Ehitusfoorum

Tere spetsialistid!

Nimel sai soetatud ligi 100a palkmaja. Jutt ilus tore, tehing tehtud! Kuid siis avastasin et alumised palgid läbi. Alumine ring pea täielikult ja teine rida osaliselt.
Uurinud maad siit sealt kuid enamus ei vaevu isegi pakkumist tegema ning tuleb vist ise ette võtta!
Kuna algne plaan oli soetada elamiskõlblik maja siis sellega on juba asjad halvasti läinud. Suvi aga möödub kiirelt ja vaja tegutseda.
Kuna enda teadmised suht kesised kuid tööd ei karda siis paluks nõu.
Plaan asendada need kaks alumist rida hoopiski fibo vms plokiga. Maja kergelt üles, korrastada vundament, ja laduda rida või kaks fiboga (oleneb 2 rea kõrgusest). Palk 150mm ja peaks kasutama fibo 5 150mm. Kuidas toimub palkide kinnitamine plokkide külge või jäävadki lahtiselt?
Palkmaja alumine palk peaks olema minu teada terve perimeeter ühtne tervik, k.a välisukse alt kuid seal juba miskit tehtud ja ukse all palk puudub. Seinad sealt laiali vajunud pole kuid et seda vältida siis millega (kuidas) kinnitada ukse juurest et sein ei hakkaks sissepoole või väljapoole plokilt maha nihkuma!

Kindlasti mõtlete et on loll ja hull aga kanmatan selle peksu välja

Tere.

Saada pilte olukorrast.
Ehk siis keegi saab midagi arvata, kes, kuidas ja mida tegid.
Omal oli kunagi sama seis. Tegin vundamendi korda ja asendasin kahjustunud konstruktsioonid karkassidega.

Toomas.

Ei luba ühte pilti panna kuna liiga suur.

Marko41 kirjutas: ↑05 Juul 2023, 15:24 Maja kergelt üles, korrastada vundament, ja laduda rida või kaks fiboga (oleneb 2 rea kõrgusest). Palk 150mm ja peaks kasutama fibo 5 150mm.

Olles teinud siseviimistlust ühes taastatavas palkmajas, siis seal oli samuti 1-2 alumist palgirida asendatud fiboga, kuid mälu järgi väljaspoolt oli fibo laiemalt kui palk. Kas sellepärast, et vihmavee eemale juhtimiseks saaks veeplekid panna/toetada, ei oska öelda. Muud põhjust mu peakene välja mõelda ei oska.

Kui palki kuskilt võtta pole ja ka oskused palgitööks pole piisavad siis kasuta prussi. Võid ju ka mitu prussi üksteise peale laduda, et vajalikku kõrgust kätte saada. Kui seina paksus on 15cm siis 5x15 või 10x15 pruss täidab oma eesmärgi ära küll.

Urmas kirjutas: ↑05 Juul 2023, 21:00...oli samuti 1-2 alumist palgirida asendatud fiboga, kuid mälu järgi väljaspoolt oli fibo laiemalt kui palk. Kas sellepärast, et vihmavee eemale juhtimiseks saaks veeplekid panna/toetada, ei oska öelda. Muud põhjust mu peakene välja mõelda ei oska.

Vihmavee eemalejuhtimiseks on majal räästad. Kasutada fibo, mis laiem kui palk - see vaid lisab probleeme. Põhjus võis olla see, et need laiad olid tasuta käes, kiirelt paika ja ei mõeldud asja korralikult läbi.

aero kirjutas: ↑06 Juul 2023, 09:47 Vihmavee eemalejuhtimiseks on majal räästad. Kasutada fibo, mis laiem kui palk - see vaid lisab probleeme. Põhjus võis olla see, et need laiad olid tasuta käes, kiirelt paika ja ei mõeldud asja korralikult läbi.

No teema pildil tundub samuti vundament laiem olema ja oleks nagu ka puidust veenina selle peal. Kas juba vanasti ehitati probleemidega maja? Või näen valesti?

Vundament 10 cm seinast väljapoole jah

Alumiste palkide Fibo plokkidega asendamisel on õigem plokid valida palkidega sama laiad või pigem pisut kitsamad. Sinna Fibost osale läheks seina soojustus ja vooderdis pärast peale. Selle töö raames oleks siis mõistlik ette võtta ühtlasi maja soojustamine. Puitvooder astub soojustuse võrra väljapoole ja siis kaob välja ulatuv vundament ära. Nii, et selle võrra maja välimus mõnevõrra muutub ja ühtlasi energiatõhusus paraneb.

Vihmavee ära juhtimiseks on lisaks räästatele veel ka vihmaveesüsteem ja majast kaldega eemale pinnas.

Tere!
Kas said oma probleemile lahenduse?
Mul taastavad ühte vana palkmaja päris kompetentsed inimesed. Äkki saan aidata.