Ehitusfoorum

Tere

Selline küsimus, et kas keegi on kodulaenuga maja ehitanud? Tahaks teada kuidas see protsess välja näeb jne.

Lähed kodupanka ja alustad sealt - nende raha ja nende tingimused.

Näiteks: "Kui eeltöö endal tehtud ja aeg pangaga järgmine samm astuda, küsitakse sinult erinevaid dokumente. Esitada tuleb oma ehituse eelarve või ehitusfirma hinnapakkumine, taotletud ehitusluba, hindamisakt või eksperthinnang kinnisvara hetke ja tuleviku turuväärtuse kohta ning muud ehituse või kinnistuga seotud dokumendid. Kindlasti soovib pank saada sinult ülevaadet ka ehitusprotsessist – millal mis tööd on planeeritud ja millal maja valmima peaks. Pank kontrollib ka ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja tausta."

Ac457765 kirjutas: ↑30 Mai 2023, 17:42 Kindlasti soovib pank saada sinult ülevaadet ka ehitusprotsessist – millal mis tööd on planeeritud ja millal maja valmima peaks.

Mõned aastad tagasi ühel eramu ehitusel pank lausa dikteeris ehituse etappide tähtajad.

Ac457765 kirjutas: ↑30 Mai 2023, 17:42 Pank kontrollib ka ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja tausta."

Ei ole nagu kuulnud sellest.

Ac457765 kirjutas: ↑30 Mai 2023, 17:42 Näiteks: "Kui eeltöö endal tehtud ja aeg pangaga järgmine samm astuda, küsitakse sinult erinevaid dokumente. Esitada tuleb oma ehituse eelarve või ehitusfirma hinnapakkumine, taotletud ehitusluba, hindamisakt või eksperthinnang kinnisvara hetke ja tuleviku turuväärtuse kohta ning muud ehituse või kinnistuga seotud dokumendid. Kindlasti soovib pank saada sinult ülevaadet ka ehitusprotsessist – millal mis tööd on planeeritud ja millal maja valmima peaks. Pank kontrollib ka ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja tausta."

Huvitav kas selline pangapoolne paranoia on üksikjuhtum või valdav käitumine, viimase aja mood?

ehk aitab see vältida olukordi, nagu selle krooniaja viimase buumi ajal...
Suvaline nolk läks panka ja võttis miljoni laenu - õigemini lasi sõbral võtta, sest talle enesele enam ei antud...
Siis ostsid tüki maad... ja siis läksid vanematelt küsima, kuidas maja ehitatakse... ?

aero kirjutas: ↑30 Mai 2023, 18:47

Ac457765 kirjutas: ↑30 Mai 2023, 17:42 Näiteks: "Kui eeltöö endal tehtud ja aeg pangaga järgmine samm astuda, küsitakse sinult erinevaid dokumente. Esitada tuleb oma ehituse eelarve või ehitusfirma hinnapakkumine, taotletud ehitusluba, hindamisakt või eksperthinnang kinnisvara hetke ja tuleviku turuväärtuse kohta ning muud ehituse või kinnistuga seotud dokumendid. Kindlasti soovib pank saada sinult ülevaadet ka ehitusprotsessist – millal mis tööd on planeeritud ja millal maja valmima peaks. Pank kontrollib ka ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja tausta."

Huvitav kas selline pangapoolne paranoia on üksikjuhtum või valdav käitumine, viimase aja mood?

Osa aega tagasi oli näiteks Swed kodulaenu tüüptingimustes nõue, et "1 aasta jooksul peale laenulepingu sõlmimist peab hoonel olema väljastatud kasutusluba".
Kuidas sellisesse nõudesse suhtuda?

ping kirjutas: ↑30 Mai 2023, 19:51 Osa aega tagasi oli näiteks Swed kodulaenu tüüptingimustes nõue, et "1 aasta jooksul peale laenulepingu sõlmimist peab hoonel olema väljastatud kasutusluba".
Kuidas sellisesse nõudesse suhtuda?

Panga poolt selliste tingimuste esitamine meenutab mulle mingis mõttes Suure-Peetri ja Väikse-Peetri suhet, just tähtaegade osas. Kas pank arvestab ka näiteks KOV ametnikele riiklikult kehtestatud tähtaegadega laenusaaja kirjadele vastamisega? Ei. Kasutaja pikk88 teema on vist ehe näide KOV tegevusest, mis on kõike muud kui riigi poolt ettenähtu. Kusjuures eelnevas kommentaaris mainitud panga diktaat kuuluski vist sellise pangapoolse nõude valdkonda. Ega pank siis kogu laenuraha ka korraga arve ei kanna, vaid ikka etappide kaupa ja enne raha juurde ei saa kui eelmine etapp valmis ja panga poolt aktsepteeritud. Ju pank kindlustab oma peed. Kui pank annaks kogu raha korraga kätte, näiteks 400 000€, siis vabalt võib laenu saajal või tema direktoril pangaarvel nii palju nulle nähes hakata katus sõitma ja eraisiku pankroti korral krundi eest, kus püsti ainult tulevase maja asukohta märgistavad nurgavaiad, siis laenusumma ulatuses kiirkorras sellises staadiumis "maja" maha ei müüa vist ei õnnestu isegi parimal kinnisvaramaakleril.
Panga laenuhaldurite koolitustel on see vist kohustuslik õppevideo https://www.google.com/search?q=kreisir ... dX9rStKaMk

Mul Nordeas ka see nõue. Oleks 2017 või 18 pidanud kasutusluba käes olema. Headel aegadel ikka käidi pinda, nüüd ollakse vist rahul, et üldse laenu maksan.

Kuuldavasti on jälle kätte jõudnud aeg, kus järjest rohkem laenumaksjaid satuvad raskustesse.
Aga võlg on võõra oma ja vajab tasumist.
Tuleb hoolega hinnata oma võimeid ja võimalusi.
Risk oleks väiksem väiksema laenusumma korral.
Sellepärast võiks laenuga ehitatav maja olla pigem naabri omast väiksem ja lihtsamini ehitatav, aga igati ökonoomne ja kulutõhus.

Kui täna pangast laenu saad, oled vist ikka päris kindlate näitajatega.

Endal ka plaanis uus maja ehitada, ega maailmast raha otsa pole saanud

vuuk kirjutas: ↑03 Juun 2023, 06:44 Kuuldavasti on jälle kätte jõudnud aeg, kus järjest rohkem laenumaksjaid satuvad raskustesse.
Aga võlg on võõra oma ja vajab tasumist.
Tuleb hoolega hinnata oma võimeid ja võimalusi.
Risk oleks väiksem väiksema laenusumma korral.
Sellepärast võiks laenuga ehitatav maja olla pigem naabri omast väiksem ja lihtsamini ehitatav, aga igati ökonoomne ja kulutõhus.

Üldiselt olen mõenlud mingi 75-80m2 neto elementmajale. Krunt väga suuremat ei võimalda ka.

Mu 20 aastane eluasemelaen saab see aasta läbi - nüüd nagu päris peremees kohe
Minu puhul sai ostetud olemasolev maja, mida jõudumööda kõpitseda.
Aga algusaegadest mäletan, et sai ka neid lepingutingimusi loetud ja ka kõpitsemisele olid kohustused kirjas, et kui midagi maja juures ette võtan pean seda ka panka teavitama. Vist sai neile alustuseks akendevahetuse kohta küsitud, et kas tohime jne - pööritati silmi, et sellise asjaga pöördume. Hiljem katusevahetuse kohta sai vist ka neid teavitatud, rohkem pole torkinud, kuigi küttesüsteemi muudetud, soojustatud, 2. korrus välja ehitatud, ventsüsteem rajatud, kanalid-veed majja toodud.
Loogika põhjal võiks pangal/laenuandjal olla õigustatud huvi, kuidas nende tagatisvara koheldakse, kas väärtus kahaneb/kasvab, kas laguneb/parendatakse. Laenuta tagatise suure kukkumise puhul vist lepingu järgi pangal õigus nõuda lisatagatisi, mingi aeg vist kui noored võtsid suure laenu ja kinnisvara kukkus, pidid vanemad appi tulema ja oma elamise ka laenu tagatiseks lisama.
Samuti kõiksugu laenuandja nõuded mida keegi eriti täita ei viitsi, on pangale kasuks juhuks, kui tekib vaidlus/tüli, siis on hea osutada, et laenuvõtja on läbivalt lohakas laenuvõtja olnud või isegi pahatahtlikult lepingukohustusi eiranud ja pangal õigus lepingurikkujale vastu mitte tulla ja teda karmimalt kohelda.