Ehitusfoorum

Tere!
Enne betoonpõranda valamist sai küttetorustik enne ära survestatud. Kõik korras. Nüüd valati põrand ära ja vesi jäi torustikku. Ilmselgelt ei jõua enne suurte külmade tulekut mingit kütteseadet torustikule taha organiseerida. Kuidas käituda`?
Imeda või puhuda suurem osa veest süsteemist välja? Kogu vett ju kindlasti sealt kätte ei saa.
Täita torustik mingimittekülmuva vedelikuga?
Veel midagi?

Tänud kaasa mõtlemast!

Palju sest valamisest möödas on?
On see põrand ilma käes või majakarbis, mil uksed aknad ees?

Valust kuu möödas. Soojustamata karp on ümber aga temperatuur on sama mis õues.

Lase kontuurid kompressoriga mitu korda läbi kasvõi päevase vahega ja pane punnid toru otstele ette või kalla kontuurid talvist autoklaasipesu vedelikku täis. Enne põrandakütte kasutuselevõttu sama protseduur esimese soovitusega. Võrreldes hilisemate jamadega kontuuride katkiminemisel on klaasipesuvedeliku maksumus köki-möki.

Ei need torud nii õrnad ka pole. Toru andmelehelt on näha, mitu külmumist peaks välja kannatama.
Mina puhuks lihtsalt tühjaks ja kogu moos. Mõni tilk vett ei põhjusta veel katastroofi, kui sulamisel on paisumiseks ruumi.
Mittekülmuva vedelikuga täitmine on muidugi kindla peale minek.
Aga tuleb jälgida armatuuri ja vedeliku sobivust. Suurem osa antifriise ei saa läbi tsingitud asjadega näiteks.

Ahjaa jäi mainimata. Tegu on pex toruga.

tcumen kirjutas: ↑27 Okt 2023, 19:29 Mittekülmuva vedelikuga täitmine on muidugi kindla peale minek. ... Suurem osa antifriise ei saa läbi tsingitud asjadega näiteks.

-20* kannatavad autoklaaside puhastamiseks mõeldud klaasipesuvedelikud antifriisi vist(?) ei sisalda, vaid peaks olema etanooli baasil. Täpselt ei tea.

Puhud kompressoriga torud paar korda läbi ja sulged otsad. Sellest piisab maa ja ilm. Isegi kui sinna jääb mingi väike tilk vett sisse siis see ei tee torule midagi. Klaasipesuvedelikuga mässamine on liialdus.

macintosh kirjutas: ↑27 Okt 2023, 22:16 Puhud kompressoriga torud paar korda läbi ja sulged otsad. Sellest piisab maa ja ilm. Isegi kui sinna jääb mingi väike tilk vett sisse siis see ei tee torule midagi. Klaasipesuvedelikuga mässamine on liialdus.

Arvestades põrandaküttetorude läbimõõtu, olen kasutaja macintoshiga sama meelt. Idee järgi ei tohiks midagi juhtuda kui nii teed.
OT. Ei tea, kas on kohane näide, kuid direktori laiskuse/mugavuse huvides sai eelmisel aastal paigaldatud kasvuhoonesse tema tungivalt nõudmisel ainult soojaperioodil kasutatav tilkkastmissüsteem. Oli eelmine sügis ka mure, et kuidas need õhukesed 8mm voolikud talve üle elavad või kas peab iga aasta uuesti torusid hakkama vahetama. Eks ühendasin IBC mahutist lahti ja üritasin komprsessori kaasabil kasvuhoones olevad 40 nipliotsakest tühjaks saada. Kevadel kogu kupatust uuesti tööle pannes oli kõigest ühe kolmese haru lõpus ühel jupil(10cm?) enne nipliga ühendust prao sisse löönud. Ja sel sügisel esimeste külmadega samuti, kuid see oli meie viga, sest ei oodanud esimesi öökülmasid nii ruttu.

Urmas kirjutas: ↑28 Okt 2023, 00:05

macintosh kirjutas: ↑27 Okt 2023, 22:16 Puhud kompressoriga torud paar korda läbi ja sulged otsad. Sellest piisab maa ja ilm. Isegi kui sinna jääb mingi väike tilk vett sisse siis see ei tee torule midagi. Klaasipesuvedelikuga mässamine on liialdus.

Arvestades põrandaküttetorude läbimõõtu, olen kasutaja macintoshiga sama meelt. Idee järgi ei tohiks midagi juhtuda kui nii teed.
...
... Kevadel kogu kupatust uuesti tööle pannes oli kõigest ühe kolmese haru lõpus ühel jupil(10cm?) enne nipliga ühendust prao sisse löönud. Ja sel sügisel esimeste külmadega samuti, ....

Jää ruumala on 10% suurem kui sama kaaluga veel.
10cm pikkuses voolikus olev vesi pikeneb 11cm pikkuseks, kui see külmub sama läbimõõdu juures.
100m pikkuses torus olev vesi külmub 110m pikkuseks jääpulgaks, kui selle läbimõõt ei suurene.
Kui toru otsad on varem külmunud, siis jää ei pääse toru otsast välja ja paisutab toru küljelt lõhki.
Toruühendustest ja põrandakütte toru kurvidest jääkaigas läbi ei pruugi mahtuda.
Kui põrandaküttes on 5m pikkune vett täis sirge lõik, siis kuskile peab minema 0,5m pikkuseks paisuv ülejääk.

Põrandakütte PEX toruga ei juhtu külmumisel hullu midagi, aga betoonvalu lõhuvad need vee külmumisel paisuvad torud kindla peale ära. Kui põrandaküttetorud vaid poolenisti vett täis on, siis ei juhtu betooniga ka midagi.

xil kirjutas: ↑28 Okt 2023, 13:23 Põrandakütte PEX toruga ei juhtu külmumisel hullu midagi, aga betoonvalu lõhuvad need vee külmumisel paisuvad torud kindla peale ära. Kui põrandaküttetorud vaid poolenisti vett täis on, siis ei juhtu betooniga ka midagi.

Et 16mm siseläbimõõduga ja 80m pikkune toru saaks olla terves pikkuses "poolenisti täis", kas siis peaks see toru olema paigaldatud horisontaalis täpsusega +-5(?) millimeetrit?
Või mitu mm ja kui reaalne see on?

Saan aru, et ehitajal on toru külmumine ükskõik (see võimaldab saada jätkuvalt tulu remondil) aga kas ka tellijast toru omanik suhtub sama ükskõikselt?

Vist ca 15 aastat tagasi olid siin foorumis pildid betoonis oleva põrandaküttetoru vigastusest (torust seestpoolt välja surutud kerad), mida ei osatud seletada ja seepärast ei saaks mina omanikule küll "jumalale lootmist" soovitada.

Siis tuua poest trelli otsa käiv odav pump ja talvise klaasipesuvedeliku või odava Tosoliga läbi pumbata. Viimast võiks veel mahu järgi ca 2x lahjendada, auto jaoks on tal lahus -37 C (50 % lahus). Kui on soov jahutusvedelik ka hiljem süsteemi jätta, siis võiks Tosoli asemel tuua midagi kauakestavamat, mille vahetusvälp on pikem ja mitte lahjendada (kui kontentraat, siis kindlasti lahjendada pehme või dest veega). Teema on korrosiooni-inhibiitorite kestvusest.
BMW jaoks annab sellise asja ja jälgida hoolega, kas on tegu kontsentraadi või juba valmis lahusega: https://aeromotors.ee/kataloog/search?s ... 9%09%09%09 või Mini jaoks nitritivaba Lifetime (The lifetime coolant G30-91): https://aeromotors.ee/kataloog/search?s ... 2%09%09%09

kunn24 kirjutas: ↑28 Okt 2023, 18:38 Siis tuua poest trelli otsa käiv odav pump ja talvise klaasipesuvedeliku või odava Tosoliga läbi pumbata. Viimast võiks veel mahu järgi ca 2x lahjendada, auto jaoks on tal lahus -37 C (50 % lahus). ...

Isegi 15% lahus võib olla, sest see muutub küll süldiks aga ei hangu kõvaks.
Aastakümneteks nagunii ei jäeta lahust torudesse ja kui veetrass saab maija, siis saab trassisurvega torustiku läbiloputada.

Iga kontuuri pikkuse leiab põrandakütte paigaldusjoonistest ja selle järgi saab leida selle kontuuri mahu, mille järgi arvestada vajalikku mittekülmuva vedeliku kogust.

Paned pilsipumba voolikuotsa ja ämbrisse ning elektri saab kas trelliakust või autost.
Pilsipump 15eur ja tootlikusega 32l/min : https://www.motonet.ee/et/toode/5002026 ... -lmin-12-V kulub mõned minutid kontuuri kohta.

Tagasivool ka voolikuga ämbrisse ja ämbrisse kallata ca 15% kontuuri mahust "mittekülmuvat vedelikku.
Kontuure ühe kaupa avades ja jälgides tagasivoolu värvust ning lisades antifriisi saab kõik kontuurid ühtlaselt täidetud.

Umbes sama tehnoloogiaga täidetakse ka veesõidukite ja autoelamute torustikud alkoholiga, siis on kevadine hooaja algus hulga lõbusam, sest "hea tuju" tuleb kraanist.

Siin on häid vihjeid antud. Üldiselt alupex torud ja liitmikud kannatavad ka neid etüleenglükoole, alkoholi jne. Erand on tsirkulatsioonipumbad, sest alumiinium on kergema reageerimisega ja võib pumbal tõesti märge olla mitte lubatud. Kuid arvan - tsirkulatsioonipump vist ei ole veel kontuuris. Kui on aga lahus lahja siis lühikese ajaga ei juhtu küll midagi. garantiid oma sõnadele ei anna.
Õige on ka märge - kui paned isegi vähem - muutub vesi süldiks ja ei põhjusta millegi surma kuigi külmub.
Õhuga piisavalt vett välja ja siis külmumisvastane vedelik ämbrisse, pilsipump tööle ja ongi korras. Oluline on ka veega läbisegamine, et kui enam õhku ei tule siis tuleks ükjagu ringelda lasta, et vesi muutuks lahuseks

ping kirjutas: ↑28 Okt 2023, 15:41

xil kirjutas: ↑28 Okt 2023, 13:23 Põrandakütte PEX toruga ei juhtu külmumisel hullu midagi, aga betoonvalu lõhuvad need vee külmumisel paisuvad torud kindla peale ära. Kui põrandaküttetorud vaid poolenisti vett täis on, siis ei juhtu betooniga ka midagi.

Et 16mm siseläbimõõduga ja 80m pikkune toru saaks olla terves pikkuses "poolenisti täis", kas siis peaks see toru olema paigaldatud horisontaalis täpsusega +-5(?) millimeetrit?
Või mitu mm ja kui reaalne see on?
..

Pidasin silmas poole läbimõõtu, mitte poolt ruumala. Isegi, kui pikk vett täis toru suruõhuga kergelt läbi lasta, võib sinna jääkvett jääda, mis tasapisi lohkudesse valgub.

xil kirjutas: ↑29 Okt 2023, 11:02 Pidasin silmas poole läbimõõtu, mitte poolt ruumala. Isegi, kui pikk vett täis toru suruõhuga kergelt läbi lasta, võib sinna jääkvett jääda, mis tasapisi lohkudesse valgub.

Jah, silma järgi horisontaalse 80m pikkuse "toru lohk" võib olla mitmete meetrite pikkune ja sisaldada mitmeid torukäänakuid, kust jääpulk läbi ei keera ning seega läbipuhumine ei taga, et toru oleks terves pikkuses oma ristlõike ulatuses, ainult poolenisti täidetud.

See on nüüd küll tagantjärele tarkus, aga miks sinna üldse vett sisse laskma peaks?
Mina survestasin oma torustiku õhuga ja polnud vaja midagi tühjendada. Surve seisis kevadeni sees.

netmaster kirjutas: ↑29 Okt 2023, 12:01 See on nüüd küll tagantjärele tarkus, aga miks sinna üldse vett sisse laskma peaks?
Mina survestasin oma torustiku õhuga ja polnud vaja midagi tühjendada. Surve seisis kevadeni sees.

Betooni valamise ajaks soovitatakse torustik veega täita ja töötemperatuurini soojendada. Kuigi, oma esimest põrandakütet valades ma seda ei teadnud ning midagi halba tühjade torude betooni valamine kaasa ei toonud.

xil kirjutas: ↑30 Okt 2023, 09:23

netmaster kirjutas: ↑29 Okt 2023, 12:01 See on nüüd küll tagantjärele tarkus, aga miks sinna üldse vett sisse laskma peaks?
Mina survestasin oma torustiku õhuga ja polnud vaja midagi tühjendada. Surve seisis kevadeni sees.

Betooni valamise ajaks soovitatakse torustik veega täita ja töötemperatuurini soojendada. Kuigi, oma esimest põrandakütet valades ma seda ei teadnud ning midagi halba tühjade torude betooni valamine kaasa ei toonud.

Milleks on vaja toru töötemperatuurini soojendada? Kas rõhk on torus veega või õhuga pole oluline. Õhuga lollikindlam, kui talveks küttesse ei saa siis pole probleemi.

Töötemperatuurini soojendamise kohalt ei oska sõna võtta.
Aga väikseid lekkeid on vedelikuga lihtsam avastada. Vedelikud ei ole eriti palju kokkusurutavad ja lekkest tingitud rõhumuutuseid on kergem märgata.
Visuaalselt on samuti lihtne märgata, kui kusagil niiske laik. Nagu pükste peal.

Keevitaja1 kirjutas: ↑30 Okt 2023, 20:56

xil kirjutas: ↑30 Okt 2023, 09:23

netmaster kirjutas: ↑29 Okt 2023, 12:01 See on nüüd küll tagantjärele tarkus, aga miks sinna üldse vett sisse laskma peaks?
Mina survestasin oma torustiku õhuga ja polnud vaja midagi tühjendada. Surve seisis kevadeni sees.

Betooni valamise ajaks soovitatakse torustik veega täita ja töötemperatuurini soojendada. Kuigi, oma esimest põrandakütet valades ma seda ei teadnud ning midagi halba tühjade torude betooni valamine kaasa ei toonud.

Milleks on vaja toru töötemperatuurini soojendada?

Ilmselt see, et töötemperatuurile soojenedes torustik tahaks paisuda.

xil kirjutas: ↑30 Okt 2023, 09:23

netmaster kirjutas: ↑29 Okt 2023, 12:01 See on nüüd küll tagantjärele tarkus, aga miks sinna üldse vett sisse laskma peaks?
Mina survestasin oma torustiku õhuga ja polnud vaja midagi tühjendada. Surve seisis kevadeni sees.

Betooni valamise ajaks soovitatakse torustik veega täita ja töötemperatuurini soojendada. Kuigi, oma esimest põrandakütet valades ma seda ei teadnud ning midagi halba tühjade torude betooni valamine kaasa ei toonud.

Mina olen vist ajas maha jäänud! Palun viidet soovitusliku veega täitmise kohta!

tcumen kirjutas: ↑03 Nov 2023, 18:06 Aga väikseid lekkeid on vedelikuga lihtsam avastada. Vedelikud ei ole eriti palju kokkusurutavad ja lekkest tingitud rõhumuutuseid on kergem märgata. ...

Et kui õhk võib vigastusest tunde välja vusiseda, siis kinnisest süsteemist kasvõi 1cm3 vedeliku lahkumine on hetkega tuvastatav.

Kui põrandavalu ajal tekkib toru vigastus ja äkiline rõhulangus, siis on lihtsam kahtlane ala kohe pehmest betoonist välja puhastada, kui et hakata hiljem kõva betooni lõhkuma.

Uponor torustiku testimise juhendi järgset, testimise metoodika põhimõtet on juba aastaid tagasi muudetud.

betoonieri kirjutas: ↑04 Nov 2023, 08:01

xil kirjutas: ↑30 Okt 2023, 09:23

netmaster kirjutas: ↑29 Okt 2023, 12:01 See on nüüd küll tagantjärele tarkus, aga miks sinna üldse vett sisse laskma peaks?
Mina survestasin oma torustiku õhuga ja polnud vaja midagi tühjendada. Surve seisis kevadeni sees.

Betooni valamise ajaks soovitatakse torustik veega täita ja töötemperatuurini soojendada. Kuigi, oma esimest põrandakütet valades ma seda ei teadnud ning midagi halba tühjade torude betooni valamine kaasa ei toonud.

Mina olen vist ajas maha jäänud! Palun viidet soovitusliku veega täitmise kohta!

Esimene juhend mille netist leidsin, lk.13: https://porandkute.ee/wp-content/upload ... juhend.pdf