Ehitusfoorum

Hiljuti ühte maa-suvemaja külastades jäi silma veider põranda renoveerimise lahendus. Nimelt oli vana tuulduv põrand välja lõhutud, tuulutusavad kinni pandud, alt muld välja ja asemele tihendatud liivapadi. Liiva peal 150mm
(100+50mm) EPS100 ja selle peal 2 kihti põrandakipsplaati.Kipsi peal lauad (25x120 mm) vahega 40 cm, millele kinnitusid põrandalauad. Peremees ütles, et esimene niimoodi tehtud põrand on ilusasti 3 aastat vastu pidanud. Mida arvate sellisest lahendusest?

Tarmo21 kirjutas: ↑31 Juul 2023, 23:04 Peremees ütles, et esimene niimoodi tehtud põrand on ilusasti 3 aastat vastu pidanud.

Mitmes niimoodi tehtud põrand tal siis juba läheb?

Kahel toal tehtud. Nüüd tegi kööki.

Ega see nii uskumatu lahendus pole
Isiklik arvamus on, et pinnasel põrandal kipsi / OSB / puitu ei kasutaks
Ja näen, et ka niiskustõke on puudu - kas siin antud kirjelduses puudu või tegelikult ka puudu - seda ei tea

Uurisin peremehelt: EPS all niiskustõkkeks kile. Köögi põranda alla oli pannud EPS 120.

Tarmo21 kirjutas: ↑01 Aug 2023, 13:04 Uurisin peremehelt: EPS all niiskustõkkeks kile. Köögi põranda alla oli pannud EPS 120.

Siin on viga.
Niiskustõke peaks olema toast lähtuva kondentsniiskuse vältimiseks soojustuse kõrgema temperatuuri poolel, ehk EPS peal.

Umbes analoogne põrand sai ehitatud ühte "soosaarel" asunud suvilasse, kus ehitussegude vedamine käsitsi ämbritega üle purrete, ei olnud võimalik ressurside puudumise tõttu.

Vabandust! Kile ikka esp peal.

....mina küsiks nüüd kui kile on pandud EPSi peale et mis juhtub nüüd EPS iga(nimelt selle soojusjuhtimisega) kui see asetseb niiskel pinnasel (mida see kindlasti seal liivapeal on)?........

kaimagk kirjutas: ↑01 Aug 2023, 15:09 ....mina küsiks nüüd kui kile on pandud EPSi peale et mis juhtub nüüd EPS iga(nimelt selle soojusjuhtimisega) kui see asetseb niiskel pinnasel (mida see kindlasti seal liivapeal on)?........

Tutvu:

https://reideniplaat.ee/

.....jah kui uskuda neid serte siis tõesti sobib (EPS100 ) paigaldada pinnasesse kuna pikaajaline veeimavus on 3% või alla. Kuigi insener kellega aastaid 5tagasi suhtlesin sellel teemal siis sealt jäi küll selline arusaam et EPS maa-alla ei ole soovituslik ilma niiskuse kaitseta, kui siis aint XPS või analoog. Ju on tooted paremaks läinud.
Ps teen katse ja matan maa sisse ühe EPS 100 ja võrdlen andmeid (noo nii lihtsustatul kujul)
PPs kas xxx projekteeriks ka selle EPS 100 niiskele pinnasele kus on vaja tagada EPS i soojustus omadused.

1. Mitte PSS vaid PPS
2. Enne kui projekteerin põranda tutvun pinnasekihtidega ja nende tehn näitajatega sh veetasemega ja vertikaalplaneeringuga
Ning jah - vabalt võin kasutada (kui kõik sobib) pinnasel põrandal EPS-i

OT
Kui jutt ladina lühenditele läks. Need tekitati siis kui kirjad kirjutati tindiga, kalligraafia, reavahed, väärikas paber jne. Kiri valmis, allkiri all ... ja meenus veel midagi. Siis lisati p.s. + täiendav sisu + uuesti allkiri.

Tänapäeval on bitid ja baidid. Allkirja (postitustes) enamasti polegi. Kui SCRIPTUMIT ei ole, siis kas post scriptumil on mõte? Eesti keeles on ilus lühike sõna - lisaks.