Ehitusfoorum

vuuk kirjutas: ↑06 Aug 2023, 14:45 @t-25
0,31 x 0,62 x 1,6 = 0,288 m3 - vähem kui 0,3 m3. Selle kaal kokku: 0,288 x 2400= 738 kg.
Kas tahate väita, et ühele raketise küljele saab rõhk olla sellest suurem?
Kuidagi nagu ebaloogiline.

Siin on ühikud sassis
Rõhk on koormus pinnaühikule

@t-25
0,31 x 0,62 x 1,6 = 0,288 m3 - vähem kui 0,3 m3. Selle kaal kokku: 0,288 x 2400= 738 kg.
Kas tahate väita, et ühele raketise küljele saab rõhk olla sellest suurem?
Kuidagi nagu ebaloogiline.

Sobrasin veidi internetis:

https://boeingconsult.com/tafe/bcg5005/ ... tures.html

Tundub justkui, et minu kõhutunde pealt tehtud arvutuskäik on õige:

In the right diagram of Figure 1 the pressure at the surface is zero and at depth h is w × h. The average pressure of the 'wetted area' between A and B is ½ w × h (in kN per unit area).

Siin on veidi juttu kolmnurga raskuskeskmest, et kuhu paigutada see resulteeruv jõud:

The centre of gravity for all triangles is at a 1/3rd from the base. (Any side of the triangle can be the base.) A parallel line from the base at 1/3rd of the height of the triangle divides the area into two equal parts (A1=A2). Referring to the above example the resultant force, which equals ½ × w h² (kN) will therefore act at a point of 1/3rd of height from the base.

"Keskmise rõhuga" pole midagi peale hakata...

Ja mainin veelkord - see, et maapinnal on ette nähtud üks ristlõige ei tähenda, et maa sees ei võiks olla teine ristlõige
Analaoog - vaiad + rostvärk

xxx111 kirjutas: ↑07 Aug 2023, 09:21 "Keskmise rõhuga" pole midagi peale hakata...

Vaidlen vastu. Keskmise rõhuga saan arvutada raketisekilbile mõjuvat resulteeruvat koormust. Sealt edasi saab juba arvutada kinnitusvahendeid.

Antud näite puhul siis resulteeruv koormus on 1920 kg. Teoreetiliselt piisaks ühest vitsast alumise kolmandiku peale( raskuskese) ja süsteem oleks tasakaalus. Reaalselt pannakse rohkem vitsasid ja see koormus jaguneb mitme vitsa vahel ära.

Sobrasin veel internetis, leidsin sellise lehe:

https://www.omnicalculator.com/construction/beam-load

Viskasin koormuse 1/3 peale, panin tala pikkuseks 1,6 ja tuli välja , et alumises otsas saaks vits 12804 N ja ülemises otsas 6396 N.

12804 N ehk siis 1280 kg langeb alumisele vitsale ja kuna kahest kohast on kinnitatud, siis ühele kinnituskohale langeb 640 kg.

Ikka võib vastu vaielda
Aga mina vaidlema ei hakka

T25 kirjutas: ↑07 Aug 2023, 20:43 ...
12804 N ehk siis 1280 kg langeb alumisele vitsale ja kuna kahest kohast on kinnitatud, siis ühele kinnituskohale langeb 640 kg.

Teemaks on post, millesse 1,6 m kõrguse kohta kulub kokku 0,308 m3 betooni.
Kui võtta betooni mahukaaluks 2400 kg, siis kokku teeb 738 kg. Kuidas saab jõud sellest suurem olla? Kas
loogika selles, et vedelikes mõjub rõhujõud igas suunas ühetaoliselt: ja kokku oleks lihtsustatult raketise all osas betooni survest tekitatud tõmbejõud kinnititele 1476 kg?
Ja tihendamisel lisandub dünaamiline koormus.

Või on hoopis nii, et 738 kg betooni kaal ei loe üldse midagi. Näiteks, tehes 2 korda kõrgemaks nii, et betooni kaal jääks samaks, kuna rõhk on võrdeline kõrgusega, siis 2 korda kõrgemal sambal on rõhk 2 korda suurem ja mõjuv jõud oleks kinnititele sellest tulenevalt veel 2 korda suurem?
3 korda kõrgem, sama kaalu korral ja jõud kinnititele 3 korda suurem? Jne?
Mul on tunne, et hakkame otsaga jõudma tuumapommifüüsikasse.

@Vuuk,
tooks võrdluseks hüdrotungraua. peene kolvi abil tekitatakse vähese jõuga rõhk, mis suuremal kolvil tekitab suurema jõu ja tõstab auto üles.

@ A23
Muidu oleks nagu hea näide, aga raske seost leida.
Hüdrotungraual on hoob, millel ühel pool liigendit asub lühike õlg ja teisel pool pikk jõu õlg. Siin on tegu kangi põhimõttega. Vedelik tungrauas kannab kangiga tekitatud jõu kolvile edasi, mis omakorda kergitab raskust.

Korraks võiks mõelda sellisele olukorrale kui raketist poleks
- Mis juhub kui kasutada vett - kas mingi kuju säilib
- Mis juhtub kui kastutada nt liiva - kas mingi kuju säilib
- Mis juhtub kui kasutada betooni - kas mingi kuju säilib

Ja jätkuvalt mainin - rõhk pole jõud
Rõhk on jõud pinnaühikule
Ja koormusepüür on kolmnurk - üleval 0 ja all max

Ning jätkuvalt mainin - sellise raketise tegemine maa sisse on mõttetu...

@Vuuk,
seose mõte on rõhu - pinnale mõjuva rõhu - jõu suhte paremaks ettekujutamiseks.
Vikipeediast (klappi ei ole pildil kujutatud)

xxx111 kirjutas: ↑08 Aug 2023, 09:50 ...
Ja jätkuvalt mainin - rõhk pole jõud
Rõhk on jõud pinnaühikule
Ja koormusepüür on kolmnurk - üleval 0 ja all max

Jah, arusaadav, et rõhk pole jõud nii nagu siga pole kala.
Näiteks, asetades silikaatkivi lapiti asendis liivale, siis jälge ei eriti teki. Asetades püstasendis samasse kohta tekib tunduvalt sügavam jälg kuigi kivi mass ja ruumala on täiesti sama. Väiksema ristlõikepindalaga tellise külg avaldab pinnase ruutsentimeetrile suuremat rõhku.
Miks ma teritan raketist ehitades enne maasse löömist vaia ära? Ikka sellepärast, et teritamata kujul puitvai lihtsalt lömastub ja ei taha maasse minna. Seevastu teravaks lõigatud vai läheb kerge vaevaga maasse. Need näited seostuvad rõhuga. Kuigi mitte vedeliku rõhuga.
Konkreetses teemas vedeliku rõhk kui füüsikaline suurus on oluline teada selles kontekstis, et aru saada, kus vedelas olekus betoon raketisele kõige suuremat rõhku osutab. Samuti seda, et vedeliku sees mõjub jõud kõigis suundades ühetaoliselt Tinglikult võetuna on vedelas olekus betoon vedelik ja käitub vedelikuga analoogselt.
Kuigi tegelikkuses on betoonis palju jämedamat täiteainet ja see tegelikult ka ilmselt midagi avaldab mõju, aga seda asjaolu on keeruline arvesse võtta ja seetõttu käsitletakse betooni vedelikuna.
@xxx111
maa sisse ei tulegi raketist. Ühel postil ulatub maa sisse vaid 3 külge 10 cm. Neljas lühem külg toetub teekatte äärekivile. Teise posti raketis toetub täiesti maa peale. Nagu öeldud tegu ei ole uusehitisega ja seetõttu on lahenduste variantide valik piiratud ning olemasolev olukord dikteerib lahendusvariandi ette.

@A23
Saan aru. Arvasingi hiljem pärast postitamist, et ei mõelnud piisavalt sügavuti tungraua tööpõhimõtet läbi.
Tungraual on lisaks veel ka õlipump mida käitada saab lisaks kangimeetodile ka näiteks elektimootoriga.
Aga tungraua näidet on mul ikkagi raske raketise teemas seostada. Kuigi rõhuga on tõesti mõlemal juhul seost.

Isiklikult mina ei käsitleks vedelat betooni vedelikuna
Vedelas betoonis on kindel hulk vedelikku ja kindel hulk muid "asju"
"Muudel asjadel" on kindel sisehõõrdenurk
Siit saab teha arvutuse nö "keskmisena"
Käsitledes betooni veena on kõik arvutused tagavara kasuks

xxx111 kirjutas: ↑08 Aug 2023, 11:30 Isiklikult mina ei käsitleks vedelat betooni vedelikuna
Vedelas betoonis on kindel hulk vedelikku ja kindel hulk muid "asju"
"Muudel asjadel" on kindel sisehõõrdenurk
Siit saab teha arvutuse nö "keskmisena"
Käsitledes betooni veena on kõik arvutused tagavara kasuks

Vibreerimise ajal ja mõjul muutub betoon vedelikuks ja erineb voolavuselt "labidaga vormi täitmisel" olevast konsistentsist.
Selle pärast betooni vibreeritaksegi, et täituks kõik tühimikud ja mullid saaksid väljuda.

@ ping

Nõus
Kuid tegemist pole ikkagi veega
Kõik arvutused "veega" on tagavara kasuks

vuuk kirjutas: ↑08 Aug 2023, 11:28 @A23
Saan aru. Arvasingi hiljem pärast postitamist, et ei mõelnud piisavalt sügavuti tungraua tööpõhimõtet läbi.
Tungraual on lisaks veel ka õlipump mida käitada saab lisaks kangimeetodile ka näiteks elektimootoriga.
Aga tungraua näidet on mul ikkagi raske raketise teemas seostada. Kuigi rõhuga on tõesti mõlemal juhul seost.

Vist ei saanud kiiruga jah kõige parem võrdlus selle tungrauaga. Mõte oli viidata, et kogujõud ei sõltu mitte niivõrd massist kui rõhust ja pindalast, millele see mõjub

Tuleks korraks teema juurde tagasi, kuigi betoon on postidesse ammu juba edukalt valatud ja seega mu kogemuslik oletus pidas paika.
Võttes arvesse algandmed:
betooni tiheduseks V=2400 kg
ja kõrguseks h =1,6 m
Rõhk P=2400kg/m3 * 9,8N/kg * 1,6 m =37632Pa
Kuna see 37632Pa ei ütle mulle suurt midagi, siis "tõlgin" selle inimesele aru saadavamaks ehk ühikusse kgf/cm2
1kgf/cm2= 98066,5Pa
järelikult:
P=37632 : 98066,5 = 0,38kgf/cm2
Raketise põhja pindala arvutus:
S = a x b cm2
Pindala S = 31 x 62 = 1922 cm2
Arvutan põhjale mõjuva jõu:
F=S*P kgf
F=1922*0,38=730 kgf, mis on loogiline.
Ehk jõud on sama, mis betooni kaal.
Ligikaudu sama jõud peaks mõjuma ka raketise alumisele äärele ehk jaotuma all osas olevatele kinnititele.

vuuk kirjutas: ↑19 Aug 2023, 06:51 ...
Ligikaudu sama jõud peaks mõjuma ka raketise alumisele äärele ehk jaotuma all osas olevatele kinnititele.

Rõhk ei avaldu mitte ainult alumisele äärele vaid 10 ja 20 ja 30cm jne. kõrgemale ka.
Kui saalung on tehtud 10cm laiustest horisontaalsetest laudadest, siis vedeliku poolt küljele mõjuva kogujõu saab teada, kui arvutada mõjuv jõud iga horisontaalse laua kohta eraldi ja liita saadud numbrid kokku.

ping kirjutas: ↑19 Aug 2023, 07:58

vuuk kirjutas: ↑19 Aug 2023, 06:51 ...
Ligikaudu sama jõud peaks mõjuma ka raketise alumisele äärele ehk jaotuma all osas olevatele kinnititele.

Rõhk ei avaldu mitte ainult alumisele äärele vaid 10 ja 20 ja 30cm jne. kõrgemale ka.
Kui saalung on tehtud 10cm laiustest horisontaalsetest laudadest, siis vedeliku poolt küljele mõjuva kogujõu saab teada, kui arvutada mõjuv jõud iga horisontaalse laua kohta eraldi ja liita saadud numbrid kokku.

Ja vaata ikka numbritele otsa ka, kas numbrid tunduvad usutavad, nagu on toonitanud pedagoogid ja õppejõud.

Surve ei sõltu seina paksusest/laiusest. Mõnes mõttes hea, sest on vaja ka massiivsemaid seinu valada. Kuidas valasid, kas pump tuli kohale ja valas täis või tegid ise ja vaikselt valasid peale?

vuuk kirjutas: ↑19 Aug 2023, 09:25

ping kirjutas: ↑19 Aug 2023, 07:58

vuuk kirjutas: ↑19 Aug 2023, 06:51 ...
Ligikaudu sama jõud peaks mõjuma ka raketise alumisele äärele ehk jaotuma all osas olevatele kinnititele.

Rõhk ei avaldu mitte ainult alumisele äärele vaid 10 ja 20 ja 30cm jne. kõrgemale ka.
Kui saalung on tehtud 10cm laiustest horisontaalsetest laudadest, siis vedeliku poolt küljele mõjuva kogujõu saab teada, kui arvutada mõjuv jõud iga horisontaalse laua kohta eraldi ja liita saadud numbrid kokku.

Ja vaata ikka numbritele otsa ka, kas numbrid tunduvad usutavad, nagu on toonitanud pedagoogid ja õppejõud.

Ikka tuleb vaadata aga kui tehte kontrolliks kasutatakse sellist, "vildakat aga ilusat" järeldust, siis ei saa aidata.

vuuk kirjutas: ↑19 Aug 2023, 06:51...
Arvutan põhjale mõjuva jõu:
F=S*P kgf
F=1922*0,38=730 kgf, mis on loogiline.
Ehk jõud on sama, mis betooni kaal.
Ligikaudu sama jõud peaks mõjuma ka raketise alumisele äärele ehk jaotuma all osas olevatele kinnititele.

T25 kirjutas: ↑21 Aug 2023, 09:13 Surve ei sõltu seina paksusest/laiusest. Mõnes mõttes hea, sest on vaja ka massiivsemaid seinu valada. Kuidas valasid, kas pump tuli kohale ja valas täis või tegid ise ja vaikselt valasid peale?

Pumi abil sai valatud.

Siin on hea video kinnitite tugevuse kohta.

https://www.youtube.com/watch?v=qmajKEl ... rojectFarm


Kahjuks kruvis ta klotsi puidu otsa külge , muidu oleks tulemus olnud kõvasti parem .

4.31 min - seal on välja toodud nr 9 kruvi kannatab lõikele 876 lbf =397kg-f. Nr 10 kruvi kannatab 1016 lbf=460kg-f.

Nr 10 kruvi, googli järgi on 0,19 inch ehk 4.82mm

Arvestades, et kasutasid 6mm kruvisid ja neid 3 tükki, siis ma pakun, et need pidasid selle arvutusliku 640 kg vastu.