Päikesepaneelide lubade erinev praktika KOV-ides

ehituslubadega jms seonduv
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2052
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 32 korda
On tänatud: 68 korda

Päikesepaneelide lubade erinev praktika KOV-ides

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

KOV-ides on täiesti erinev menetluspraktika, kui aega saan, esitan näiteid. Eriti, kui teema peaks huvi pakkuma.

Kuid Kliimaministeeriumist on selline seiskoht:
Kliimaministeerium annab selgitusi tuginedes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-le 3, mille käigus selgitame ehitusseadustiku, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Õigusalase selgituse raames ei anna ministeerium kohalikule omavalitsusele kohustuslikke juhiseid. Vastavalt põhiseaduse § 154 tegutsevad kohalikud omavalitsused seaduste alusel iseseisvalt.



Ehitusseadustiku (EhS) eesmärk on hõlmata kõiki ehitisi, sealhulgas ka selliseid objekte, mis tavatähenduses ei ole alati ehitisena käsitletavad.

Erinevate ehitiste legaaldefinitsioone EhS ei sätesta. EhS § 3 lõike 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi. EhS seletuskirja kohaselt peab ehitamise mõiste olema võimalikult suures ulatuses kooskõlas tavakeeles ehitamisena mõistetava tegevusega, seega ka ehitamise tulemusena tekkiva ehitise mõiste peab olema kooskõlas tavakeeles ehitisena mõistetava asjana. Oluline on asja ehitisena määratlemisel arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest asjadest.



Elektrituruseaduse § 3 p 24 kohaselt loetakse tootmiseks elektrienergia tootmist. Seega saab asuda järeldusele, et juhul, kui on tegemist inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuva asjaga, mille eesmärk on elektri tootmine, on tegemist elektritootmisrajatisega EhS mõttes.



Seda, kas mingist ehitise püstitamiseks on vajalik ehitusteatise esitamine või ehitusluba, nähtub EhS lisadest. Lisan lingi.



https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/13 ... 072023.pdf#



EhS § 35 lõike 3 ja § 38 lõike 3 kohaselt on ehitusteatise esitamine või ehitusluba nõutav EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. EhS § 47 lõike 4 ja § 50 lõike 1 kohaselt on kasutusteatise esitamine või kasutusluba nõutav EhS lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul.



EhS lisa 1 kohaselt on elektritootmisrajatis netovõimsusega kuni 100 kW kui ka üle 100 kW ehitusloakohustuslik ehitis.



Siiski oleme seisukohal, et teatud tingimustel võib päikesepaneele käsitleda ka ehitise tehnosüsteemina.



EhS § 4 lõike 5 kohaselt on tehnosüsteem ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega. EhS kohaselt ei ole nõutav, et ehitise tehnosüsteem asuks ehitise piires. Seega on võimalik päikesepaneele käsitleda ka ehitise tehnosüsteemina, kui nende peamine eesmärk on tagada ehitise toimimine.



EhS § 4 lõike 3 p 3 kohaselt on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine juhul, kui paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet. Seega kui näiteks päikesepaneeli või muu taolise seadme paigaldamisel muudetakse ehitise tehnosüsteemi, saab selle paigaldamist käsitleda ehitise ümberehitamisena, kui see muudab ehitise omadusi, sh välisilmet.

Reeglina tuleb ehitise ümberehitamisel esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja ehitusprojekt. See, kas koos teatisega tuleb esitada ka ehitusprojekt või mitte, sõltub ehitise suurusest ja seda saab kontrollida eelnimetatud tabelist.



Seega juhul, kui on vajalik hinnata, kas tegemist võib olla ehitise tehnosüsteemiga või elektritootmisrajatisega, tuleb anda igakordne hinnang, kas antud juhul on asja põhifunktsiooniks konkreetse ehitise teenindamine või mitte. Hinnangu andmisel tuleb lähtuda tegelikest tehioludest. Ministeerium taolist hinnangut ei anna. Vastavalt tulemusele saab siis valida ka menetluse – kas loamenetluse või ehitusteatise (koos ehitusprojektiga või ilma) menetluse.



EhS § 42 lõike 3 p 4 kohaselt võib ehitusloa kõrvaltingimusena sätestada võimaluse sama ehitist korduvalt paigaldada samasse asukohta või ehitusloas piiritletud alale ilma ehitusteatist või -luba esitamata. Seega juhul, kui Te soovite püstitada elektritootmisrajatise ja seda edaspidi teisaldada, ei ole vaja igakordselt taotleda ehitusluba lammutamiseks ja siis sama ehitise uude kohta püstitamiseks, vaid saab EhS kohaselt esialgses ehitusloas ära märkida ala, mille sees saab sama ehitist korduvalt püstitada ilma ehitusteatist või -luba esitamata.
Vasta