Tycroci ja parketi vahele põrandakips

[Ralts]

Tere!

Teemaks vana puitmaja teise korruse põrandaküte ja -kate.

Praegu OSB plaat, selle alla puittaladega vahelagi ja alumise korruse laekips. Vahelae paksus u 300 mm, täidetud väga korralikult Paroci villaga. Plaan panna tycroci UHP plaat ja selle peale ujuvalt parkett.
AGA muret teeb vahelae helipidavus. Eriti just alt üles juttu ja muid helisid on kuulda. Ülevalt alla jälle paremini sammumüra. Ilmselt Tycrock ja parkett veidi parandavad olukorda aga mitte liiga hästi.
Tekkis mõte panna tycroci peale ujuvalt 1 kiht põrandakipsi ja selle peale ujuvalt parkett koos alusmaterjaliga.

Kips nagu tihe materjal, võiks veidi heli vähemaks võtta. Tycroci paigaldusjuhend iseenesest lubab sellist lahendust.
Kas on kogemusi või arvamusi? Äkki jääb see põrand liiga ujuv?

Parem variant oleks OSB peale toru ja kipsivalu aga mul kõik muu siseviimistlus tehtud,ei tahaks enam segusega soperdama hakata. Samuti on kaugemas tulevikus vaja ilmselt midagi majas ringi teha ja siis on kipsivaluga see lammutamine ja parandamine palju vaevalisem kui tycrociga mille saad lihtsalt kokku korjata. Tuttav torumees on viimastel aastatel palju tycrociga lahendusi teinud, ka endale ja ei osanud midagi halba selle kohta öelda.

[xxx111]

Sammumüra ilma ujuva põrandata pole võimalik takistada
Ujuv põrand selliselt, et mitte kusagil ei puutu kokku muu tarindiga
Lisaks on sammumüra takistamisel oluline roll tarindi massil
Igasugusele helipidavusele aitab kaasa ka alumise korruse lae akustiline kinnitus / akustilised plaadid

[vuuk]

Tere!

Teemaks vana puitmaja teise korruse põrandaküte ja -kate.

Praegu OSB plaat, selle alla puittaladega vahelagi ja alumise korruse laekips. Vahelae paksus u 300 mm, täidetud väga korralikult Paroci villaga. Plaan panna tycroci UHP plaat ja selle peale ujuvalt parkett.
AGA muret teeb vahelae helipidavus. Eriti just alt üles juttu ja muid helisid on kuulda. Ülevalt alla jälle paremini sammumüra. Ilmselt Tycrock ja parkett veidi parandavad olukorda aga mitte liiga hästi.
Tekkis mõte panna tycroci peale ujuvalt 1 kiht põrandakipsi ja selle peale ujuvalt parkett koos alusmaterjaliga.
...
Kas on kogemusi või arvamusi? ...

...ei tahaks enam segusega soperdama hakata. ...

Aga võibolla kui ruum võimaldaks, panna tycroci peale parketi alla kohe näiteks 4 kihti ehk 50 mm kipsplaate. Kasvõi tavalised kipsid. Kihtide vuugid mitte kohakuti. See tekitab massiivsema kihi, mis peaks juba aitama märgatavalt helisid summutada.
Selline mõte tuleb ühest minul ehitamisel olnud projektist, kus põranda OSB-le oli projektis määratud (vist kui õigesti mäletan) 50 mm kipsivalu.
300 mm villa vahelaes - võrdluseks ja mõtteaineks - minu tolles projektis oli samuti lae puitmetalltalade kõrgus 300 mm, aga helisummutuseks villa oli määratud inseneri poolt talade vahele 150 mm ehk poole kõrguse jagu. Omaalgatuslikult sai pandud 300 mm ehk kogu talade kõrguse villa täis vaid ossa, kus oli ventilatsiooni torustike ja summutite "rägastik", kuna seal oleks muidu kindlasti jäänud tõhus helisild.
Kusjuures mind pani mõtlema asjaolu, et vahelaes oli mitme m2 suurune lahtine trepi ava, mille kaudu heli täiesti vabalt läbi kostub. Vaheseintel aga mitte helikindlad uksed.
Tahan siinkohal juhtida tähelepanu asjaolule, et tihti tehakse suuri pingutusi mingi tarindi helikindluse saavutamiseks, aga ei mõelda, et heli saab vabalt kostuda ka ümber, mitte ainult läbi tarindi (aknad, uksed).
Samuti on probleemkohad kaablite ja torustike ning muude kommunikatsioonide olemasolud, mis tänapäevastel majadel tarindites kohati "puntrate" viisi, kusjuures sellises kohas, kuhu ligi ka korralikult ei pääse. Ja katsu neid kohti saada sama korrektselt heli- või ka soojapidavaks eriti mõeldes paljude ehitiste korralduslikule küljele, mis eriti just ei soodusta ettenägelikku ehitusprotsessi ja head lõpptulemust.

[Prill]

Eks see helipidavus ongi keeruline teema, heli vist on laias laastus laine&vibratsioon ja heli ise me kuuleme läbi õhu kanduvate lainetena. Ehitise puhul on ka kaks varianti, kus heli kostub nt läbi avade uste, uksepragude, õhukeste seinte jm, aga ka läbi konstruktsiooni, kus vibratsioon tekitatakse eemal, kantakse läbi konstruktsiooni elemendi ja heli laine kuulajale tekitatakse konstruktsiooni abiga.

Enda elamises sarnane jama, kus vana puittaladega vahelagi ja pööning sai välja ehitatud, soovituse põhjal jätsin alles lae peal olnud paakunud "mullakihi", mis pidada olema hea kergeks tuletõkkeks ja samuti selle materjali mass/tihkus aitab helisid summutada. Uued tühimikud täitsin villaga, naksumise vältimiseks laagide ja muude puidu kokkupuutepindade kohale lasin suvalisi silikoonijääke ja kasutasin parketialusvaiba ribasid.

Praktikas ülemise korruse sammud on alla kosta aga ei häiri aga kui teismeline üleval hüppab, väriseb kogu maja.
Võimalik, et puitkonstruktsioonidega ongi keeruline korrustevahelist head helipidamist saavutada.
Tean omanikke, kes esimese majal kasutasid vahelaeks puittalasid ja olid helipidavusega hädas ja uut maja tehes kindlalt tahavad betoonist vahelaepaneele. Neil võib õigus olla tõenäoliselt kui kõvasti vahelael hüpata võib puit vs betoon käituda tuntavalt erinevalt.

Või mõelda kasvõi pillimaalima, kus kõik need viiulid, kitarrid, klvaessiinid, klaverid, kandled jt on mingil põhjusel tehtud just puidust aga mitte kivist - helile nagu kohe puit meeldiks..

[xxx111]

Puittaladega vahelae ristlõigete kontroll jms ei ole vaid tugevusarvutus
Üks väga oluline tegur (ja see on standardis normeeritud) on võnkesagedus

[Ralts]

Tänud vastajatele!

Ega puitmaja lihtsalt helipidavaks ei saagi, vibratsioon ja bass kipuvad eriti hästi läbi tulema.

Enne oli vahelagi tüüpiline vanaaegne lahendus, talade vahed täidetud mull-savi, linaluu vms seguga. Mitte kogu talade kõrguses vaid umbes pool või veidi rohkem. See lahendus pidas heli paremini kui praegune ainult vill.

Sellest ka kipsi mõte tekkis, et oleks veel üks tihedam kiht vahel. Mitut kipsikihti panna ei kannata, uksed jms määravad kõrguse. Kindlasti mingil määral olukord paraneb ja ujuv parkett koos alusvaibaga peaks sammumüra ka maha tõmbama kui just jooksuvõistlust üleval ei pea.

Küsimus oli pigem ajendatud murest et äkki on kaks ujuvat kihti Tycroci peal kuidagi probleeme tekitav?

[sokolaad]

koiva alla saab toppida ssb1, flo(20mm), olp, ssb2t, (ros70), oltop/hevitop, rob80;(30kp, 30mm); tala vahele isover akustik ja alla tulekips 2x 15-18, kõrva kips, aurutõke ja 50mm villa võib ka veel toppida

https://ee.paroc.com/tooted/konstruktsi ... aroc-ssb-1
https://www.isover.ee/Tooted/ehitusisol ... isover-flo
https://www.isover.ee/Tooted/ehitusisol ... sover-ol-p
https://ee.paroc.com/tooted/konstruktsi ... roc-ssb-2t
https://www.isover.ee/Tooted/ehitusisol ... ver-ol-top
(https://ee.paroc.com/tooted/konstruktsi ... roc-ros-70)
https://www.isover.ee/Tooted/ehitusisol ... r-heavytop
https://ee.paroc.com/tooted/konstruktsi ... roc-rob-80

https://www.isover.ee/Tooted/ehitusisol ... r-acoustic

https://www.gyproc.ee/tooted?f%5B0%5D=a ... ory%3A1776
https://www.knauf.ee/et/tarindid/heliis ... b1421632_4

[T25]

Enne oli vahelagi tüüpiline vanaaegne lahendus, talade vahed täidetud mull-savi, linaluu vms seguga. Mitte kogu talade kõrguses vaid umbes pool või veidi rohkem. See lahendus pidas heli paremini kui praegune ainult vill.

Ehe näide, kuidas mõttetu remonditegevuse käigus toimiv asi pekki keeratakse.

[Ralts]

Enne oli vahelagi tüüpiline vanaaegne lahendus, talade vahed täidetud mull-savi, linaluu vms seguga. Mitte kogu talade kõrguses vaid umbes pool või veidi rohkem. See lahendus pidas heli paremini kui praegune ainult vill.

Ehe näide, kuidas mõttetu remonditegevuse käigus toimiv asi pekki keeratakse.

Kahjuks tuleb selle mõttetu remonditegevusega tegeleda kui toa põrand 3 meetri peale 5 cm viltu on, põranda avades vahivad vastu mädanenud vahelaetalad ja muu õudus ning lõpptulemusena oleks soov ka küttesüsteem TEISEL KORRUSEL viia tänapäevasemaks kui ahi-pliit-ja soemüür.

Ja võib kolm korda arvata kas kogu selle jama korda ja sirgeks saanuna täidan ma vahelae uuesti mullalaadse ollusega?

All elavad vanainimestest naabrid, nii et nende lagedesse ma topeltkipsi ja muud akustikat ehitama ei hakka. Panen Tycroci peale ujuvalt ühe kihi põrandakipsi ja selle peale ujuvalt parketi või spoonparketi. Näeb ära mis saab, ju asi läheb ikka parema, ega praegugi mingit katastroofi pole aga veidi võiks vähem helisid läbi tulla.
Parem oleks muidugi kaks kihti kipsi tycroci peale aga vist läheb kõrgusega keeruliseks.

[onusnooker]

Enne oli vahelagi tüüpiline vanaaegne lahendus, talade vahed täidetud mull-savi, linaluu vms seguga. Mitte kogu talade kõrguses vaid umbes pool või veidi rohkem. See lahendus pidas heli paremini kui praegune ainult vill.

Ehe näide, kuidas mõttetu remonditegevuse käigus toimiv asi pekki keeratakse.

Kahjuks tuleb selle mõttetu remonditegevusega tegeleda kui toa põrand 3 meetri peale 5 cm viltu on, põranda avades vahivad vastu mädanenud vahelaetalad ja muu õudus ning lõpptulemusena oleks soov ka küttesüsteem TEISEL KORRUSEL viia tänapäevasemaks kui ahi-pliit-ja soemüür.

Ja võib kolm korda arvata kas kogu selle jama korda ja sirgeks saanuna täidan ma vahelae uuesti mullalaadse ollusega?

All elavad vanainimestest naabrid, nii et nende lagedesse ma topeltkipsi ja muud akustikat ehitama ei hakka. Panen Tycroci peale ujuvalt ühe kihi põrandakipsi ja selle peale ujuvalt parketi või spoonparketi. Näeb ära mis saab, ju asi läheb ikka parema, ega praegugi mingit katastroofi pole aga veidi võiks vähem helisid läbi tulla.
Parem oleks muidugi kaks kihti kipsi tycroci peale aga vist läheb kõrgusega keeruliseks.

Ma just tegin põrandad, kus oli sama keiss, kohati 5cm loodist väljas, vanade külge uued talad, keskele sildamised, et saaks tihedamaks ja nüüd sinna talade vahele panin tagasi selle pas* slaki v kuidas seda iganes seda "mulda" nimetatakse. Teine korrus, samas ega ei tea kuidas alla kostab, naaber mainis, et kuuleb kui tegutsen a eks ehituse hääled ongi teised kui eluolu hääled. Korter pole valmis ka veel, seinad, laed, põrandad kõik uueks ja sirgeks. Kui valmis, eks siis ole kuulda mis naaber kurdab. Lisan veel, et viin ka seal küttelahenduse tänapäevasemaks Gaasiahi, enne olid seinas radiaatorid(lennutasin kõik aknast välja), pool põrandast on juba põrandatorudele viidud, teine pool veel teha. Ahi ka jääb siiski alles st pigem siis mingi kergem metallkamin. Aga kõik on tehtav.

Mul oma isiklikus elumajas on teisel korrusel osb+tycroc+13-14mm parkett ja talade vahel vill, kostab läbi nagu naksti. Sinna tycroci peale ma ei topiks siiski midagi, soe ei tule läbi. Mul jookseb -10C külmaga seal põrandatorudes õhk-vesi pumbast 28C vesi, katuseaknad ka olemas, kust jahe langeb, püsib temp tubades ilust 20C peal, kahtlustan kui kips tycroci peal oleks, peaks laskma kindlasti kõrgema temperatuuriga küttevee ja kui pärast ikka kumaks käimine läbi oleks kõik ikka asjatu. Vbl keegi kogenum oskab paremini öelda. Üleval muidugi magamistoad ka, käimist seal vähe.

[tabarabarap]

No viga juba seal, et vahed ääreni villa täis ja massi vähe. 150 villa max seal alumises osas ja sinna peale villa tükke suvalises paigutuses mis takistaks heli liikumist.

Keegi ei keela põrandakipsi kohte panna põrandakütte plaadi alla.