Ehitusfoorum

Olles nüüd paar kuud saanud tutvuda enda jaoks
täiesti uudse kütteliigiga, milleks on õhk/vesi soojuspump ja vesipõrandaküte esimesel korrusel ning radiaatorid teisel, siis tuleb tõdeda, et mida rohkem ma uurin ja loen, seda segasemaks see asi minu jaoks läheb. Panen oma küsimused ritta, loodetavasti vastu pead ei anta rumalate küsimuste eest
1. Õhksoojuspumbal( Atlantic Alfea Excellia) on välistemperatuuri andur ja vastavalt välistemperatuurile muutub küttekõver ning pump kütab küttevett vastavalt sellele? Ehk siis radiaatoritesse mineva vee temperaruur( põrandakütte vett segab 3T ventiil jahedamaks) muutub vastavalt välistemperatuurile ja seda omakorda saab reguleerida radiaatori termostaadiga
2. Peale pumba enda automaatika muu mugavusautomaatika hetkel puudub. Vana omanik mingil põhjusel sellesse ei investeerinud ja on nii, et tubades puuduvad põrandakütte termostaadid, kaablid on küll tubade ja katlaruumi vahel veetud. Seega on vaja leida parim lahendus toatemperatuuride reguleerimiseks( kippus väheste plusskraadidega väljas üle kütma maja)
Käsitsi ei soovi hakata katlaruumis iga päev kruttimas käima.
Seinal on Tece kollektor, pealevoolul osal mõõdikuga “korgid” ja tagasivoolul lihtsalt sulgemise ja avamise korgid, ajameid pole. Kuidas siis on õige viis temperatuure reguleerida hetkel?
Kruttida pealevoolu korke või tagasivoolu omasid? Või reguleerida asja üldse 3 tee ventiili kruttimisega?( hetkel on see parima tulemuse andnud)
3. Mille automatiseerimine annaks mõistliku tulemuse - paigaldada tubadesse ruumitermostaadid( olen lugenud arvamusi, kus need maha tehakse miskipärast) või paigaldada automaatika ja välistemperatuurianduriga 3 tee ventiil, näiteks selline: https://torujyri.ee/toode/kutteregulaat ... 3wE6oWbJCo

Mõõdikutega korgid on kontuuride tasakaalustamiseks ning neid kruvida ei maksaks kui need on välja häälestatud. Ajamid tagasivoolu klappidele külge, termostaadid tubadesse ja ega muud siin välja ei oska pakkuda. Kaablid peavad olema tubade ja kollektorikapi vahel olema. Ilmselt on olemas ka juhtmevabad raadiotermostaadid ning vastavad ajamid aga kui töökindlad need on ei oska kommenteerida.

Kui kaablid on olemas, siis saab asja oluliselt odavamalt lahendada kui juhtmevaba süsteemiga kuluks.

Kas ajam tagasivoolul sulgeb klapi täielikult nii õelda kinni ja lahti asend või toimub see sujuvalt?

Selgitage lollile, et mida annab (teeb oluliselt paremaks) "automaatika" lähtudes põrandakütte inertsist...

Ajam liigub kinni ja lahti asendite vahel jah, ajami liigutuskiirus on muidugi pikaldane - minutites.

xxx111 kirjutas: ↑14 Nov 2023, 21:32 Selgitage lollile, et mida annab (teeb oluliselt paremaks) "automaatika" lähtudes põrandakütte inertsist...

Jah, põrandakütte puhul on inerts muidugi suur ja kiiret temperatuuri muutust ei ole mõtet oodata. Aga siiski teeb automatiseeritud ja toast juhitav asi elu mugavamaks.

clondike kirjutas: ↑14 Nov 2023, 22:02

xxx111 kirjutas: ↑14 Nov 2023, 21:32 Selgitage lollile, et mida annab (teeb oluliselt paremaks) "automaatika" lähtudes põrandakütte inertsist...

Jah, põrandakütte puhul on inerts muidugi suur ja kiiret temperatuuri muutust ei ole mõtet oodata. Aga siiski teeb automatiseeritud ja toast juhitav asi elu mugavamaks.

Miks ei piisa nt ainult välistemp andurist mis juhib katla / pumba tööd?
Ja ma räägin vaid põrandaküttest mitte radikatest
Ja just lähtudes inertsist...

xxx111 kirjutas: ↑14 Nov 2023, 22:06

clondike kirjutas: ↑14 Nov 2023, 22:02

xxx111 kirjutas: ↑14 Nov 2023, 21:32 Selgitage lollile, et mida annab (teeb oluliselt paremaks) "automaatika" lähtudes põrandakütte inertsist...

Jah, põrandakütte puhul on inerts muidugi suur ja kiiret temperatuuri muutust ei ole mõtet oodata. Aga siiski teeb automatiseeritud ja toast juhitav asi elu mugavamaks.

Miks ei piisa nt ainult välistemp andurist mis juhib katla / pumba tööd?
Ja ma räägin vaid põrandaküttest mitte radikatest
Ja just lähtudes inertsist...

Ma ei tea, sestap uuringi Plusskraadide juures õues kipub asi toas liialt palavaks minema. 24 kraadi toas on liig mis liig. Tagasivoolu korkide kinni keeramine andis tulemuse alles ca 24 tunni pärast ja vastupidi. Seega inertsi koha pealt õige märkus. Parema ja sujuvama tulemuse andis hoopis 3 tee ventiili keeramisega saavutatud veidi madalam pealevoolutemperatuur.

OK
Vaatame siis asjale niipidi
Miks ei võiks nende plusskraadide saabudes "korraks katlamajas käia"
Jätkuvalt on küsimus, et mida teeb oluliselt paremaks automaatika lähtudes inertsist...

PS
See on minu isiklik arvamus / seda ei pea üldse tõsiselt võtma / kõik teevad nii nagu heaks arvavad

Ilma ajamiteta on säästuvärk, kuidagi ajab asja ära, aga pole parim lahendus. Toad on erineva küttevajadusega. Tuuliste ilmadega jahutab ühe poole tubasid rohkem, päikeseliste ilmadega soojendab mingeid tubasid rohkem. Mõnes toas on rohkem aknaid või on need suuremad jne. Samuti elanikud tavaliselt soovivad erinevates tubades erinevaid temperatuure, mitte ei soovi elada nagu kolhoosiaegsetes kortermajades, et köetakse täpselt nii nagu köetakse, ise reguleerida ei saa.

Mainin veelkord: märksõna on INERTS...
Säästuvärk - kas see on mingi argument?

Pole meil ka ilmad päris nii, et ainult pool päeva puhub tugev tuul ja reeglina ka päikesepaistelisi päevi tuleb järjest, need "mängivad" inertsi üle. Lisaks, nagu mainitud, soov tubades erinevaid temperatuure hoida ja ka need soovid/vajadused võivad aja jooksul muutuda. Lihtsalt näide: laps käib kaugel koolis ja elab ühikas, seega nädala sees pannakse tema tuba 17 C peale ja X tundi enne koju tulekut 22 C peale.

Ac457765 kirjutas: ↑14 Nov 2023, 22:41 Ilma ajamiteta on säästuvärk, kuidagi ajab asja ära, aga pole parim lahendus. Toad on erineva küttevajadusega. Tuuliste ilmadega jahutab ühe poole tubasid rohkem, päikeseliste ilmadega soojendab mingeid tubasid rohkem. Mõnes toas on rohkem aknaid või on need suuremad jne. Samuti elanikud tavaliselt soovivad erinevates tubades erinevaid temperatuure, mitte ei soovi elada nagu kolhoosiaegsetes kortermajades, et köetakse täpselt nii nagu köetakse, ise reguleerida ei saa.

Mingis paar aastat vanas teemas kiitis keegi Uponor Smatrix süsteemi, kus “tark” toatermostaat pidi aru saama tuba kütvast päikesest ja selle mõjul tõusnud toatemperatuurist ning pidi ennetavalt põrandat kütma hakkama enna päikesooja kadumist. Ei oska kommenteerida.

...laps käib kaugel koolis ja elab ühikas, seega nädala sees pannakse tema tuba 17 C peale ja X tundi enne koju tulekut 22 C peale.

Nüüd tee vastavad arvutused...
So soojakaod temp vahest erinevate tubade vahel...
Nüüd edasi arvuta kWh-d 17 kuni 22 kraadi...
Ja nüüd arvuta summaarsed kWh-d...

PS
Ühtlasi arvuta need X tunnid...

clondike kirjutas: ↑14 Nov 2023, 22:22

xxx111 kirjutas: ↑14 Nov 2023, 22:06

clondike kirjutas: ↑14 Nov 2023, 22:02

xxx111 kirjutas: ↑14 Nov 2023, 21:32 Selgitage lollile, et mida annab (teeb oluliselt paremaks) "automaatika" lähtudes põrandakütte inertsist...

Jah, põrandakütte puhul on inerts muidugi suur ja kiiret temperatuuri muutust ei ole mõtet oodata. Aga siiski teeb automatiseeritud ja toast juhitav asi elu mugavamaks.

Miks ei piisa nt ainult välistemp andurist mis juhib katla / pumba tööd?
Ja ma räägin vaid põrandaküttest mitte radikatest
Ja just lähtudes inertsist...

Ma ei tea, sestap uuringi Plusskraadide juures õues kipub asi toas liialt palavaks minema. 24 kraadi toas on liig mis liig. Tagasivoolu korkide kinni keeramine andis tulemuse alles ca 24 tunni pärast ja vastupidi. Seega inertsi koha pealt õige märkus. Parema ja sujuvama tulemuse andis hoopis 3 tee ventiili keeramisega saavutatud veidi madalam pealevoolutemperatuur.

Mul on erinevate soojapumpadega olnud nii, et etteantud garaafikut ei saa muuta laugemaks ja nagu ilm läheb alla 0C, hakkab tube liiga kuumaks kütma.
Ei saa ju igal õhtul ennustada, et kas hommikul on väljas -2C või +3C.

Proovisin erinevaid variante ja lõpuks lisasin välistemp andurile lisatakisti, mis valetas välisõhu seadmele ca 10C soojemaks ning alles siis sai toatembi ühtlaseks.
(Manualis oleva andurite takistuse tabeli järgi arvutasin sobiva lisatakisti.)

Muidu oli nii, et kui öösel langes välistemp alla 0C, siis soojapump hakkas pidevalt tööle ja tahtis toatempi tõsta +27C peale.
Päris alul ei saanudki aru, et miks öösiti rakendus põranda ületemp. kaitse.
Seadme müüja soovitas tembikaitsme ülemist piirväärtust tõsta ja rohkem ta teha ei mõistnud.

Graafikut saab alati muuta laugemaks...
Lihtsalt variandid on erinevad...
Nt saab välistemp andurit "petta" ka selle paigutamise kohaga...

Iga ruumi termostaadi jaoks tehtud harutoosist jookseb katlaruumi 4x0,75 kaabel. Kas ajamid tuleks panna kõigile kontuuridele korraga(7)? Või on variant ka lihtsalt alustuseks ühes ruumis proovida, kuidas see õigustab ennas? Kui kollektor on Tece toodang, siis ajamid tuleks sama tootja omad otsida? Miks neid on nii 24v kui 230v?

Pole minu asi aga enamus juhtudel on see välistemperaturri järgi kütjatel rohkem õnnetus kui kasu.
Kõige mugavam on ikkagi sisetemperatuuri järgi - ei küta üle ega alla mitte kunagi ja on üldiselt kõige COP sõbralikum.

On 3 asja:
- soojuspump
- radiaatorid
- põrandaküte
Soojuspumba töötamise ajal peab tema soojusvahetit läbima piisav kogus vett et jahutada külmasüsteemi.
Kui puhverpaaki, akupaaki või põrandakütte möödajooksuks lisakontuuri ei ole ja veeringlust takistada siis ei saa soojuspump töötada.

Kui paned põrandaküttele mootorid ja soojuspumba veeringlus pole tagatud siis võid rikkuda soojuspumba.
Selleks on lihtsaim variant panna paak. Soojuspump lööb soojuse paaki - ok, radiaatoreid reguleerivad termostaadid-ok, põrandaküte ....
Reguleerimisel on teatud põhimõtted.
Sisse-välja lülitades saab reguleerida vaid kiiresti reageerivaid objekte. Betoonpõrand seda kindlasti ei ole.
Seega peaksid otsima pidevatoimelist ehk sellist regulaatorit mis võimaldab põrandakontuure vaid osaliselt sulgeda.
Regulaator ei arvesta mitte ainult seda et temp toas on tõusnud mingi kraadini vaid hakkab juba eelnevalt ventiili sulgema ehk arvestatakse temperatuuri muutust ajas.

Coolhouse kirjutas: ↑15 Nov 2023, 08:18 Seega peaksid otsima pidevatoimelist ehk sellist regulaatorit mis võimaldab põrandakontuure vaid osaliselt sulgeda.

Kas selliseid asju on olemas (viide mõnele)- siiani on müüjad kellelt ajamite kohta küsinud väitnud et kõik on on-off-tüüpi ajamid.

Unustasin lisada, et soojuspump kütab ka tarbevett.
https://ibb.co/DW8sK5D

Walter2 kirjutas: ↑15 Nov 2023, 09:06

Coolhouse kirjutas: ↑15 Nov 2023, 08:18 Seega peaksid otsima pidevatoimelist ehk sellist regulaatorit mis võimaldab põrandakontuure vaid osaliselt sulgeda.

Kas selliseid asju on olemas (viide mõnele)- siiani on müüjad kellelt ajamite kohta küsinud väitnud et kõik on on-off-tüüpi ajamid.

Pidevatoimelised on olemas aga tegelikkuses ajavad ON/OFF vägagi hästi asja ära kui kasutatakse mõistusega. ON/OFF töötavad just kindla sisetemperatuuri hoidmisele väga hästi. (+- 0,5 C ei tohiks probleem olla)
Kui aga soov on teha asi keerulisemaks, kallimaks ja probleemsemaks siis andku aga minna.

Sisse-välja lülitades saab reguleerida vaid kiiresti reageerivaid objekte. Betoonpõrand seda kindlasti ei ole.

Ja just see on ka minu jutu mõte...

clondike kirjutas: ↑15 Nov 2023, 00:01harutoosist jookseb katlaruumi 4x0,75 kaabel ... neid on nii 24v kui 230v

Sa tee kindlaks selle kaabli tüüp, kas on lubatud 230 V või kuni 50 V.