Ehitusfoorum

Varem oli saunas kasutusel Pärnu Masinatehase 80 liitrine boiler, mille ülemises osas asus kuuma vee väljumise nippel. Selle boileri järgi valmistati ka ca 8 aastat tagasi uus, mis töötas sama hästi kui eelmine. Nüüd valmistab OÜ Skamet Pärnus enam-vähem sarnaseid sauna boilereid, kuid kuuma vee väljumise nippel on boileri küljel. Hankisin selle ja ühendasin nagu peab ning hakkasin täitma. Süsteemis ei ole boiler surve all. Kui boiler oli juba vett täis ja natuke õhku ja vett oli välja voolanud, ei kuulnud enam vee sissevoolamise heli. Peatus ka õhu eraldumine ning vee väljavool. Ilmselt võrdsustusid magistraali ja boileris oleva vee surve. Hiljem kontrollisin torud üle, et kas kuskil on mingi ummistus - ei midagi. Muutsin ka mõne toru kallet, et õhul oleks kergem väljuda, kuid asjata. Tõenäoliselt on süüdi eespool mainitud nipli asendist tingitud õhu kehv eraldumine. Sel juhul tekib küsimus, miks oli vaja tehasel see teise kohta paigutada?
Kas aitaks see, kui viin 1/2' nipli üleminekuga 3/4' toru peale?

Seda miks nippel küljele paigaldati pead ikka tehasest küsima.

Kirjelduse järgi tundub boiler umbes olevat või tuleks veakirjelduse sõnastust korrigeerida nii, et arusaadav oleks.

Üks pilt ütleks rohkem, kui sada sõna.

https://skamet.ee/wp-content/uploads/20 ... er_1lk.pdf
selle boileri kasutusjuhend eeldab küll et selle opereerimiseks on kõrgharidusega santehnikut vaja..

See skeem võib olla tootja arvates otstarbekas, kuid mina teeksin tootjale sellise jama eest korraliku klistiiri. Teha selline lahendus, kus duššisõelast võib tulla keev vesi- sellise geniaalsuse peale annab ikka tulla.
Skeemilt on puudu kaitseklapp ja boileril selle ühendamise koht.

Tootja on 2. lk selgelt öelnud, et boileri võib ühendada ka surve alla, seega sellist napakat ühendusskeemi tuleks vältida, mis pdf-is, ühendada nii nagu tavaliselt ikka ühendatakse (sisendile tagasilöögiklapp, muidu läheb soe vesi külmaveetorusse) ja üles väljuvale torule lisada kindlasti 4 bar kaitseklapp (kolmik vahele), mille ärajooks lasta eraldi toruga ohutult kanalisatsiooni või põrandale. Kasutada kindlasti termostaatsegistit võimaliku keeva veega põletuse vältimiseks.

kunn24 kirjutas: ↑29 Apr 2023, 22:49 See skeem võib olla tootja arvates otstarbekas, ...

Tootja arendusjaoskonna inimestel ei ole selliseid probleeme nagu teema algatajal ehk puudub sellise süsteemi reaalne kasutajakogemus. Nendel tuleb soe vesi arvatavasti kaugkütte kaudu.

kunn24 kirjutas: ↑29 Apr 2023, 11:27 Kirjelduse järgi tundub boiler umbes olevat või tuleks veakirjelduse sõnastust korrigeerida nii, et arusaadav oleks.

Boiler ei ole umbes. Kui jätta selle külge ca 60cm torujupp, voolab vesi vabalt välja. Ühendades selle lühikese toru järgmise, pikemaga, mis pole ka umbes (kontrollisin veesurvega) vesi enam ei välju. Ühendus on põlvega. Kavatsen pikema toru, mis praegu on ka pool tolli, asendada kolmveerandtollisega.

Urmas kirjutas: ↑29 Apr 2023, 23:19

kunn24 kirjutas: ↑29 Apr 2023, 22:49 See skeem võib olla tootja arvates otstarbekas, ...

Tootja arendusjaoskonna inimestel ei ole selliseid probleeme nagu teema algatajal ehk puudub sellise süsteemi reaalne kasutajakogemus. Nendel tuleb soe vesi arvatavasti kaugkütte kaudu.

25 aastat olen kasutanud seda süsteemi manuses oleva skeemi järgi. Enne seda oli boiler surve all. Tegin selle ümber, et oleks ohutum.

Ma ehitasin ka maale veneajal dushi sellise survevaba süsteemi järgi , selline torustikusüsteem töötab ideaalselt,
mis viimasel joonisel ja on ohutum. Kolmik K peab olema igal juhul boileri ülemisest äärest kõrgemal.
Kuuma vee väljavoolu stuts on siin jah keevitatud boileri ülemisele servale.

kunn24 kirjutas: ↑29 Apr 2023, 22:49 See skeem võib olla tootja arvates otstarbekas, kuid mina teeksin tootjale sellise jama eest korraliku klistiiri. Teha selline lahendus, kus duššisõelast võib tulla keev vesi- sellise geniaalsuse peale annab ikka tulla.
Skeemilt on puudu kaitseklapp ja boileril selle ühendamise koht.

Tootja on 2. lk selgelt öelnud, et boileri võib ühendada ka surve alla, seega sellist napakat ühendusskeemi tuleks vältida, mis pdf-is, ühendada nii nagu tavaliselt ikka ühendatakse (sisendile tagasilöögiklapp, muidu läheb soe vesi külmaveetorusse) ja üles väljuvale torule lisada kindlasti 4 bar kaitseklapp (kolmik vahele), mille ärajooks lasta eraldi toruga ohutult kanalisatsiooni või põrandale. Kasutada kindlasti termostaatsegistit võimaliku keeva veega põletuse vältimiseks.

Sellel "ajaloolisel skeemil", kus duššiotsik on ilma kraanita ühendatud boileriga, ei saakski tekkida ülerõhku, sest tekkiv aur väljub boilerist ülemise nipli kaudu.
Sellist süsteemi nimetatakse "rõhuvaba boiler" ja kaitseklappi polegi vaja.
https://skamet.ee/wp-content/uploads/20 ... er_1lk.pdf


Rõhuvabad elektriboilerid on ka tänapäeval müügil ja laialdases kasutuses, sest nendel pole vaja rõhuklappi ega tagasilöögiklappi ning kui boiler kunagi läbiroostetab, siis saab lekkida ainult boileris olev veekogus.

Muidugi kasutatakse spetsiaalset segistit, milles kuuma vee vool boilerist välja on alati avatud.
Näide Oraselt.
https://www.sansan.ee/segistid/koogiseg ... oiler.html

Lihtsam on ehitada tänapäeval siiski kahesüsteemse boileriga korralik lahendus. JAH, kaitseklapp tuleb väiksele ringile panna aga sellega saab kenasti hakkama.