Ehitusfoorum

Ostsin hiljuti maja, kuhu oli alles viidud tsentraalne vesi.

Aga see toru, mis väljast majja läheb, on jäätud lahtiseks, natukene kaevasin teda lahti, on näha, et mingid peno jupikesed on alla poole pandud, aga see ju talvel külmub ära? Mis ma sellega ette peaksin võtma?
Sügavale ma selle toru peaksin lahti kaevama ja kuidas teda mõistlik soojustada oleks?

Kui kogu trass on ülalpool külmumispiiri siis on ainult selle lahtikaevatud otsa soojustamine kasutu. Projekt on selle trassi kohta?

Hädaga võib vahtplasti pealpoole panna aga nii maapinna lähedal külmub kõvema pakasega nagu naksti. Viimases hädas lükatakse sissepoole seda küttekaablit.

On ju olemas igasuguseid ja erineva paksusega toruisolatsioone. Tuleks panna kuni maakülmumis punktini, kirjuta googlesse: plasttoru soojustus.

Rein Sa kirjutas: ↑05 Sept 2023, 12:37 On ju olemas igasuguseid ja erineva paksusega toruisolatsioone. Tuleks panna kuni maakülmumis punktini, kirjuta googlesse: plasttoru soojustus.

Kas seda "maakülmumis punkt" saab kuidagi koordinaatidega väljendada?

Ikka. Veneaegsed projekteerimisnormid alla 1,5m ei tunnistanud, tegelik nõue oli 1,8 ja võis veelgi sügavamal olla. Tänu kliimasoojenemisele võib riskimise korral madalamale panna.
40 cm on siiski igast nurgast overkill.

Kalvis kirjutas: ↑06 Sept 2023, 07:38 Ikka. Veneaegsed projekteerimisnormid alla 1,5m ei tunnistanud, tegelik nõue oli 1,8 ja võis veelgi sügavamal olla. Tänu kliimasoojenemisele võib riskimise korral madalamale panna.
40 cm on siiski igast nurgast overkill.

Viimane lause jääb segaseks.

Foto on minu meelest hea näide varjatud puudusest, mille likvideerimise kulu tuleks müüjalt tuima näoga sisse nõuda. Vahet pole kas tegi ise nii lollisti või tellis töö stiilis “tehke midagi”. Projekti (vee ja kanali eriosa) pole ilmselt olemaski?

Kalvis kirjutas: ↑05 Sept 2023, 09:33 Hädaga võib vahtplasti pealpoole panna aga nii maapinna lähedal külmub kõvema pakasega nagu naksti. Viimases hädas lükatakse sissepoole seda küttekaablit.

See ei vasta küll tõele, korduvalt näinud veesisendeid, mis hoone juures näiteks 0.7 maapinnast ja soojustatakse soojustusplaatidega.
Tekiks kohe küsimus, miks soojustusplaat vundamendis või seinas hoiab külma eemal aga veetorule paigaldatuna naksti külm hammustab toruni läbi - kuidas plaat teab, kas täidab eesmärki vundamendil, soklil, seinal või hoopis veetorul.
Tean ka täiesti maapealseid (õhus) veetorustikke, mis on korralikult soojustatud ja külmu läbi.
Jah, teoreetiliselt on külmumise teema ajalise faktoriga teema, kus külm läbistab ka pakseima soojustuse kui selleks aega anda, küsimus ongi ajas, kas külmal kulub toruni jõudmiseks 24 tundi, 24 päeva, 24 kuud või 24 aastat. Lisaks, kui torus olev vesi liigub, on kasutuses, toimib toru küttetoruna, ehk soojendab isolatsiooni sees olevat toru nt 5C kraadi juurde, isegi kui külm jõuab toruni võib liikuv vesi seda külma tõrjuda-sulatada.
See nipp on enda kogemusest olemas, kus ühel talvel veetoru vundamendi juures ära külmus, piisas edasisteks pakase öödeks kraani tilkuma jätmisest ja veevarustus enam ei katkenud.
Näinud linnas tänava all (puuduv lumikate teel ei aita) veetorusid 1.4 meetri sügavusel ja praktikas ei ole ära külmunud - eiratud normide kohaselt peaks justkui kindel külmumise laks olema, aga kui torul diameetrit ja vesi pidevas kasutuses-liikumises - ei ole riskid ka kümnenditega realiseerunud.

Prill kirjutas: ↑06 Sept 2023, 10:11 Lisaks, kui torus olev vesi liigub, on kasutuses, toimib toru küttetoruna, ehk soojendab isolatsiooni sees olevat toru nt 5C kraadi juurde, isegi kui külm jõuab toruni võib liikuv vesi seda külma tõrjuda-sulatada.
See nipp on enda kogemusest olemas, kus ühel talvel veetoru vundamendi juures ära külmus, piisas edasisteks pakase öödeks kraani tilkuma jätmisest ja veevarustus enam ei katkenud.

Kunagi sai loetud kellegi Siberi meenutusi, kus piki küla jooksis soojustamata veetrass, mis oli jäetud nirisema ning ka -30 ja alla temperatuuridel ei külmunud see torustik ära. Piisas aga kui paigale sattus keegi kohusetundlik inimene ja keeras jooksva kraani kinni mille tulemusel oli hommikuks kilomeetrite pikkuselt veetrass lõhki külmunud ning külavanema vandumist oli terve ilm täis kuna kogu magistraal tuli välja vahetada.

Prill kirjutas: ↑06 Sept 2023, 10:11

Kalvis kirjutas: ↑05 Sept 2023, 09:33 Hädaga võib vahtplasti pealpoole panna aga nii maapinna lähedal külmub kõvema pakasega nagu naksti. Viimases hädas lükatakse sissepoole seda küttekaablit.

See ei vasta küll tõele, korduvalt näinud veesisendeid, mis hoone juures näiteks 0.7 maapinnast ja soojustatakse soojustusplaatidega.
Tekiks kohe küsimus, miks soojustusplaat vundamendis või seinas hoiab külma eemal aga veetorule paigaldatuna naksti külm hammustab toruni läbi - kuidas plaat teab, kas täidab eesmärki vundamendil, soklil, seinal või hoopis veetorul.

Vahe (seinaga) võib tulla nt sellest, et sein on tüüpiliselt kuiv aga vundamendi ja veetoru ümbrus niisked. Ja ega me tegelikult ei tea, milline temp välisseina või vundamendi pinnal, soojustuse all, täpselt on. Võrreldes külmunud veetoruga pole kriitiline. Kehvemal juhul sein/põrand kusagil pisut jahedam, kompenseeritakse küttega või ei märgatagi.

Prill kirjutas: ↑06 Sept 2023, 10:11 See ei vasta küll tõele, korduvalt näinud veesisendeid, mis hoone juures näiteks 0.7 maapinnast ja soojustatakse soojustusplaatidega.

Siin on suur vahe sügavustes!
0,7 m sügavusel on su jutt sulatõsi sest praeguste soojemate talvedega ei jõua külm isegi mitte selle sügavuseni ja isegi vanasti kui trass oli pidevjasutuses ja soojustamatta ei külmunud vesi. Jutt käis labidasügavusest maapinnale tehtud trassidest. Ja ka siis mingi -5 ei tee midagi aga -20 tõmbas kolmandal päeval trassi külmunud olekusse.

0.8m peal tuli killustik vastu.
Kui ma paneks toru peale küttekaabli sinnamaani ja ümber veel mingi torukooriku midagi sellist nagu pildil, kas sellest piisaks, või peaks ikkagi kuskil 1.2m minrma temaga?

Küttekaabel on parem panna toru sisse.
https://www.heatline.ee/toode/veetoru-kuttekaabel/

0,8 m on praeguste soojade talvede juures üsna ohutu sügavus. Muidugi, kui tuleb -20C kuu aega järjest siis külmub ära. Nõuka ajal olen näinud kui kaevati pinnast südatalvel lahti - oli kenasti pinnas 1,5 m külmunud.
Võin kinnitada - Tallinnas pole 20 aasta jooksul 1,5 m sügavusel, isegi 1,2 m veetrass ära külmunud viimasel 20 aastal. Mõned vähem sügaval (N:0,7 m) külmusid sellel ühel külmal talvel ära (kui oli -15-20 2 kuud järjest)

Üldjuhul aitab soojustamine natuke, lollikindel on panna küttejkaabel igaks juhuks.

Kalvis, 0,8 m on külmumissügavus Ruhnus. Eestis on kindel laks 1,8 m ja keegi ei mõtlegi väiksemale lahendusele. Külmumispiir muideks sõltub ka geoloogiast: vesiliivas on Lõuna-Eestis külmunud ka kuni 3 m.
TA: mida laiemalt peno (suletud pooridega) ja mida paksemalt seda parem. Ja mitte ainult toru peale. Talvel ärge lund pealt ära lükake ja kui tahate rahus magada siis kas ehitada ümber või siiski küttekaabel.

Võid ju oma nõuka aegseid projekteerimisnormidega hüpata aga küsijat see ei aita ja kliimasoojenemisega pole sa üldse arvestanud.... Reaalne elu on teine....

Kalvis, Te pole ilmselgelt ühelegi kindlustusele ekspertiisi koostanud veetoru külmumise osas. No jah, Te pole ju ka VK tase 8 + eraldi ekspertiisi õigus.

suvaline kirjutas: ↑09 Sept 2023, 13:39 Kalvis, 0,8 m on külmumissügavus Ruhnus. Eestis on kindel laks 1,8 m ja keegi ei mõtlegi väiksemale lahendusele.

Talina vee TT-st peast tsiteerin:
Veemõõdusõlm paigaldada välisseina külge hoone sisse.

Kuid neil tõenäoliselt 8. või 10. kategooria ullikestel jäi lahendamata probleem, kui tegu mdalvundamendiga, siis on toru tõus talvel tõenäoliselt külmunud pinnases, kui tegu pole keldriga. Mul oli nende geenjustega üksjagu jagelemist, et nad aktsepteeriksid veeprojekti, kus toru tõusis üles hoone all, välisperimeetrist ligi 2 m seespool ja kogu koli oli vaheseinal, mitte välisseinal. Projekteerija ka juba küsis, et kas nad ise pidevalt harrastavad vastu tuult kusemist ja teised peavad ka seda tegema? Või väidab sm suvaline, et TT ja projektide kooskõlastamisega tegelevad seal suvalised koduperenaised?

MajaPeremees kirjutas: ↑08 Sept 2023, 16:34 0.8m peal tuli killustik vastu.
Kui ma paneks toru peale küttekaabli sinnamaani ja ümber veel mingi torukooriku midagi sellist nagu pildil, kas sellest piisaks, või peaks ikkagi kuskil 1.2m minrma temaga?

Ise katsetad. Nagu sulle öeldi, et olemasoleva kinni aetud toru sisse on kaablit toppida lihtsam. Soojustuse koorik pane ikka nii sügavale ja nii paks, kui lahkus lubab. Enne veemõõtjat torude lõikumine tuleks kooskõlastada veemüüja inspektoriga. Toru sees olev kaabel soojendab võimaliku külmumise tunduvalt kiiremini lahti, st kogu aeg pinge all kaablit ei pea hoidma (st elektrit raiskama). Lisaks tuleb jälgida, et metallist liitmikud kuskil ära ei külmuks- need lähevad praguliseks.

kunn24,
ma tean Tln Vee rahvast väga hästi. VK alal projekti ekspertiisi õigusega on neil seal raskusi. Aga kas peabki, sest Haldusmenetluse seaduse alusel arvamuse avaldamine (Teie nimetate seda projekti kooskõlastuseks) ei ole ekspertiis Ehitusseadustiku mõttes!?

Ok, kuid oma arvamust avaldamata jättes (st mitte kooskõlastades) ei ole võimalik asjaga edasi minna. Kas ta kannab nime ekspertiis või mitte, antud juhul pole tähtust. Aga olgu, praegu õnneks pole vaja nendega selliste totrustega jageleda. Kuid mu jutu mõte oli see, et totrusi võib lahendustesse tekkida KST mis põhjusel. Ka täiesti "korrektselt" asja asjades.