Ehitusfoorum

Kuidas teeksite palkmajale uue vundamendi. Katus on uus juba peal, seega oluline on, et kuskilt midagi vajuma ei hakkaks kaevamiste käigus. Ise mõtlesin, et valada maa sisse külmumissügavuseni laiema diameetriga kandvad postid ja siis hiljem nende peale betoonist soklitala. Või kuidas teeksite teie sellises olukorras.

Kõik variandid kasutusel - 4 kivi igas nurgas, Puurid kuidagi poolviltu augu alla - posti ja palgi vahele peksad miskit vahele.
on isegi lint kaevatud 3 meetri kaupa (overkill minu arvates) ja laotud fibokividest ring alla (hakati nurgast minema, kaevati käsitsi või kopaga kuni inertse pinnani siis jooksvalt mindi ladudes fibo kuni majal ring täis).

Ise teeksin 4 kivi ja posti vahepealse - st - kaevaksin sobivas kohas augu kuni stabiilse pinnaseni. Augu täidaks, kivide, kruusa, killu, betooni või kasvõi postiga maapinnani. (ma eelistaks kruusa, kildu või need läbisegamini kividega ja tihendatult) Nüüd siis Fibo plokk ja selle peale tõrvapapp palgi vahele. Kordad niipalju kui vaja.

Kalvis kirjutas: ↑22 Juul 2023, 12:44 … Augu täidaks, kivide, kruusa, killu, betooni või kasvõi postiga maapinnani. (ma eelistaks kruusa, kildu või need läbisegamini kividega ja tihendatult) Nüüd siis Fibo plokk ja selle peale tõrvapapp palgi vahele. Kordad niipalju kui vaja.

Kasutaksid seda tugevamat, 5Mpa või suva? Tugevamaga ei peaks palgi toetuspinda nii ühtlaseks ajama?

Postvundamendiga saab määravaks puidu survetugevus ristikiudu - so postide samm hakkab sõltuma puidu tugevusest...

JAH olulisem on samm kui Fibo tugevus.

xxx111 kirjutas: ↑22 Juul 2023, 17:52 Postvundamendiga saab määravaks puidu survetugevus ristikiudu - so postide samm hakkab sõltuma puidu tugevusest...

Mõtlesin postvundamenti soklitalaga. Väljast jääks lintvundamendi mulje, aga soklitala ei läheks külmumissügavuseni. Soklitala alla paneks kihi penot, ehk aitab külmakerke vastu. Hiljem soojustaks sokli penoga.

T25 kirjutas: ↑24 Juul 2023, 08:58

xxx111 kirjutas: ↑22 Juul 2023, 17:52 Postvundamendiga saab määravaks puidu survetugevus ristikiudu - so postide samm hakkab sõltuma puidu tugevusest...

Mõtlesin postvundamenti soklitalaga. Väljast jääks lintvundamendi mulje, aga soklitala ei läheks külmumissügavuseni. Soklitala alla paneks kihi penot, ehk aitab külmakerke vastu. Hiljem soojustaks sokli penoga.

Selge - siis probleemi pole...
Küsitav on sel juhul postide vajadus
Kui juba valamiseks läheb siis valada juba kõrgem soklitala
Piisab kui see ulatuks pinnasesse (kui sel kõrgusel on norm pinnas) 30...40cm
Ja soojustad nii vertikaalselt kui horisontaalselt

Küsitav on sel juhul postide vajadus

Tekkis mõte, et postist tuua üles ca 50cm hästi jäme keermelatt, mille toetaks vastu palki , alla paneks jämeda metallplaadi. Keermelati otsa saaks panna veel jätkumutri, et sealt saaks veidi vajadusel ka tõsta või langetada veidikese. Samuti tooks soklitala jaoks armatuuri üles.

Ehk siis keermelatt jääks ajutiselt seina toetama , teeks kolm neli sellist toestuspunkti valmis ja siis hakkaks talaga minema. Tala võiks siis ollagi ca 40 või 50 cm kõrge ja ca 30 cm lai.

Mõtteid , ideid , vastuväiteid?

Ma olen sarnast asja teinud alati mistahes postvundamendile, millele tuleb puitkarkass. Posti betooniga täites keermelati sisse lükanud. Tõsi metallist plaati ei kasutanud vaid rihtisin loodi puitseibidega.

Selle "hästi jämeda" keermelati kandevõime sõltub otseselt pikkusest
Täpsemalt saledusest ja nõtketegurist ja ekstsentrilisusest
"Jämeda metallplaadi" dimensioonid sõltuva puidu tugevusest ristikiudu (puidu muljumine)

Keermelati puhul tuleb ju mängu kui tugevalt betooni kinni jääb, sest pingutatakse ju mutriga(tõmbejõud). Kiilankur on võibolla etem lahendus (eelis saab ka pärast valu panna).
Võibolla rääkisime mööda - minu mõte oli - puitpruss toetub postile ja keermelati ülesanne oli see mutri ja hästi suure seibiga suruda vasta posti. Loodimiseks aga panna alla vajadusel puitseibid sest kas ikka valimesel posti saad täpselt loodi üksteise suhtes.

@ Kalvis

Minu kommentaar oli mõeldud T-25-le...

Kalvis kirjutas: ↑09 Aug 2023, 14:59 ... - minu mõte oli - puitpruss toetub postile ja keermelati ülesanne oli see mutri ja hästi suure seibiga suruda vasta posti. ...

Miks peaks surutama seina alusprussi vundamendi posti külge, kui vundamendi post mitte ei ripu seina küljes vaid sein toetub vundamendi postile?

Poldi põhiülesanne on külgnihke fikseerimine.

@ ping

Poldi "ülesanne" sõltub poldi "paigutusest"
Arvan, et Kalvis räägib nö "pikipoldist" mille ülesanne on loodimine ja palkmajade puhul kindlasti ka aeg-ajaline järelloodimine

Ma mõtlesin sedaviisi , et keermelatt ( lai seib ja mõlemale poole mutter betooni sisse ankruks) hakkab ajutiselt toetama seina, et saaks teha raketist soklitala jaoks. Ilmselt peaks see latt olema piisavalt jäme, et ära ei painduks seina raskuse all.
Miks niimoodi plaanin, on sellepärast, et muud toestuse viisid tunduvad küllaltki tülikad. Läheks vaja mingeid tummisemaid I-talasid seina alt läbi torgata ja siis jälgida, et vundamendi kraav sisse ei vajuks ehk siis toetuspunktid peavad olema vundamendi kraavist tükk maad kaugemal. Nüüd aga valaks maasse posti ära, tooks keermelati ülesse, mis toetab seina , samuti ka armatuuri 4 varrast, mis hakkavad kandma soklitala armatuuri ja ankurdavad soklit ning seina on korraga juba toestatud ja ettevalmistatud soklitala valamiseks. Teeks korraga 3-4 sellist toestust ja valaks selles osas tala juba ära ning edasi lõpuks kogu ringi majale peale.

Midagi sellist jah mõtlesin. Ühtlasi kinnitab ju esimese palgi/prussi posti külge. Seni olen postid ikka enne suutnud piisavalt täpseks ajada, et mingit üleloodimist pole vaja teha olnud.
Seibe, laaste aga olen kasutanud igas nurgas kivi lahendusel. Reeglina pinnas aasta jooksul natuke ikka vajub ja järgmine aasta tuleb tungrauaga kõik kivi kohad üle käia ja ära vajunud taastada. Siiamaani on üks järelkohendamine olnud vajalik ja kõik. Edasi on maja olnud stabiilne.