Põrandakütte vesi.

[ping]

See on nüüd küll tagantjärele tarkus, aga miks sinna üldse vett sisse laskma peaks?
Mina survestasin oma torustiku õhuga ja polnud vaja midagi tühjendada. Surve seisis kevadeni sees.

Betooni valamise ajaks soovitatakse torustik veega täita ja töötemperatuurini soojendada. Kuigi, oma esimest põrandakütet valades ma seda ei teadnud ning midagi halba tühjade torude betooni valamine kaasa ei toonud.

Mina olen vist ajas maha jäänud! Palun viidet soovitusliku veega täitmise kohta!

Esimene juhend mille netist leidsin, lk.13: https://porandkute.ee/wp-content/upload ... juhend.pdf

Ja siinkohal tasub tähele panna, et survestamisel arvestatakse "süsteemi projekteeritud töörõhku", mitte "torule märgitud max töörõhku".

Ehk kui samas süsteemis oleva katla või akupaagi max rõhk on lubatud 4bar siis ei ole vajadust torustikku 10bar rõhul testida.

[betoonieri]

Kus see soovitus veega täitmisele on? Lk. 13 on võimalus!

[Keevitaja1]

Aga väikseid lekkeid on vedelikuga lihtsam avastada. Vedelikud ei ole eriti palju kokkusurutavad ja lekkest tingitud rõhumuutuseid on kergem märgata. ...

Et kui õhk võib vigastusest tunde välja vusiseda, siis kinnisest süsteemist kasvõi 1cm3 vedeliku lahkumine on hetkega tuvastatav.

Kui põrandavalu ajal tekkib toru vigastus ja äkiline rõhulangus, siis on lihtsam kahtlane ala kohe pehmest betoonist välja puhastada, kui et hakata hiljem kõva betooni lõhkuma.

Uponor torustiku testimise juhendi järgset, testimise metoodika põhimõtet on juba aastaid tagasi muudetud.

Torustiku mahtuvus on nii väikene et õhuga näitab ka lekke kohe ära.

[kunn24]

Lekkekohta ei näita. Võiks teha 1. etapp õhuga ja vajadusel lekkimise puhul koha otsimise veega. Lisaks saab õhuga kerge tünga, kui öösel midagi jahtub, siis rõhk alaneb. Rõhu all torustik vaikselt venib- see võib teha tünga veega katsetamisel. Selleks on surveproovil oma kindel protseduur, alguses survestatakse tugevamini ja siis alandatakse rõhku ja jäetakse ootele.