Vale driver LED valgustis?

[kunn24]

Fakt on see, et nöögib, või oled selle üldse ära unustanud oma tõestamisetuhinas? Katseid on juba tehtud 2- annab alust väita, et lahendus on suure tõenäosusega vigane ja su jutt ei pea paika. Mida sa oma näivalt targa jutuga öelda tahad, kui 2 katset on negativ? -meenutab vapralt vastu tuult pissimist.

[new1]

Väidan seda, et eeltoodud väide, et justkui võimsam LED moodul väljundis võiks antud ploki kuidagi üle koormata pole õige. See probleem seal peab tulenema kusagilt mujalt, tõenäoliselt kaugjuhtimislahenduses mingi kala, kui plokk oleks reaalselt võimalik üle koormatud olla, siis ta oleks lihtsalt maha põlenud, mitte ei oleks mingid funktsioonid vigaselt toimimas.

[Kalvis]

Ma olen üksjagu hiina imeasjadega kokku puutunud (N:remontinud) ja ühte võin öelda- täiesti rahumeeli on skeemis elemente, mille vool ületab neile lubatut. Seepärast lähevad tuliseks ja riknevadki ennetähtaaegselt. Selline jumal teab millest kokku pandud asi on hiinamaa tehastes tootmises täiesti normaalne - neid huvitab vaid üks - peaasi, et keegi ära ostab.

[netmaster]

Mida sa oma näivalt targa jutuga öelda tahad, kui 2 katset on negativ?

kui sa kellegi jutust aru ei saa, siis see ei tähenda veel, et see jutt vale on. Koduperenaise keeles seletades on toiteplokke laias laastus kahte sorti. Pingestabilisaatorid ja voolustabilisaatorid.

Klassikaline toide on pingestabilisaator. Ehk siis ta garanteerib väljundis sobiva pinge ja voolu tarbitakse niipalju kui parasjagu tarbitakse. Sellist toiteseadet saab üle koormata, sest miski ei takista tarbidja liiga palju voolu. Normaalsetel plokkidel peaks muidugi mingi väärtuse ületamisel rakenduma kaitsemehhanismid, kuid suvalisest hiina käkist on seda palju loota.

LEDide juures kasutatakse (või vähemalt peaks kasutama) voolustabilisaatoreid. Ehk siis toiteseade annab välja max. pinge ja kui ühendada taha koormus, siis vähendatakse pinget väärtuseni, millega saavutatakse ettenähtud voolutugevus. Sellist toiteseadet ei ole võimalik üle koormata, sest sisuliselt ta reguleerib igal ajahetkel oma väljundvõimsuse selliseks, mis on ette antud. Kui sinna taha panna liiga palju (loe liiga võimsaid) LEDe, siis nad kõik põlevad lihtsalt veidi tuhmimalt.

Kuna klassikalise elektroonika toitmiseks kasutatakse pingestabilisaatoreid, siis on sellised plokid palju rohkem levinud. Seetõttu pannakse paljudel juhtudel LED'idega kaasa justnimelt pingestabilisaatoreid ja need töötavad küll, kuid ainult õige võimsusega LED'ide puhul.

Seega, kui antud juhul on tegemist voolustabilisaatoriga, siis pole see eriline probleem, et 66W ploki taga on 80W jagu LED'e. Kui tegemist on pingestabilisaatoriga, siis see võib probleemiks osutuda. Mis plokiga tegemist on, saab tuvastada voltmeetriga. Kui koormatud ja koormamata ploki väljundpinge erineb märkimisväärselt, siis on tegemist voolustabilisaatoriga. Samas, võib teatud juhtudel voolustabilisaator tekitada muid probleeme. Näiteks kui liiga suure võimsuse puhul langeb pinge nii madalale, et seda ei jätku enam muude ahelate (kaugjuhtimise?) toitmiseks.

Kui midagi läheb liiga soojaks (mis võib olla ka normaalne, sest teema algataja kahjuks ei ütle, kui soojaks) siis on see pikas perspektiivis probleemiks igal juhul. Iseasi, kas see nüüd kohe neid juhtimise probleeme tekitama peaks.

Tundub, et üldjoontes on tegemist lihtsalt mingi odava käkiga.

[kunn24]

Tundub, et üldjoontes on tegemist lihtsalt mingi odava käkiga.

Sinna olekski pidanud see jutt lõppema. Kõige lihtsam LED-i "ajam" on konde ja dioodsild. On nii pinge kui ka voolugeneraator ehk allub Ohmi seadusele, mitte Hiina käki reeglile.
Kuid see pole siin teema.

Olen sealt saanud "vargapesa", mis 1.-l pistiku sissetoppimisel lagunes seest täiega laiali. Käisin seal ja kobisesin, et need pesad on sitem kui sitt, kuid paar kuud hiljem olid ikka müügis. See on kontor, mis ei häbene millegi ees.

[dumbuser]

Niipidi just ei juhtu midagi hullu seal, LED toide lihtsalt piirab voolu ära ja temal on täiesti ükskõik, kas see LED, mis seal parasjagu seda voolu tarbib on 10 vatti või 1000 vatti LED , senikaua kuni LED-ide pinge jääb sobivasse vahemikku koormamisel, siis plokil täiesti ükskõik tarbijast. Isegi parem ongi, et LED on võimsam valitud kui plokk, jääb LED elementidele väike võimsusevaru ja ei küpse maha nii lihtsalt ning kasutegur ka veidi parem.

Kui ikka mittre s!ttagi sellest toiteplokist ja koormusest ei jaga siis nii ütlegi.

[dumbuser]

Bauhofilt ostsin hea hinnaga led-plafooni puldiga. Paari päeva pärast pult hakkas jonnitama. Märkasin et draiveril on 66w max, ning valgusallika võimsuseks on 80w.. Draiver läheb tuliseks
Küsimus on selline: kas tohib paigaldada led driveri madalama võimsusega led valgusallikast?
Omaette küsimus et kas on selline lahendus ohutu või loota võib et vana kole lagi süttima hakkab, siis saaks müüjalt hea pappi?

Kui sul on barbimajast suurem projekt siis möödu eelnimetet butiigist suurima võimaliku kaarega muidu jäädki samasuguste lollustega oma aega sisustama. Muidugi kui ainuke parameeter on hind siis pole miskit parata.
Nagu siisn juba enne mainiti siis selle asja efektiivsus on umbes 10 aasta vanuste vidinate oma. Kuna seda aga ka praegu pakutakse siis selle võib ilma eriliste süümekateta liigitada tootmisjääkidest kokku pandud käkiks.
Ilmselt on nad ise ka aru saanud, et see on mingi ilge õnnetus ja pole raatsinud isegi mitte energiaklassi juurde panna. Kui toote andmed lahti võtta siis on seal null ühikut asjalikku infot.

[new1]

Niipidi just ei juhtu midagi hullu seal, LED toide lihtsalt piirab voolu ära ja temal on täiesti ükskõik, kas see LED, mis seal parasjagu seda voolu tarbib on 10 vatti või 1000 vatti LED , senikaua kuni LED-ide pinge jääb sobivasse vahemikku koormamisel, siis plokil täiesti ükskõik tarbijast. Isegi parem ongi, et LED on võimsam valitud kui plokk, jääb LED elementidele väike võimsusevaru ja ei küpse maha nii lihtsalt ning kasutegur ka veidi parem.

Kui ikka mittre s!ttagi sellest toiteplokist ja koormusest ei jaga siis nii ütlegi.

Nonoh, seleta siis lahti antud ploki tööpõhimõte, mismoodi sa selle seal üle koormad, tark mölalõug kusagilt kivi alt välja karanud. Võin sulle peoga samal tööpõhimõttel toimetavaid plokke nina alla toppida ja näita ette, kuidas sa antud plokist suurema võimsuse tarbida suudad(üle koormata ploki), kui plokil numbrid lubavad.

[ping]

...
Ilmselt on nad ise ka aru saanud, et see on mingi ilge õnnetus ja pole raatsinud isegi mitte energiaklassi juurde panna. Kui toote andmed lahti võtta siis on seal null ühikut asjalikku infot.

Kui disaintoote ainuke eesmärk on olla ILUS, siis mingeid muid andmeid nõuda on vast lihtsameelne, sest küll disainer selle kliendile mahamüüb.

[dumbuser]

Nonoh, seleta siis lahti antud ploki tööpõhimõte, mismoodi sa selle seal üle koormad, tark mölalõug kusagilt kivi alt välja karanud. Võin sulle peoga samal tööpõhimõttel toimetavaid plokke nina alla toppida ja näita ette, kuidas sa antud plokist suurema võimsuse tarbida suudad(üle koormata ploki), kui plokil numbrid lubavad.

Oled ehk kunagi vähemalt proovinud mõelda, et kui see võimsuseteema kõblastki ei määra siis miks seda üleüldse igasuguste plokikeste peal mainitakse ? Või see käib kõrge kaarega üle mõistuse ja on nii ketserlik mõte, et ainult mingid mölalõuad suudavad sellise lolluse peale tulla ?

[dumbuser]

Järjekordne tunnustamata geenius on kõnelenud ...

[Kalvis]

Sa lähtud endale teadaolevatest tehnilistest lahendustest. Piisab kasvõi üks üksikosa on ahelas alla lubatu ja flogiston tuleb välja.
Ka see on vale kasutus - kui tarbija tahab 80 W saada ja saab vähem siis ta ei tööta (ei põle) korralikult.

[new1]

Antud teemal julgen end nii mõnegagi võrreldes tõesti geeniuseks nimetada.
Ma lähtun toiteplokil olevatest andmetest mis pildil ja sellest saab järeldada ka seda, mis tüüpi toitelahendust seal kasutatakse. Kui antud plokil oleks mingi aladimesmnsioneeritud kala, siis poleks mingit vahet kas väljundis oleks 60W või 160W elemendid helendamas, maha põleks samamoodi, kuna väljundvõimsus ikkagi ei saaks suurem olla kui plokil olevad numbrid maksimaalselt lubavad.
Antud valgustil kiiratav valgustugevus mängib rolli, kas sa saavutad selle ühe 60W täpselt ploki võimsusele vastava piiripeal toimetava LED valgusallikaga või topid sinna samasuguse aga näiteks 300W maksimaalselt võimaldava valgusallikaga, tulemuse saad enamvähem sama, reaalsuses aga pigem võimsamat valgusallikat kasutades parema tulemuse, kuna osakoormusel toimetav LED on parema kasuteguriga.

[kunn24]

Uskuda Hiina käkile kantud tehnilist infot on püha lihtsameelsus. Pigem on need numbrid lähtuvalt sellest, et tellija nii soovis.

[new1]

Nagu mainitud mul leidub persetäis neid kõige odavamaid ebay-st tellitud erinevaid plokke ja kõigil on voolupiiramise funktsionaalsus täiesti toimiv, okei isegi kui kõigub see lubatud voolutugevus paarkümmend protsenti, peaks olema 350mA aga on näiteks 300mA, see ei muuda algse valeväite pointi ja olemust, et algselt siin valeväide õhku loobiti, et oi jeerum, LED moodul võimsam märgitud ja plokk ülekoormuses, mis ei vasta mingistki otsast tõele. Ülemäärast üminat te võite siin ajada, et justkui numbriliselt vatid ei klapi, ent tehniliselt niipidi pole antud lahenduses mingit ülekoormust ega viga sees, isegi kui oleks maailma kõige kvaliteetsem 60W toitemoodul ja maailma kõige tegijam 80W LED valgus, ikkagi oleks kõik täiesti lubatud ja ülekoormus välistatud. Oleks aga olukord vastupidi, et 80W toitemoodul ja 60W LED element, siis oleks asi valesti(LED ülekoormuses, kui pinge*vool võimaldakski 80W antud hetkel) ja peagi oleks oodata LED valguselemendi surma. Seal on veel lisaks voolutugevuse ja pinge osas võimalik palju erinevaid allapoole jäävaid võimsuse kombinatsioone ja võimalikke sobitusi, ent see seletamine läheks liiga pikaks ja enamus siin nagunii midagi aru ei saaks.

[Urmas]

Seal on veel lisaks voolutugevuse ja pinge osas võimalik palju erinevaid allapoole jäävaid võimsuse kombinatsioone ja võimalikke sobitusi, ent see seletamine läheks liiga pikaks ja enamus siin nagunii midagi aru ei saaks.

Niipalju kui ise olen aru saanud, siis siinses foorumis on ka neid, kes jagavad kah midagi elektrist. Või eksin ja oled ainult sina?

[new1]

Leidub, netmaster näiteks tundub et mõistab kenasti antud asja olemust, ehk suudaks isegi paremini asja lahti rääkida, miks sellise ploki puhul justkui kuvatud max võimsusnumbrid koormusega vastuolulised näivad, mis ilmselt paljudele tundubki nii segane, et kuidas saab justkui olla lubatud koormusel (LED-il) märgitud võimsus suurem, kui toitel, poleks nagu talupojamõistuse jaoks loogiline, ent antud juhul just sedapidi valikuga on ülekoormus välistatud, nii uskumatu kui see ka ei tunduks.

[netmaster]

Oled ehk kunagi vähemalt proovinud mõelda, et kui see võimsuseteema kõblastki ei määra siis miks seda üleüldse igasuguste plokikeste peal mainitakse ?

Aga kas sina oled ehk kunagi mõelnud tutvuda mõne õpikuga? Esialgu piisaks isegi füüsikast algkooli tasemel. Eriti need peatükid, kus räägitakse takistusest, pingest, voolust, võimsusest ja nende omavahelistest suhetest.
Minul näiteks on ette näidata raadioelektrooniku diplom ja nii primitiivse asja nagu impulsstoiteploki
tööpõhimõttega olen ma üldjoontes tuttav.

Kui täielikule dumbuserile veel korra seletada, siis voolustabilisaatorile on see võimsus peale märgitud, mille juures väljund stabiliseeritakse. Seega, sa võid sinna taha panna kasvõi 500W koormust, välja antakse ikka seesama 66W, mis seal peal kirjas on. Võimsus on pinge ja voolu korrutis, ning kui vool tõuseb max. väärtuseni, siis hakatakse võimsuse (ja voolu) piiramiseks pinget alandama. Selge see, et pinget saab alandada teatud piirini ja mingist väärtusest allapoole langedes (lühise puhul näiteks) lülitub plokk lihtsalt välja. Seega sellist toiteseadet ei saa klassikalises mõttes üle koormata. Voolustabilisaatoreid kasutatakse näiteks peenemates akulaadjates ja üldiselt ka LED'ide draiveritena.

Tavalisel toiteseadmel stabiliseeritakse pinget (12V näiteks) ja kui ta üle koormata, siis mitte ei piirata võimsust pinge alandamisega, vaid mingisugune kaitsemehhanism lülitab terve ploki välja. Seega tavalist, pingestabilisaatoriga plokki saab üle koormata. Hullemal juhul ka nii, et ta läheb liiga soojaks, jne.

[kunn24]

Kui täielikule dumbuserile veel korra seletada, siis voolustabilisaatorile on see võimsus peale märgitud, mille juures väljund stabiliseeritakse. Seega, sa võid sinna taha panna kasvõi 500W koormust, välja antakse ikka seesama 66W, mis seal peal kirjas on.

Kui vool väljundis on konstantne, siis Joule-Lenzi seadus on P=I2*R.
Ehk mida suurema võimsuse sellise junni väljundisse pistad (R vastavalt väiksem), seda väiksema võimsuse saad väljundis. Kui seda sinu arvates paradoksi ei mõista üldse, siis tuleb ohata.

[kunn24]

Voolustabilisaatori võimsus on ikkagi seosega P=IU. U kujuneb koormusel vastavalt tema takistusele (Ohmi seadus). Koormustakistus võib olla ka mittelineaarne, siis on tööpunkti takistus r=du/di.

See teema on pidevalt aktuaalne PV paneeli koormamisel, mis on kuni MPP-ni voolugeneraator.

[dumbuser]

Aga kas sina oled ehk kunagi mõelnud tutvuda mõne õpikuga? Esialgu piisaks isegi füüsikast algkooli tasemel. Eriti need peatükid, kus räägitakse takistusest, pingest, voolust, võimsusest ja nende omavahelistest suhetest.
Minul näiteks on ette näidata raadioelektrooniku diplom ja nii primitiivse asja nagu impulsstoiteploki
tööpõhimõttega olen ma üldjoontes tuttav.

Tore näha, et järgmine äss on planeedil iseseivalt ümberpaiknemise oskused omandanud ja mõistab ka lugeda ning kirjutada. Kui tahad mingi asja töötamisest loengut pidada siis võid näiteks mõned NICAM võimelise VHS videomaki skeemi ette võtta. Seda kuulaks huviga.

[netmaster]

kas sul kunn24 on mingi lõhestunud isiksus või vaidled sa lihtsalt iseendaga?

Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektrivoolu toimel
juhis eralduv soojushulk Q on võrdne voolutugevuse I ruudu, juhi takistuse
R ja voolu kestuse t korrutisega: Q=I2*Rt
Antud juhul (LED’e toites) ei huvita meid soojuskaod juhtmetes või kuskil
mujal sest võrreldes kõige muuga on need marginaalsed. Või vähemalt peaks
olema normaalsetes oludes.

Nagu su "teine mina" ütles, siis alalispinge puhul arvutatakse _tarbitavat_ võimsust siiski Ohmi seaduse abil valemiga P=U*I.

Kui tahad mingi asja töötamisest loengut pidada siis võid näiteks mõned NICAM võimelise VHS videomaki skeemi ette võtta. Seda kuulaks huviga.

Ma olen kunagi ammu 9a. televisioonis töötanud (suures osas küll saateseadmetega) ja videomakkide hingeeluga olen ma ka kursis. Ilmselt pead sa siiski pettuma, sest ma ei tegele VHS'i nimelise masohhismiga enam aastaid.

[kunn24]

Selle väitega võib nõustuda. Kuid vale sobituse tõttu võib sellise pulliga 80 W reklaamitud LED-i toitevõimsuseks kujuneda hoopiski 40 W. Jauramise jätkamiseks, et rohkem sulgi ei lendaks, oleks vaja seda kupatust näha, üle mõõta ja vajadusel karp (see nn vooluallikas) lahti lüüa. Kuid see tõenäoliselt ei paranda asja, millest jutt, lihtsalt saab pildi ette järjekordsest Hiina käkist.

Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektrivoolu toimel
juhis eralduv soojushulk Q on võrdne voolutugevuse I ruudu, juhi takistuse
R ja voolu kestuse t korrutisega: Q=I2*Rt
Antud juhul (LED’e toites) ei huvita meid soojuskaod juhtmetes või kuskil
mujal sest võrreldes kõige muuga on need marginaalsed. Või vähemalt peaks
olema normaalsetes oludes.

Sa nagu kobad õigel teel, kuid eksled sealt ikkagi kraavi. Tee omale selgeks mõisted: generaatori ja sellega ühendatud koormuse sobitus. See osa pole sul ilmselgelt selge. Soojuskadudest juhtmetes ma pole iitsatanud sõnagagi. Mulle nüüd aitab. Kakelge siin kellegi teisega edasi.

[netmaster]

Kuid vale sobituse tõttu võib sellise pulliga 80 W reklaamitud LED-i toitevõimsuseks kujuneda hoopiski 40 W.

mis võibki olla taotluslik ja kasulik LED'ide elueale, jne.
Kui teemasse tagasi tulla, siis kogu selle mokalaada eesmärk oli nentida, et kui toiteploki peale on kirjutatud mingi võimsus, siis tema "ülekoormamisel" ei pruugi teatud juhtudel midagi kohutavat juhtuda.

Tee omale selgeks mõisted: generaatori ja sellega ühendatud koormuse sobitus.

me siiski võiks eeldada, et poes müüdavas komplektis on toiteseade ja koormus omavahel mõistuse piires sobivad. Päris uitama ei maksa sellise teoretiseerimisega ka minna. Kui sa piltlikult öeldes paned täiesti valele (kordades võimsamale) voolustabilisaatorile taha täiesti sobimatud LED'id ja seetõttu kõik ümberringi kärssab ja paugub, siis muidugi võib Joule'i-Lenzi abil soojuse eraldumist arvutada.

Soojuskadudest juhtmetes ma pole iitsatanud sõnagagi.

Võta kätte füüsikaõpik. Just juhis eralduvate soojushulkade arvutamiseks Joule'i-Lenzi seadust kasutataksegi.
https://et.wikipedia.org/wiki/Joule%27i-Lenzi_seadus
Kuna sina sellest seadusest juttu tegid, siis ma eeldasin, et sa soovid mingis meeltesegaduses arvesse võtta soojuskadusi juhtmetes või kus iganes.

[Scott]

LED ei allu valemites kasutatavale takistuse R väärtusele, kuna diood on mittelineaarne element, millel on kolm tööpiirkonda. Seepärast on pinge- ja voolukarakteristik oluline ja on tähtis, et ka voolustabilisaatoriga toiteplokiga kasutatakse sobiva pingega (elementide arv jadas) LED-elemente.
Näiteks üksik võimsam LED põleb maha, kui nõrgema toiteploki väljundpinge algab kümnest voldist - tööpinget ei suudeta nii palju alla tuua, kui LED vajab (u. 3,3 V ja liigne võimsus tekib pingekomponendi tõttu. Kui aga samale toitele ühendada sobiva pingevahemikuga LED-element, siis pole vahet, kas järel on nominaalvõimsusega või võimsam valgusallikas, kätte saame ikka niipalju valgust, kui ploki väljundvool lubab. Väiksema võimsusega LED-element põleb liigse voolu tõttu läbi.
Minnes teisele poole - LED-element, mille nõutav miinimumpinge on kõrgem kui ploki antav maksimaalne väljundpinge, lihtsalt ei sütti olenemata võimsusest, kuna ei teki voolu.