Ehitusfoorum

Soovitakse katust väikesele hoonele. Tegin arhitekti joonise alusel arvutimudeli ja lisan siia selgituseks.
Sarikad ja laetalad kavatsen paigaldada 45 x 145 mm, s= 600 mm, C-24 puit. Katuse katteks kiviprofiilplekk. Kalle 30 kraadi.
Ematalaks arvan kõhutunde järgi C-24, 45 x 245 mm, 3 tk kõrvuti ja üksteise külge naelutatuna.
Küsimus oleks, kui eeldada, et katuse räästas peaks jääma piisavalt sirge ka võimaliku lumekoormuse korral, kas oleks OK? Ega ma ei teagi kui palju võiks olla see piisav lläbipainde suurus, et silma ei riivaks. Aga pakuks, et koormatult maksimaalne vajumine mitte üle 5 mm silde kohta.
Hoone plaan: Pilt 3D arvutimudelist: Valemid ja arvutuskäik oleks eriti teretulnud. Tänud ette.

mul on sarnastes oludes 160x400 liimpuit. Need püksirihmad kõrvuti ei tundu küll piisavad olema. Läbivajumine on garanteeritud. Iseasi, kas prõksti pooleks läheb, nigu https://youtu.be/KKfrmQbA7RY?feature=shared

Liimpuidule mõtlesin ka kohe, aga siis arvasin, et kuna neid püksirihmasid lihtsam üksi paigaldada ja ka soetada, siis võtsin arutluse alla sellise variandi.
Vaatasin järele, SketchUp näitab, et kõrgusega 400 mm mahub ilusti katuse sisse ära ka.
Liimpuiduga lahendus näeks siis välja visuaalselt nii:

mul on varjualune 6.0m 1m ''ripub üle ääre.''
üks ots on maja küljes, keskel on abitala ja servas siis veel üks. Mäletamist mööda on 160x400 liimtalad, peal lamekatus. Koolivend arvutas.

https://www.metsagroup.com/et/metsawood ... vl-s-beam/

Võid ka siit midagi leida.

Mul abihoonel on selline ematala. Kaks 5x20 prussi, nende vahele on lõigatud kõige paksem niiskuskindel vineer (Vist oli 22mm) ja see on liimitud PVAga prusside külge. Lisaks on kasutatud ka naelu ning 12mm polte. Arvutatud midagi pole, kuulasin nö targema inimese soovitusi. Tala kannab lage ning pööningul ladustatavat kaupa. Lisaks olen korra riputanud sinna 5m silde otsa, seinast umbes 2m kaugusele 2 tonnise baaba. Midagi läbi ei vajunud.

Aga pakuks, et koormatult maksimaalne vajumine mitte üle 5 mm silde kohta.

Kui lähteülesanne on selline siis on...
So lubad läbivajumist vähem kui L/1000
Jääb üle küsida, et kas see on kandepiirseisundi koormustest või kasutuspiirseisundi koormustest
Ja lisaks tuleb märkida, et standard lubab läbivajumist L/200

Esitatud tingimustel 3x45x245 unusta ära...
Läbipainetel tuleb arvestada ka liidete järeleandvust

xxx111 kirjutas: ↑15 Okt 2023, 11:49 ...
Kui lähteülesanne on selline siis on...
So lubad läbivajumist vähem kui L/1000
Jääb üle küsida, et kas see on kandepiirseisundi koormustest või kasutuspiirseisundi koormustest
Ja lisaks tuleb märkida, et standard lubab läbivajumist L/200
...

5400/200= 27mm. Kui tala vajub läbi 27 mm, siis talast 800 mm kaugemal olev räästa äär on vist juba 40 mm kõverusega. See oleks juba nii kõver, et ilma kulli silmata inimenegi näeks, et tulemus on kole.
Mulle on ennegi silma hakanud, et standardid lubavad liiga suuri kõverusi ja hälbeid. Üsna kahtlane oleks nende järgi tegelikult tänase päeva klientide nõudlikust arvesse võttes ehitada.
Ma jääks ikkagi pigem L/1000 läbivajumise lähteülesande juurde.
Kas kande- või kasutuspiirseisundi koormusest - pigem vast sellest, mis on suurem ja pikaajaline. Ajutine lühiajaline kasutuskoormus, vist pole määrav, kuna tala on elastne.
Ehitamisel kavatsen talad paigaldada pigem küür ülespoole (juhul kui pole päris sirge).

@ vuuk

Kui lähteülesanne on selline siis nii on ja insener ka vastavalt "tegutseb"
Siiski püüa nüüd vastata ka küsimusele kas see lubatud läbipaine on kandepiirseisundi koormustest või kasutuspiirseisundi koormustest - sh täpsusta millise kasutuspiirseisundi koormustest
Insener teeb täpselt seda mida ütleb lähteülesanne
Tuleb lihtsalt tähele panna, et see lähteülesanne oleks insenerile "loetav" - so pädev

@xxx111
Ei jõudnud parandada, olid kiirem.
Vaata eelmist postitust.

@ vuuk

Lihtsustades:
- kandepiirseisundis on koormused korrutatud "ülekoormusteguriga"
- kasutuspiirseisudnis on koormused korrutatud (olenevalt kasutuspiirseisundi tüübist) "alakoormusteguritega"

Nt: teatud juhtudel on lumekoormus teguriga 0,2

Insener teeb kõik mis vajalik - ainult lähteülesanne peab olema piisav, et soovitud tulemus saada

Kandepiirseisund seostub konstruktsiooni purunemise, staatilise tasakaalu kaotuse, stabiilsuse kaotuse või muude kahjustustega, millest tuleneb konstruktsiooni kandevõime kaotus.

Kasutuspiirseisund lähtub konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavustest, ehitise välimusest (deformatsionid, vibratsioonid) Kusjuures puittala puhul on tegemist taastuva kasutuspiirseisundiga.

Ega 100% kindlalt ei saa öelda, aga oletan, et konkreetsel juhul võiks lähtuda kasutuspiirseisundist.
Eeldan, et ehitise välimus ehk tala piisav sirgsus peaks säilima selle normaalse ja heaperemeheliku kasutuse korral.

Kasutaja vuuk, vabandust vahelesegamise pärast, kuid mul tekkis üks mind huvitav küsimus isetehtud nn "liimpuittala" kohta. Ühel objektil nägin postituse lõpus oleval pildil sellist isetehtud liimpuittala. Mõõdud olid 100x300(?)x8400mm. Liimi oli 50x100mm prusside kokkuliimisel välja pressinud ja arvan, et need pruusid olid ikkagi ka kokku kruvitud. Ei hakanud täpselt vaatama, et kui pikad olid kokkuliimitud prussid, kuid põgusal vaatlusel jätkukohad olid kohe kindlasti ikka eri kihtides väga kaugel üksteisest. Peavad need talad kandma ka teise korruse elutegevust. Mind pigem huvitaks nii üldhuvi mõttes, et kas selline variant on ka vastupidav ja jätku-painde- ja misiganes suutlik? Ähk läeb tulevikus vaja.

Kui juba leiutamiseks läks, siis üks võimalik variant võiks olla H-tala. Nii on võimalik kõige ökonoomsemalt puidu tugevusomadused ära kasutada. Väiksema puidu kogusega saab kergema ja suhteliselt tugevama kandevõimega tala.

Vuuk oskad sa öelda, kui palju sellise "leiutise" kandevõime on? Kui see näiteks 7m pikkuse jätkatud talana koostada? Kui jämedaid polte selle koostamisel kasutatud on?

xxx111 kirjutas: ↑15 Okt 2023, 11:49

Aga pakuks, et koormatult maksimaalne vajumine mitte üle 5 mm silde kohta.

Esitatud tingimustel 3x45x245 unusta ära...
Läbipainetel tuleb arvestada ka liidete järeleandvust

Kuidas kolme kõrvuti teineteise külge kinnitatud talade liidete järeleandvus läbipainet kuidagi eriliselt mõjutaks? Ega need nihketüüblid pole. Eelistatult peab ta selle alumise abitala kinnitama kolme prussi alla lihtsalt nii, et kinnitus oleks iga prussi külge, mitte näiteks ainult ühe külge - nii jaguneks koormus ühtlasemalt.