Ehitusfoorum

Kui naaber hakkab mitte päris tavapäraselt ehitama, siis oleks kange tahtmine vaadata kas tal ikka ehitusluba on või ehitusteatis esitatud.
Kas EHR-is näeb võõras teiste ehtuslube või vähemalt nende olemasolu?
Esialgu nagu ei leidnud.

Mul on muudki teha, kui teiste järgi nuhkida.

Ikka saab teada , sõltuvalt kovist. Kui on kaasomandis küsi kohe täna kas on ,sest vastutate mõlemad. Kui tal ei ole palu teha ennem, kui sitt ventikasse lendab

rye kirjutas: ↑12 Nov 2023, 09:13 Kui naaber hakkab mitte päris tavapäraselt ehitama, siis oleks kange tahtmine vaadata kas tal ikka ehitusluba on või ehitusteatis esitatud.
Kas EHR-is näeb võõras teiste ehtuslube või vähemalt nende olemasolu?
Esialgu nagu ei leidnud.

Kui hoone ehitaja registreerib "Ehituse alustamise teatise", siis tekkib registrisse hoone ja hoone staatuse kohta märge "ehitamisel" ning hoone on registris nähtav.
Ehitamisteatist esitamata ei tohi ehitada.

Kui piirinaaber rajab ehitist, mis võib kahjustada teise naabri huve, siis ei ole tegu "mingi luuramisega" vaid see tegevus on oma vara (kinnistu) huvide kaitsmine.

Mõjutavad ehitised tuleb kooskõlastada piirinaabriga ja kui kooskõlastamine on tegemata, ning näiteks kooskõlastusel on teise poole allkiri võltsitud, siis tuleb naabri tegevusel silm peal hoida.

EHR-is registreeritud ehitusload on avalikud. Pane otsingusse konkreetne aadress (katastriüksus) ja kõik sellega seonduvad load ja teatised on vabalt nähtavad.
Kui ise sellise küsimuse ees peaks olema siis esmase asjana läheks muidugi pigem otse naabri juurde ja küsiks. Tegelikult ei saa nagu probleemist üldse aru.

RaJy kirjutas: ↑13 Nov 2023, 08:33 ... Tegelikult ei saa nagu probleemist üldse aru.

Niipalju võiks täiskasvanud inimene ikka aru saada, et kui naaber asub sinu krundist 1m kaugusele ehitama päikset varjavat pilvelõhkujat mille kooskõlastusele on allkiri võltsitud, siis on mõistlik kohe varakult asjale ametlik käik anda (mitte jääda mingeid vabandusi kuulama), kui et hiljem hakata olemasoleva hoone vastu võitlema.

On täitsa tavaline, et kui naabreid ei viitsita üles otsida või ei viitsita nendega kaubelda, et siis võltsitakse naabrite allkirjad kooskõlastusel ja hilisem vale tõestamine on vägagi keeruline.

ping kirjutas: ↑13 Nov 2023, 10:33 Niipalju võiks täiskasvanud inimene ikka aru saada, et kui naaber asub sinu krundist 1m kaugusele ehitama päikset varjavat pilvelõhkujat mille kooskõlastusele on allkiri võltsitud, siis on mõistlik kohe varakult asjale ametlik käik anda (mitte jääda mingeid vabandusi kuulama), kui et hiljem hakata olemasoleva hoone vastu võitlema.

On täitsa tavaline, et kui naabreid ei viitsita üles otsida või ei viitsita nendega kaubelda, et siis võltsitakse naabrite allkirjad kooskõlastusel ja hilisem vale tõestamine on vägagi keeruline.

Võib-olla, et erinevates omavalitsustes erinev praktika, aga kui mina ehitusluba välja ajasin siis tegeles naabrite käest kooskõlastuse saamisega KOV, mitte mina isiklikult. Ehk, et mul polnud võimalustki midagi võltsida.

rye kirjutas: ↑12 Nov 2023, 09:13 Kas EHR-is näeb võõras teiste ehtuslube või vähemalt nende olemasolu?

Jah.

ping kirjutas: ↑13 Nov 2023, 10:33naabreid ei viitsita üles otsida või ei viitsita nendega kaubelda, et siis võltsitakse naabrite allkirjad kooskõlastusel

See oli paarkümmend aastat tagasi. Ise käisin ka mööda naabreid joonis näpus. Tänapäeval saadetakse dokumendid meiliga ja annad digiallkirja.

Naabreid võib loa puhul siis vaja minna, kui on eeldada mingit naabri õiguse riivet.
Kuid hoone ehitusloa eelduseks on üldjuhul kas kehtiv planeering või projekteerimistingimused.

Küülaline kirjutas: ↑13 Nov 2023, 13:49

ping kirjutas: ↑13 Nov 2023, 10:33naabreid ei viitsita üles otsida või ei viitsita nendega kaubelda, et siis võltsitakse naabrite allkirjad kooskõlastusel

See oli paarkümmend aastat tagasi. Ise käisin ka mööda naabreid joonis näpus. Tänapäeval saadetakse dokumendid meiliga ja annad digiallkirja.

Elu ei pruugi alati nii lihtne olla ja KOV ametnik võib lihtsalt jonnida, et "ilma allkirjata ei saa".

Näited elust:
Kui naaberkrundi vanaperemees (kelle nõusolek on vajalik) on põgenenud järjekordse proua juurde metsatallu peitu oma eluheidikutest laste (tegelikud asukad) eest ja kes netti ei kasuta, leidmiseks peab ikka huvitatud pool ise initsiatiivi näitama.

Või kui naabriks on 100 korteriga kortermaja, milles 1/2 korterid on välja üüritud ja omanikud "välismaal" ning 1/3 eluheidikuid, keda mingi nõusolek ilma "soliidse hüvituseta" üldse ei huvita.

kunn24 kirjutas: ↑13 Nov 2023, 14:00 Naabreid võib loa puhul siis vaja minna, kui on eeldada mingit naabri õiguse riivet.
Kuid hoone ehitusloa eelduseks on üldjuhul kas kehtiv planeering või projekteerimistingimused.

Nagu antud juhtumist saab arvata, siis naaber ise ei ole teavitanud oma ehitustegevusest teist naabrit ja on alust kahtlustada, et käesolev ehitis võib omaniku huve kahjustada.

Nagu antud juhtumist saab arvata, siis naaber ise ei ole teavitanud oma ehitustegevusest teist naabrit ja on alust kahtlustada, et käesolev ehitis võib omaniku huve kahjustada.

Päris nii ei saa, see lõhnab kahtlustusmaania järgi. Eeldus on ikka, et oluliselt ei kahjusta, lisaks on mõistlik naabri häirimine ehitamisel alati lubatud, st mingi talumiskohustus on alati, eriti tiheasustuses. Teisiti ei saakski.

Riigi vastavas andmebaasis märkige kinnistud ära, mille kohta soovite teadaannet: detaili algatamine, proj.tingimused, ehitusluba, kasutusluba, metsateatis, jne. Kõik tulevad ilusti emailile.

Sa ikka paned väga palju infot riigi vastava andmebaasi kohta.

kunn24 kirjutas: ↑13 Nov 2023, 17:51

Nagu antud juhtumist saab arvata, siis naaber ise ei ole teavitanud oma ehitustegevusest teist naabrit ja on alust kahtlustada, et käesolev ehitis võib omaniku huve kahjustada.

Päris nii ei saa, see lõhnab kahtlustusmaania järgi. Eeldus on ikka, et oluliselt ei kahjusta, lisaks on mõistlik naabri häirimine ehitamisel alati lubatud, st mingi talumiskohustus on alati, eriti tiheasustuses. Teisiti ei saakski.

Kui naaber vahetab ühist aeda või kaevab vundamendikraavi 1m kaugusel piirist või vähendab tuletõrjekuja suvalise ehitisega või laiendab räästaid nii et sademed langevad naabri krundile, siis on vägagi suure tõenäosusega vaja enne töö alustamist naabri kooskõlastust.

Kui naabril ei ole halbu kavatsusi, siis oleks ju mõistlik olnud ise enne tööde alustamist teavitada.

Kui naaber vahetab ühist aeda

Teoorias tuleks teha ühiselt või kulud pooleks.

või kaevab vundamendikraavi 1m kaugusel piirist

Mis probleem sellega? Ma tegin vahetult naabri piiri äärde tulemüüri, kraavi sügavus oli 1,7m (et püsivust tagada)

või vähendab tuletõrjekuja suvalise ehitisega

Sellega tuleb kooskõlastada, kui alla ettenähtud normide.

või laiendab räästaid nii et sademed langevad naabri krundile

See nõuab lausa notariaalset kokkulepet.

, siis on vägagi suure tõenäosusega vaja enne töö alustamist naabri kooskõlastust.

Nagu märkuseid ladusin. Minu nägemus.

Kui naabril ei ole halbu kavatsusi, siis oleks ju mõistlik olnud ise enne tööde alustamist teavitada.

Oleneb. Kui mingit olulist riivet pole, siis ei tohiks olla teemat. Oma omandit võib vabalt kasutada.
KOV selleks ongi, et loamenetluses kaasab, kui vaja ja kuulab kobina ära. Sinu loogika järgi peaksid kartulit maha pannes ka müts näpu vahel minema naabrit moosima. Nii see ikka ei ole. Üldpõhimõte naabrusõiguse osas on kirjas asjaõigusseaduses. Viitsi vähemalt seegi läbi lugeda. https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023057?leiaKehtiv
Näiteks
§ 68. Omandi mõiste
(1) Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

(2) Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.

§ 127. Kinnisomandi ruumiline ulatus
(1) Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.

(2) Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.

§ 143. Kahjulikud mõjutused
(1) Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.

(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

jne

kunn24 kirjutas: ↑13 Nov 2023, 22:57

Kui naaber vahetab ühist aeda

Teoorias tuleks teha ühiselt või kulud pooleks.

või kaevab vundamendikraavi 1m kaugusel piirist

Mis probleem sellega? Ma tegin vahetult naabri piiri äärde tulemüüri, kraavi sügavus oli 1,7m (et püsivust tagada)
....

Teoorias saab üks naaber kruntide vahelise aia ka ise valmis teha ja vajadusel teise naabri käest kasvõi kohtu abil pool ehitussummat sisse nõuda, vaatamata sellele, et teine naaber ei tahtnud "kullast aeda".

Kui planeeringus on määratud ehitusala krundi piirist 3m siis määrav ei olegi niivõrd selle piirist 1m kaugusel oleva vundamendikraavi sügavus, kuivõrd see, et kui kõrge müür selle vundamendi peale ehitatakse.

Kullast aia otsejuhust ei tea küll aga oli klassikalises kaasomandis vaidlus kus ülejäänud kaasomanikud remontisid maja ja üritasid mittenõustunult osanikult pappi nõuda kohtu teel sisse siis jäid kaotajaks. Tõsi prodseduuriliste pisiasjade pärast. Nimelt ei võtnud vähempakkumisega 3 pakkumist, ei tutvustanud projekti ega maksunmust jne. ega valinud vähima hinnaga projekti. Just see asjaoku sai saatuslikuks ja kohus otsustas, et kaasomanikult on ebaõiglane papp sisse nõuda.
Kullast aia juhtumile piisaks kaasomanikul teha vastupakkumine kõige odavama aia ehitamiseks ja voila - läheks see projekt kohtus kulude sissenõudmisel läbi.

kunn24 kirjutas: ↑13 Nov 2023, 21:20 Sa ikka paned väga palju infot riigi vastava andmebaasi kohta.

EHR, logi sisse ID kaardiga, vasakul all on nupuke Haldus, sealt vali Minu andmed. Võimalik, et mingiks ajaks on teenus kinni pandud.

Siis tuleb sinna käsitsi hakata asukohti lisama, vaikimisi on enda kruntide kohta.

kunn24 kirjutas: ↑14 Nov 2023, 12:30 Siis tuleb sinna käsitsi hakata asukohti lisama, vaikimisi on enda kruntide kohta.

Ja mismoodi Sa siis ette kujutasid? Et naabrite andmed on ka kohe vaikimisi kiirklahvide all? Loomulikult tuleb aadress sisestada käsitsi.
P.S. Sisse ei pea logima - saab ka niisama otsingut kasutada

Ilmselt küll offtopc, aga harige lolli - kui ma ostan endale krundi, ehitan sinna maja, mis vastab kõigile KOV-i poolt sätestatud projekteerimistingimustele (pindala, kõrgus, viimistlusmaterjalid, katuse kaldenurgad jne). Lisaks on täidetud kõik kaugusenõuded krundi piiridest jne. Kas siis on ikka veel vaja naabrite juurde kätt väristama ja allkirja küsima? Kui jah, siis milleks? Naabrid on seal kogu aeg elanud teadmisega, et nende kõrval teine krunt ja sinna võib kerkida ühel päeval hoone. Kui neile see tõsiasi ei meeldi, siis mingu ja kembelgu KOV-is või koligu mujale. Teine asi on puht inimlik viisakus, et ma teavitan naabrit, mis ja millal juhtuma hakkab.

Kui sul kõik kooskõlastused olemas maja ehituseks, siis viisakuse mõttes võiksid teha viisakusvisiidi ja ennast tulevastele naabritele tutvustada, et hilisem kooselu naabritega oleks vene multika stiilis "davaite šit družno".

@elektron. Neid teemasid lahendab KOV. Ise ei pea midagi väristama.

Projekteerimistingimused on väljastatud - enam pole midagi naabritega vaielda või nõusolekuid küsida. Värisema ei pea, aga nii üldiselt naabriga läbi võiks ikka saada