Ehitusfoorum

Tervitused

Sooviks nõu kuidas lahendada antud olukord.
Nimelt garaaži katus on valesti ehitatud minuarust (pole ise ehitanud) ja kuna ehitus on poolik ning ilmnesid probleemid siis küsiks teilt nõu kuidas lahendaksite selle.

Näeb välja hetkel süsteem siis järgnevalt (katuselt alla tulles)
1) (puuduolev SBS pealiskate)
2) SBS aluskate
3) OSB
4) Katuse sarikad mille vahel 150mm paksune vill
5) OSB

Probleem siis nimelt selles, et avastasin talvel niiskuse villa ja katuse OSB vahelt (just seal, kus vill oli paigaldatud mujal oli OSB alt kuiv).
Tõmbasin kogu villa laest alla ja näha on, et see pole ühe koha probleem vaid kõikjal (alguses kahtlustasin katuse leket). Ventilatsioon ruumis puudub, tuleb kindlasti teha aga kas ainult sellest aitaks?


Kuidas oleks kõige mõistlikum olukord lahendada?
Kas tõesti piisaks kui teeks korraliku ventilatsiooni ja paigaldaks puuduoleva SBS pealiskatte (seda on eelmine ehitaja ette näinud ma eeldan).

Madis maalt kirjutas: ↑25 Juul 2023, 12:17 ....
3) OSB
4) Katuse sarikad mille vahel 150mm paksune vill
5) OSB

Probleem siis nimelt selles, et avastasin talvel niiskuse villa ja katuse OSB vahelt (just seal, kus vill oli paigaldatud mujal oli OSB alt kuiv).
....

Tüüpiline olukord, kus madalamas temperatuuris asuvale (välimisele) niiskustõkkekihile hakkab kondenseeruma seestpoolt lahkuv niiskus.

Nüüd peab talvel garaažiust lahti hoidma, et alumine OSB oleks jahedam, siis saab küll katusealuse kuivaks (aga lagi läheb muidugi märjemaks).

Kui tahta, ei ülemine OSB oleks kuiv, siis peab selle alla tekitama tuulutuse, või tekitama ülemisse OSB kihti avad ja peale tuulutuse.

Mõistlik oleks olnud ülemine OSB panematta jätta ja selle asemele oleks kohe pandud auru läbilaskev tuuletõke.

Kas (odava) tõrvapapi paigaldamiseks pandi lisakiht OSB'd valesse kohta, selle asemel, et projekteerida katus tingimusi arvestades õieti ja kasutada katteks plekki?

Nagu ping mainis - katus valesti ehitatud
Soojustuse peale tuleb teha veeauru läbilaskev tuuletõkkekiht ja sinna peale tuulutus
Ja sinna peale OSB + SBS

Ma jään vastuse võlgu tõesti miks just nii on tehtud.

Ühesõnaga hetkel kõige lihtsam ja odavam varjant on tõmmata pealmine osb maha. Panna tuuletõkkekiht sarikate peale (see vist võib olla kokkupuutes villaga?) ja tuuletõkke kihi peale tuulutusliist piki sarikaid (kuna sarikad jooksevad samas suunas kui katuse kalle). Tuulutus liistu peale risti tõmmata roovitus ja roovi peale plekkkatus.
Sain õigesti aru?

Mis katuse kalle on? Madalale kaldele plekki küll ei soovita.

Vt eelmine kommentaar
Kahtlustan, et SBS pole seal põhjuseta...

Nii, mõõtsin kalde ära ja see olematu põhimõtteliselt.
Katuse pikkus 6,7m ja kõrguse erinevus 6cm terve katuse peale. See peaks siis tegema 0,5°
Isegi kui loeme mõõtmisvea sisse ja paneks kõrguseks 10cm siis oleks 0,9°

Kas peale SBS materjali veel midagi seal välja mängiks?

Uit idee: (ärge maha lööge)
Kui paneks villa asemel EPS materjali lakke mille laseks püstolivahuga kinni siis kas niiskus koguneks sinna OSB alla ikka või ei? Läbi EPS-i ei tohiks ju liikuda?

Madis maalt kirjutas: ↑26 Juul 2023, 21:08 Nii, mõõtsin kalde ära ja see olematu põhimõtteliselt.
Katuse pikkus 6,7m ja kõrguse erinevus 6cm terve katuse peale. See peaks siis tegema 0,5°
Isegi kui loeme mõõtmisvea sisse ja paneks kõrguseks 10cm siis oleks 0,9° ...

150mm 6mm taladega ja nii väikse kaldega katus vajub lume raskuse all kaussi ja selle keskele moodustub kena bassein, mis kunagi ikka hakkab läbi laskma.

Kui asi on veel ehitusjärgus, siis tõsta ühte katuse serva ikka paarkümmend sentimeetrit kõrgemale, siis on tulevikus hooletum.

Küllap katuse kalde suuremaks ja rarikate kõrgemaks muutmine pole võimalik, kuna seda ei lase teha välisuks maja kõrgema osa teiselt korruselt katusele pääsuks. Selline on mu oletus. (vähemalt mul tuli kohe silme ette niisugune variant ülhest hiljutisest projektist, kus nii oli).
Põnev lugeda, kuidas pusitakse, selle asemel, et... .

Sa ei eksi kusjuures
Kui saladus pole siis kuidas seal katuse osa lahendatud oli?

Olen isegi mõelnud sellele, et paneks selle ukse sealt kinni ja teeks korraliku katuse garaažile peale, ainult mingis vaimusilmas ma näen, et seda pinda saaks seal teisiti kasutada ja pole selle ideega kaasa läinud veel 100%.
Aga nüüd, kus saan tegelikult kinnitust oma oletustele, et katuse osa on valesti tehtud ja peab üles kõik võtma siis tundub, et see ka ainuõige varjant, et kalle korda ajada ja plekk katus ikkagi panna.

Kas peale SBS materjali veel midagi seal välja mängiks?

PVC

150mm 6mm taladega ja nii väikse kaldega katus vajub lume raskuse all kaussi ...

Õige tähelepanek...
Katuse kallete - so sadevete äravoolude kujundamisel tuleb arvestada läbipaindeid
Kasutuspiirseisundis (taastuv) on 600mm sammu ja 6m silde puhul 50x150 C24 kasutusklass 1 ristlõike lõplik läbipaine arvestades roomega ~ 100mm (lubatav oleks 30mm)
Tugevustingimused on ületatud üle 2 korra...
NB!
Arvutus ilma lume kuhjumiseta - so seal kõrval pole kõrgemat hooneosa
Kui on siis muutub olukord veel hullemaks

So katus on TOTAALSELT valesti tehtud...

Panin tänu, sest numbriline info mulle meeldib eriti ja arvan üsna kindlalt see siin pole lihtsalt kõhutundest lähtuv info vaid selle aluseks on teadmised ja oskus tugevusarvutusi teostada.

Madis maalt kirjutas: ↑27 Juul 2023, 11:53 Sa ei eksi kusjuures
Kui saladus pole siis kuidas seal katuse osa lahendatud oli?...

Lahendatud oli põhimõtteliselt nii, et tellija poolt oli tagatud põhiprojekti staadiumis projekt, milles üldiselt olid enamik olulisemaid küsimusi nagu kandevõime teema, soojustus, tuuletõke, tuulutus (osaliselt) jne lahendatud. Muidugi nagu ikka, oli projekteerijal mõningaid nüansse "kahesilmavahele" jäänud.
Taladena olid seal kasutusel puitmetalltalad. Kahtlen, kas Teie variandi puhul see lahendus sobib, kuigi on väliselt suhteliselt analoogne lamekatuse variant.
Ehk oskab xxx111 lahenduse välja pakkuda.
Kui garaaži lae kõrgust oleks võimalik 150...200 mm alla poole tuua, siis põhimõtteliselt puitmetalltaladel on variant olemas, millega saaks ehk lahendada. Kusjuures, kui tegu köetava ruumiga, siis 150mm soojustust nagunii ka vähe. Nüüdisajal 300 mm võiks katuslaes vähemalt olla.

vuuk kirjutas: ↑27 Juul 2023, 14:12 Panin tänu, sest numbriline info mulle meeldib eriti ja arvan üsna kindlalt see siin pole lihtsalt kõhutundest lähtuv info vaid selle aluseks on teadmised ja oskus tugevusarvutusi teostada.

"Kõhutundega" numbreid välja ei käi...

...oli tagatud põhiprojekti staadiumis projekt...
...nagu ikka, oli projekteerijal mõningaid nüansse "kahesilmavahele" jäänud...

Põhiprojektist ei tasu otsida EHITAMISEKS vajalikku infot...
Põhiprojekt pole EHITAMISEKS - seal ei olegi nõutud EHITAMISEKS vajalik detailne info...
Ma ei väida, et pole võimalik ehitada - aga tulebki mõista, et teatud detailid tuleb ehitajal endal selgeks teha
So ehitajalt on nõutav teatud pädevus
Kasutaja vuuk paistab omavat seda pädevust
Kahjuks aga ei saa seda öelda enamuse vähempakkumisel leitud ehitajate kohta

Ehk oskab xxx111 lahenduse välja pakkuda...

Ma ei tea hoone mõõte aga kõige lihtsam viis oleks paigaldada 50x150 talade alla nö peatala mis teeks sarikatest jätkuvtala 3+3m...
Peatala dimensioonid tulevad selle peatala pikkusest
Sellega lahendaks nii sarikate kandevõime kui läbipainete probleemid...

xxx111 kirjutas: ↑27 Juul 2023, 13:39

150mm 6mm taladega ja nii väikse kaldega katus vajub lume raskuse all kaussi ...

Õige tähelepanek...
Katuse kallete - so sadevete äravoolude kujundamisel tuleb arvestada läbipaindeid
Kasutuspiirseisundis (taastuv) on 600mm sammu ja 6m silde puhul 50x150 C24 kasutusklass 1 ristlõike lõplik läbipaine arvestades roomega ~ 100mm (lubatav oleks 30mm)
Tugevustingimused on ületatud üle 2 korra...
NB!
Arvutus ilma lume kuhjumiseta - so seal kõrval pole kõrgemat hooneosa
Kui on siis muutub olukord veel hullemaks

So katus on TOTAALSELT valesti tehtud...

Kui sarikad panna 300mm sammuga ja välimine serv lasta 200mm allapoole, et kuigi ka siis on kandevõime piiri peal aga tekkib vähemalt võimalus vee kogunemise vältimiseks katusel ja vesi saab katuselt ära voolata?

Vaatan, et need arvutused on tehtud kasutades tugevussorteeritud C24 materjali, aga kui on kasutatud "tavalist poolmärga saekaatriprussi", siis millise paranduskoefitsendiga peaks arvestama?

ping kirjutas: ↑28 Juul 2023, 14:49

xxx111 kirjutas: ↑27 Juul 2023, 13:39

150mm 6mm taladega ja nii väikse kaldega katus vajub lume raskuse all kaussi ...

Õige tähelepanek...
Katuse kallete - so sadevete äravoolude kujundamisel tuleb arvestada läbipaindeid
Kasutuspiirseisundis (taastuv) on 600mm sammu ja 6m silde puhul 50x150 C24 kasutusklass 1 ristlõike lõplik läbipaine arvestades roomega ~ 100mm (lubatav oleks 30mm)
Tugevustingimused on ületatud üle 2 korra...
NB!
Arvutus ilma lume kuhjumiseta - so seal kõrval pole kõrgemat hooneosa
Kui on siis muutub olukord veel hullemaks

So katus on TOTAALSELT valesti tehtud...

Kui sarikad panna 300mm sammuga ja välimine serv lasta 200mm allapoole, et kuigi ka siis on kandevõime piiri peal aga tekkib vähemalt võimalus vee kogunemise vältimiseks katusel ja vesi saab katuselt ära voolata?

Vaatan, et need arvutused on tehtud kasutades tugevussorteeritud C24 materjali, aga kui on kasutatud "tavalist poolmärga saekaatriprussi", siis millise paranduskoefitsendiga peaks arvestama?

Ka 300mm samm ei taga C24 kandevõimet ega lubatud läbipainet...
Kui pole tugevussorteeritud siis üle C18 ei julgeks võtta ja see omakorda teeb asja veel hullemaks
Tugevus väheneb 24/18~1,33 korda
Lisaks on vägagi tülikas sinna vahele hakata lisasarikaid "toppima"
Jään selle juurde:

...kõige lihtsam viis oleks paigaldada 50x150 talade alla nö peatala mis teeks sarikatest jätkuvtala 3+3m...
Peatala dimensioonid tulevad selle peatala pikkusest
Sellega lahendaks nii sarikate kandevõime kui läbipainete probleemid...

Tere. Mul oleks vaja lahendada olukord, kus vanasse paekiviseintega garaashi, sisemõõtudega 4x8meetrit, oleks vaja ehitada vahelagi. Ruumi kõrgus 4 meetrit. Katusematerjal plekkkatus, hetkel vahelagi puudub, tuulutus toimib. Ma ei soovi soojustatud vahelage. Vahelae eesmärk on tuua visuaalselt lage alla poole, hoida ära, et tolmu jms laest ei kukuks alla. Ruumi kasutan vanade asjade müügisaalina. Kuidas lahendada, olen kuulunud, et mingisuguse kanga või kilega ehitatakse lagesid. Pigem ei soovi kapitaaalset puit või metallsõrestikul vahelage eelarvelistel kaalutlustel ehitada. On häid mõtteid pakkuda?

Meier kirjutas: ↑14 Jaan 2024, 00:04 Tere. Mul oleks vaja lahendada olukord, kus vanasse paekiviseintega garaashi, sisemõõtudega 4x8meetrit, oleks vaja ehitada vahelagi. Ruumi kõrgus 4 meetrit. Katusematerjal plekkkatus, hetkel vahelagi puudub, tuulutus toimib. Ma ei soovi soojustatud vahelage. Vahelae eesmärk on tuua visuaalselt lage alla poole, hoida ära, et tolmu jms laest ei kukuks alla. Ruumi kasutan vanade asjade müügisaalina. Kuidas lahendada, olen kuulunud, et mingisuguse kanga või kilega ehitatakse lagesid. Pigem ei soovi kapitaaalset puit või metallsõrestikul vahelage eelarvelistel kaalutlustel ehitada. On häid mõtteid pakkuda?

Ma arvan, et kõige lihtsam on ikkagi just prussid paigaldada ja nende alla kruvida OSB-plaat, kips vms - eks sõltub, kui kena viimistlust soovid. Selline asi ei läheks väga palju maksma ka. Selle kanga vms osas mõtled ilmselt pinglagesid - võid guugeldada.