alla 22,5-20 kraadise kalde, ilma et füüsikat väga eirama hakataks.
Naturaalse kiltkivi miinuseks on see, et kivid on ilma igasuguste veelukustus soonteta, mis vee tungimist läbi pragude takistaks.
Kui soojemas kliimas, erilahendustega nagu spetsiaalsed kummitihendid jne kivide vahel (näiteks siin toodu: https://www.jrcslate.co.uk/wp-content/u ... ables2.pdf)
minnakse teoorias kuni 12,5 kraadise kaldeni, siis mina isiklikult ei usu, et mingi mistahes kummitihend sarnaselt nagu inglaste lahendus asetatuna toimiks madalatel 12-15 kraadi kaldenurkadel - seda eriti meie talvistes lume sulamis-külmumistsüklites. Võibolla eksin, kuid ma ei usu ka eriti innukalt sellesse, et mistahes kumm/plastik/mastiks vms läbi aastate tegelikult säilitaks oma omadusedka isegi UV eest kaitstuna ja oleks arvestatav 15-20-30 aastat hiljem katuse veepidavuse tagajana.
Lumel on omadus sulada ka majast erituva soojuse mõjul, ja liikudes veidi alla poole taas külmuda, seetõttu on küsitavad ka igasugu hingavad ja mitte hingavad aluskattekiled tegeliku veepidavuse tagajana. ( Lisaks on võimalik lagunemine külmudes, närilised, linnud, putukad jne - jah nende vastu on tõrjevõrgud ja vahendid, kuid ei takista ikka rotti miski, kui tema tahab väga end kohale närida ja pesitseda.
Põhimõtteliselt, võib ju mõtelda ka seda pidi, et selle readyslate EPDM bituumeni võib asendada mistahes bituumenipõhise lahendusega OSB-l . Näiteks maja seest välja kihid: kips, aurutõke, villakihid, hingav aluskate, distants, OSB, Edasi näiteks Icopal Flexisteel või midagi sarnast ja nüüd on kaks võimalust - A) kas kivi kihid otse sellele, nagu videos või B) mingi korralikum tuulutusvahe, näiteks vertikaal distantsliist ca 5 cm, roov ca 4-5 cm (need ilmselt tahavad põhjalikku immutust) ja nüüd kivikihid.
Variandi B miinuseks võiks olla see, et kui nüüd näiteks lume ajal tegelikult kivist vesi läbi imbub, siis mis koguses ja kuhu see jookseb, sest see vesi valgub ca 10 cm madalamal tegelikust räästaservast. (Probleemiks muutub räästa ja vihmavee renni terviklahendus) kui tegemist pole lihtsalt kerege niiskusega, mis lihtsalt välja tuulduks.
Variandil A on ehk mõneti rohkem jumet?
Fakt on see, et kõigil juhtudel, ükskõik kas kasutada kivide kinnituseks konkse või naelu, taotakse ka aluskihi bituumen igal juhul auklikuks. (Samas ka igasugu niisama sindlid ja SBS sindlid naelutatakse). Naelte suhtes veel eraldi - vanasti eterniit katused kippusid naelte kohalt purunema (topiti kummiseibe, tsinkplekiruute ja pudelikorke vahele) Kas keegi oskab ütelda, kuidas käitub naelaaukude piirkonnas erinev kivi, keraamika või siis kiltkivi (pean silmas ettepuurtud aukude vastupidamist või mõrasid, murdumisi ( eks ikka jäätumisest-sulamisest, ja muidu tuule tormi tagajärjel)
Mida arvate?
Nagu pealkiri ütleb - on eesmärk arutlus. Oodatud on ideed, poolt ja vastu argumendid, kuid ka nende lühikesed põhjendused.
Sissejuhatuseks palun vaadata kahte, (tegelikult piisab ka ainult parempoolsest 3D mudelvideost) paari minutilisi videoid siin, lehe allosas:
https://www.cupapizarras.com/usa/readyslate/
Nüüd asetage kõik see tegevus meie kliima konteksti. Küsimus oleks - kas te usaldaksite sellist lahendust, meie talvede kliimas, just sellise ilmaga nagu parasjagu õues on? 20 cm lund katusel, külmub, sulab, niriseb, imbub, paakub jne,
Teine küsimus kui jah, siis kui madala katusekaldeni?
Üldiselt on teada, et kivikatustega ei tasu minna alla 22,5-20 kraadise kalde, ilma et füüsikat väga eirama hakataks.
Naturaalse kiltkivi miinuseks on see, et kivid on ilma igasuguste veelukustus soonteta, mis vee tungimist läbi pragude takistaks.
Kui soojemas kliimas, erilahendustega nagu spetsiaalsed kummitihendid jne kivide vahel (näiteks siin toodu: https://www.jrcslate.co.uk/wp-content/u ... ables2.pdf)
minnakse teoorias kuni 12,5 kraadise kaldeni, siis mina isiklikult ei usu, et mingi mistahes kummitihend sarnaselt nagu inglaste lahendus asetatuna toimiks madalatel 12-15 kraadi kaldenurkadel - seda eriti meie talvistes lume sulamis-külmumistsüklites. Võibolla eksin, kuid ma ei usu ka eriti innukalt sellesse, et mistahes kumm/plastik/mastiks vms läbi aastate tegelikult säilitaks oma omadusedka isegi UV eest kaitstuna ja oleks arvestatav 15-20-30 aastat hiljem katuse veepidavuse tagajana.
Lumel on omadus sulada ka majast erituva soojuse mõjul, ja liikudes veidi alla poole taas külmuda, seetõttu on küsitavad ka igasugu hingavad ja mitte hingavad aluskattekiled tegeliku veepidavuse tagajana. ( Lisaks on võimalik lagunemine külmudes, närilised, linnud, putukad jne - jah nende vastu on tõrjevõrgud ja vahendid, kuid ei takista ikka rotti miski, kui tema tahab väga end kohale närida ja pesitseda.
Põhimõtteliselt, võib ju mõtelda ka seda pidi, et selle readyslate EPDM bituumeni võib asendada mistahes bituumenipõhise lahendusega OSB-l . Näiteks maja seest välja kihid: kips, aurutõke, villakihid, hingav aluskate, distants, OSB, Edasi näiteks Icopal Flexisteel või midagi sarnast ja nüüd on kaks võimalust - A) kas kivi kihid otse sellele, nagu videos või B) mingi korralikum tuulutusvahe, näiteks vertikaal distantsliist ca 5 cm, roov ca 4-5 cm (need ilmselt tahavad põhjalikku immutust) ja nüüd kivikihid.
Variandi B miinuseks võiks olla see, et kui nüüd näiteks lume ajal tegelikult kivist vesi läbi imbub, siis mis koguses ja kuhu see jookseb, sest see vesi valgub ca 10 cm madalamal tegelikust räästaservast. (Probleemiks muutub räästa ja vihmavee renni terviklahendus) kui tegemist pole lihtsalt kerege niiskusega, mis lihtsalt välja tuulduks.
Variandil A on ehk mõneti rohkem jumet?
Fakt on see, et kõigil juhtudel, ükskõik kas kasutada kivide kinnituseks konkse või naelu, taotakse ka aluskihi bituumen igal juhul auklikuks. (Samas ka igasugu niisama sindlid ja SBS sindlid naelutatakse). Naelte suhtes veel eraldi - vanasti eterniit katused kippusid naelte kohalt purunema (topiti kummiseibe, tsinkplekiruute ja pudelikorke vahele) Kas keegi oskab ütelda, kuidas käitub naelaaukude piirkonnas erinev kivi, keraamika või siis kiltkivi (pean silmas ettepuurtud aukude vastupidamist või mõrasid, murdumisi ( eks ikka jäätumisest-sulamisest, ja muidu tuule tormi tagajärjel)
Mida arvate?