Ehitusfoorum

rein113 kirjutas: ↑04 Okt 2023, 13:17

A23 kirjutas: ↑03 Okt 2023, 13:50 Saan aru, et aluskate on üldse teemaks, kui katus on soojustatud. Kui ei ole, siis on kama 2.

Kui seda plekk-katuse all ei kasuta, siis sajaks seal kuuris sõna otseses mõttes vihma. Kondensaadist.

Paraktikas võin kinnitada, et ei ole probleemi. Mul üks kuur on "klassik" plekkatusega, ca 7° kaldega, hõre roovitus ja pole aluskatet. Aeg - ajalt tilku küll tekib pleki alla, enamasti kuvavad ära sealsamas, mõni üksik langeb vahel ka maha, aga et sees miski märjaks saaks, seda küll ei ole

@ping
Info Ruuki juhendist: Erinevatel lahendustel on plussid ja miinused.
Tilgaplekiga lahenduse plussiks, et juhib vee räästarenni. Miinuseks, et halvendab aluskatte pealse tuulutust.
Tilgaplekita lahendus (min 20 cm üle seina) võimaldab läbi tuulekastilaudade vaheliste pilude katusekatte ja aluskatte vahelt paremini tuulduda. Kas harva, hästi tuulduvas kohas mõne veetilgaga kokku puutuv laud mädaneb või mädaneb pigem halvasti tuulduvas umbses niiskes keskkonnas olev puit?

Distantsliistul (tuulutusliistul) on mitu ülesannet. Üks oluline ülesanne on tagada katusekatte ja aluskatuse vahel tuulutuskanal. Erinev katusekonstruktsioon ja katusekalle võib vajada erineva kõrgusega distantsliistu.
Distantsliistu kõrgus olgu määratud projektis, mitte iga suvaline isik, ei peaks olulisi asju määrama.

Erinev katusekonstruktsioon ja katusekalle võib vajada erineva kõrgusega distantsliistu.
Distantsliistu kõrgus olgu määratud projektis, mitte iga suvaline isik, ei peaks olulisi asju määrama.

Mitte võib vajada vaid vajab...
Ja väga õige - distantsliistu kõrgus (ristlõige) peab olema määratud projektis ja sama ka roovituse kohta
Sh ka nii distantsliistu kui roovituse kinnitused

vuuk kirjutas: ↑05 Okt 2023, 03:23 @ping
Info Ruuki juhendist:
räästa sõlm.jpg

Erinevatel lahendustel on plussid ja miinused.
Tilgaplekiga lahenduse plussiks, et juhib vee räästarenni.
Miinuseks, et halvendab aluskatte pealse tuulutust.
....

Kui katusekatte all asuv tuulutusvahe ulatub sama ristlõikepindalaga veerennini, kuidas siis see halvendab aluskatte pealset tuulutust?

Kas tõesti keegi ei oska, (või ei ole vajadust sest keegi ei maksa) konstrueerida kestvuse eesmärki täitvat lahendust?

(Minu eesmärk oli seda sõlme konstrueerides, et hoone (minu) eluajal ei ole vajadust räästakastide hooldusega (värvimine, vahetamine) tegeleda.)

Minul omal ei ole enam vaja teada, sest ise olen teinud omale toimivad lahendused aga mind hämmastab pidev põhjuste otsimine, et "miks midagi teha ei saa".

@ ping

On neid kes oskavad / on neid kes ei otsi põhjendusi "miks teha ei saa"
Foorumist koorub järjepidevalt välja tõdemus, et "ehitaja ütles nii või naa"
Kõige lihtsam vastus selle on, et ehitaja pole ütleja
Ehitaja peab / peaks tegema nii nagu talle esitatud "paberid", mis eeldatavasti on teinud pädev isik
Kui need "paberid" puuduvad siis järgimine asi oleks tootja paigaldusjuhendid (mis mõnikord võivad olla ka pisut ebatäpsed - kuid siiski parem variant kui ehitaja "ütlused")

Info WECKMAN juhendist:

Eestikatused juhendi info:

xxx111 kirjutas: ↑06 Okt 2023, 10:59 ...
Kui need "paberid" puuduvad siis järgimine asi oleks tootja paigaldusjuhendid (mis mõnikord võivad olla ka pisut ebatäpsed - kuid siiski parem variant kui ehitaja "ütlused")

Eesti eramuehituse projektijuhtimise levinud tava on niisuvgune, et oluline tulemust mõjutav ehitamise info puudub või on kaudne.
Nagu õpetab "xxx111" ja nagu õpetatakse spetsialistidele meie ehitusala koolides, mina ehitajana olengi siis üritanud oma igapäevatöös lahendusi leida tootjapoolsetest juhenditest.
Kui on erinevad lahendused, siis tutvustanud klientidele nende plusse ja miinuseid ning otsuse valiku osas on teinud klient ise.
Üldjuhul on kliendid hinnatundlikud ja üheks olulisemaks kriteeriumiks on tihti olnud lahenduse odavus.
Teine otsuse tegemise kaalukausil on olnud kiirus. Alati on kas aega küll või kui tegemiseks läheb, siis tuline kiire. Kohe ja täna või eile vaja.
Kui omanikul-protsessi juhil pole enesel infot tilgaplekiga lahendusst sisaldava detailse projekti näol, siis ta üldjuhul ei tea tilgaplekist midagi.
Tilgapleki tellimine kiirel ehitushooajal võib võtta mitu nädalat. Selleks ajaks aga peab omaniku soovi kohaselt katus juba valmis olema. Ja millise otsuse siis klient teeb? Eriti kui ilma tilgaplekita lahendus on paljudes juhendites aktsepteeritav.
Nii, et ei ole sugugi asi nii must.valge, et ehitaja keerab sitta kokku. Paljudest muudest asjadest oleneb ja eelkõige protsessi juhtimisest.

Ainukese pildi, kus aluskate reaalselt ka tilgapleki peale on pandud, postitas Xender. Vaadates seda konstruid, siis võib julgelt öelda, et jama rohkem kui rubla eest. Kas on mõtet selle paari piisa pärast, mis aluskattele kogunevad, seda ette võtta? Jutt on kivikatusest, see on iseenesest juba paremini tuulduv, kui plekk-katus. Ehitatakse ju suisa puitkatuseid, mis peavad paar-kolmkümmend aastat vastu. Mingi paar piiska tuulduvas räästakastis ei pane nüüd seda küll mädanema.
Plekk-katuse kohta ei julge sõna võtta. Seal võib tõesti korralik kondents tekkida ja aluskattel vesi joosta. Kivikatusega aga seda probleemi ei tohiks tekkida.

Ja sellelt Xenderi jooniselt ei saa ma ikkagi aru, kuidas täpselt see aluskate seal esimese roovi all on. Aluskate peaks ju kergelt lontis olema, aga paistab, et sinna on ju tehtud vineerist alus aluskattele, et seda juhtida tilgaplekile ja sealtkaudu äravoolurenni. Järelikult aluskate lontis ei ole. Kivialune esimene roov on ventileeriv plastikust liist. Sealt peaks nüüd vesi läbi jooksma hakkama. Vaatasin pilti https://www.byggecenter.dk/webshop/bygg ... er-60mmx1m, paistab, et on sellel liistul põhja all mingid nagad, mis mõned millimeetrid tõstavad liistu kõrgemale ja lasevad vee läbi. Kui sinna ajapikku mingi praht koguneb, kivide vahelt võib sinna aluskattele igast pudi koguneda, siis võib see pilu ummistuda ja tekib veetõke. Aluskate hakkab seal vineeri peal märguma. See ventileeriv liist kinnitatakse ka kruvide või naeltega , sealtkaudu lastakse aluskate läbi ja kogu see vesi hakkab sealt vineeri sisse imbuma.Meenutame, et aluskate pole lontis vaid sirge ning kogu vesi jookseb ilusti aukudesse. Kogu see konstrui hakkab seal mädanema. Ainuke asi , mis seda konstruid päästab, on see, et aluskattele mingit vett eriti ei teki.

Igal juhul kivikatuse puhul kasutaks ja ka olen kasutanud tootjapoolseid lahendusi, kus seda tilgaplekiga jamamist ei ole. Lollikindlamad.

Kivikatuse kohta ei oska öelda. On majapidamises 1 valtsplekk katus ja kaks klassikut. Esimesele sai pandud kallis hüpersuper aluskate, mille vapsikud ja herilased läbi närisid omale pesi ehitades. Teised kaks on altpoolt vaadeldavad mitteköetavad hooned. Talvel on härmas, vahest kondentsist tilkes. Ühtegi piiska alla kukkumas, ega ka alla valgumas, pole mina näinud.
Järgmine maja tuleb ka ilma tuulutusliistu ja aluskatteta, nagu vanad eestlased ikka, kauakestvaid hooneid ehitasid.

vuuk kirjutas: ↑07 Okt 2023, 06:06 ...
Tilgapleki tellimine kiirel ehitushooajal võib võtta mitu nädalat. Selleks ajaks aga peab omaniku soovi kohaselt katus juba valmis olema. Ja millise otsuse siis klient teeb? Eriti kui ilma tilgaplekita lahendus on paljudes juhendites aktsepteeritav.
Nii, et ei ole sugugi asi nii must.valge, et ehitaja keerab sitta kokku. ....

Ehitatava hoone räästaste kogupikkus on teada juba siis, kui on kinnitatud arhitektuurne projekt.
Ehk aega tilgapleki tellimiseks võiks vist olla piisavalt?

Hiid kirjutas: ↑07 Okt 2023, 09:20 ...
Järgmine maja tuleb ka ilma tuulutusliistu ja aluskatteta, nagu vanad eestlased ikka, kauakestvaid hooneid ehitasid.

Siis olid ka tuulduvad ja külmad pööningud suure kaldega katuste all.

Järgmine maja tuleb ka ilma tuulutusliistu ja aluskatteta, nagu vanad eestlased ikka, kauakestvaid hooneid ehitasid.

Kui jutt plekist, siis on saada sellist, kus pleki all on kohe tilkumisvastane kate ja katusele eraldi aluskatet pole vaja.

kunn24 kirjutas: ↑07 Okt 2023, 11:44 Kui jutt plekist, siis on saada sellist, kus pleki all on kohe tilkumisvastane kate ja katusele eraldi aluskatet pole vaja.

Reklaamides on olnud näha ka sellist "ise pintsliga pealekantavat" ja purgi või ämbriga müüdavat kondentsi vastast katet (lakke).
Mida saab ka kondentsist tilkuvale betoonlaele või torudele kanda.

Tere. Soovitaks kasutada oma tehnilist mõtlemisvõimet soolapuhumise vastu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

alarpiirfeld kirjutas: ↑09 Okt 2023, 07:55 Tere. Soovitaks kasutada oma tehnilist mõtlemisvõimet soolapuhumise vastu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ehk täpsustate mille kohta see käis...
Ühtlasi võiks anda ka enda isikliku hinnangu - distantsliist vajalik või mitte...

Ma arvan, et keegi troll (a'la suvalise alias) on omale alarpiirfeldi nime võtnud ja rebib andekat kildu.
Pleki alla kehva soojusjuhtivusega kihi lisamine ilmselgelt leevenedab või piirab tilkumist. Nagu ennist ütlesin, on selle kattega eeltöödeldud katuseplekki.

Kui viide oli kunni kommentaarile siis:

Sellist töötlust on kasutatud nt vabapidamisega lehmalautades
Ja RUUKK-i minu teada mingil ajal ka tootis vastava kattega plekki (kas ka praegu ei tea, ei viitsi otsida ka, kes viitsib otsib ise)

Aga:
https://tikkurila.ee/profile/artikkel/g ... -pinnakate

Tere. Vastavalt palvele täpsustan siis. Kondensi teke on seotud ehitusfüüsikaliste protsessidega, mida ei ole võimalik mingite võõbatavate asjadega takistada. Nii palju siis reklaamist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

alarpiirfeld kirjutas: ↑09 Okt 2023, 17:09 Tere. Vastavalt palvele täpsustan siis. Kondensi teke on seotud ehitusfüüsikaliste protsessidega, mida ei ole võimalik mingite võõbatavate asjadega takistada. Nii palju siis reklaamist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ega polegi väidetud, et saab takistada kondensi tekkimist...
On lihtsalt viidatud, et saab takistada / vähendada selle "pähe tilkumist"

Tere. Kummist ujumismüts pähe on palju odavam kui vee määritav ollus kui eesmärk on et pähe ei tilguks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Odavam / kallim pole siin teemaks
Mul on konkreetne kogemus ühel eespool mainitud laudal
Üks laut ilma vastava tõkketa / teine tõkkega
Muidu täpselt ühesugused (üks varem ehitatud / teine hiljem)
Üks tilgub / teine ei tilgu

Ja võiks siis ka teemasse vastata - distantsliist vajalik või mitte...

Tere. Distantsliistu vajalikkus ja dimensioonid sõltuvad sellest, kas tegu on tuulduva või mittetuulduva katustarindiga. Kui tuulduv, siis distantsliist on vajalik minimaalse õhuvoolu tagamiseks vett-mittepidava katusekatte ja sadeveekindla (või ka veetiheda) kihi vahel. Puidust distantsliist on lihtsamaid ja käepärasemaid, aga mitte kestvamaid lahendusi. Mittetuulduvatel veetihedate katusekattega katustarinditel pole distantsliistu vaja. Lugupidamisega. Alar PIirfeld

alarpiirfeld kirjutas: ↑09 Okt 2023, 17:09 Tere. Vastavalt palvele täpsustan siis. Kondensi teke on seotud ehitusfüüsikaliste protsessidega, mida ei ole võimalik mingite võõbatavate asjadega takistada. Nii palju siis reklaamist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Nii andeka jutu peale tekib küsimus, mis pagana troll siin esineb?
Kui pleki all on suure soojustakistusega või niiskust adsorbeeriv materjal, siis kondensi ei teki või tekib tunduvalt vähem. Kui plekifirmad müüksid kaupa, millest pole kasu, oleks äril kiire lõpp.