Ehitusfoorum

Palkmaja 6100x8700 pluss mingi 2000x3000 tuulekoda. Palgid pikemas seinas aastaid vett saanud, mädad ja vajunud koos tuulekojaga. Teistes seintes kannataks proteesimisi teha.
Eriti pakub huvi kui keeruline oleks saada lammutuse ja ehituse luba ja kui palju selline asi maksma võiks minna kekelt läbi. Usun et igas vallas vb erinevad aga kuidas teie olete lähenenud sellisele olukorrale või kuidas läheneksite. Selge on see et palkidest uut ei ehitaks ja vast kõige odavam karkassmaja, võib kasvõi suht samasugune välja näha kui teisema välimusega keerulisem.
Nagu ikka raha sedasi ei teki et firmad teeks ja ostks mingi uhke moodulmaja või mis kõik veel olemas oleks. Ehitaks ikka palgast palgani ise kümme aastat kasvõi.
Igasugu näited ja mõtted teretulnud. Usun küll et odavam uus teha kokkuvõttes aga siis oleks liiga suured väljaminekud korraga, või kas on...
Enne kevadet lihtsalt uurin kas on mõtet üldse bürokraatiaga tegelema hakata või kukun oma mõistusega otsast maja tõstma ja üles nokitsema lootes et vahele ei jää aitähh igasugu vastuste eest ja mõnusat aastavahetust

Vastupidi - teeksin renoveerimise projekti. Inimesel oli 1,5 m kõrge lobudik, 80 m2 lobudik, freespalgist. soovis kahekordset maja. Tegin joonised, joonistasime kogu maja uueks ja läks renoveerimine alla 1/3 uuendamise ulatuses. Sel juhul on vastupidi kõige lihtsamad asjad üldse - vaja vaid 4 vaadet, korruste plaanid ja kaks lõiget+ uue maja asukoht maaplaanil (see jäi samaks aga läks suuremaks (vähem kui 60 m2!!`).
Vaja ka uuendada selles maja kubatuur ja muud andmed, see oligi kõige raskem osa (KOV saatis tagasi, kuna need väljad muutusid). Ja tuligi ehitisteatis.
Edasi lammutati maja maani maha, isegi uus vundament tuleb kuna vana oli postidega. Kanalisatsioon ja vesi pandi punnid ette. Asemele tuli puitkarkassmaja, vanad palgid, puupõrand jne - kõik kütteks. Vanast majast jäi alles 3 asja - elektrikilp, kanalisatsioon ja veetoru. Kõik uus saab uus.
soovitaksin samamoodi. Kõikidele joonistele läheb maaoomaniku nimi (siis pole muid kooskõlastusi vaja.)

Kalvis kirjutas: ↑02 Jaan 2024, 08:12 ... Kõikidele joonistele läheb maaomaniku nimi (siis pole muid kooskõlastusi vaja.)

Ehk selgitaksite seda fenomeni.
Kirjanurgas oleva isiku nimi ei vabasta haldusakti (näiteks ehitusluba) väljastajat kooskõlastamast planeeritut muude huvitatud isikutega. Kui ikka vesi/kusi/gaas/särts/side ees siis ei saa ei üle ega ümber kooskõlastusest.

Just nii on kõige parem. Muidu tuleb projekteerija ja muude asjasse puutuvate allkirjad KOV saata.

Põhimõtteliselt kui keegi teeks vana maja järgi joonised ümber siis nii lihtsalt lähebki või, et vana maha ja uus asemele?
Muud väga ei tahakski kui et vundamendile annaks kõrgust juurde et all korrusel oleks kõrgem lagi kui hetkeline kaks meetrit ja pööningule võiks ka kaks väikest tuba teha.
Kõkkuvõttes oleks vist kiirem lihtsam ja odavam uus saada küll kui hakata vana sirgeks ajama ja igasugu asendus seinasid ja värke aretama. Mis selline pull maksma läheks üldse?

JAH, tegelikkuses oligi põhjaks vana maja, osad küljed läksid 1:1 üle. Plaan oligi omanikul osa vanast majast säilitada ja teine korrus peale ehitada.
Seega muutusid maja mõõtmed nii kõrguses kui laiuses. Laiuses muutus kaks külge ja pindala jäi 1/3 muutuse piiresse. Kõrgusesse tuli 4 meetrit juurde.
KOV asjad korras, selgus, et kõik ehitajad on pirtsakad. Ka oli omaniku soov saada puupõranda asemel põrandaküte, lisaks olid vanad palkseinad kõverad jne. Lõpuks ehitaja väitis, et ehitab sama hinnaga kõik nullist ülesse. Osalt arusaadav kuidas sa vundamenti teed olemasoleva maja alla uue jne.
Kuna KOV läks uuendatud vundamendiga joonised ja kõik fassaadijoonised jne jäid samaks siis polnud vahet - vana maha ja uus asemele, fassaadijoonised, alusjoonised jne ei muutunud.

Alaska Malamuut kirjutas: ↑03 Jaan 2024, 10:19 Põhimõtteliselt kui keegi teeks vana maja järgi joonised ümber siis nii lihtsalt lähebki või, et vana maha ja uus asemele?

Õppige tundma seadusi, et teada, kuidas neid õigesti rikkuda!(Dalai-laama) Üks märksõna on kasvõi "Savisaare maja Nõmmel".

Ohh nende seadustega on nagu on kus üks pureb teist ja kes kui palju julgeb üldse minna kov,i uurimagi. Kukuvad kiunuma siis hiljem salaja ka teha raskem kui märgi maha jätad. Tõenäoliselt ei ole minust nende paberite ja lubade saamisega asjameest. Lihtsam kevadel vaikselt tungrauaga räästa alla kükitada ja lihtsalt nokitseda lootes et kedagi ei huvita

Alaska Malamuut kirjutas: ↑03 Jaan 2024, 15:39 Ohh nende seadustega on nagu on kus üks pureb teist ja kes kui palju julgeb üldse minna kov,i uurimagi. Kukuvad kiunuma siis hiljem salaja ka teha raskem kui märgi maha jätad.

Sa ei pea minema KOV luurele konkreetse jutuga, vaid võid vabalt minna ka hüpoteetilise plaaniga, a´la kui soovin osta maja, tahaks renoveerida ja tulla siina päriselt elama jne. Mis bürokraatia sellega kaasneb? Mee määrimiseks moka peale võid ju mainida, et lihtsama bürokraatia nimel võib sinna majja ennast sisse kirjutada 3 maksumaksjat, kellede ametlikud tulud hakkavad laekuma KOV-le. See sissekirjutamise lubamine on nagu Kallase Kaja poolne soovitus huultelt lugeda maksutõusude kohta.

KOV esitad oma joonised üle ehitisregistri. Nad kirjutavad kohe kui millegagi rahul pole.
Kui ehitisteatis väljastatud siis sinu valida kuidas oma joonistel näidatud onni valmis ehitad.
Savika ehitaja valis ju sama meetodi - see on näidisõpetus kuidas tegutseda.
Hoolitse, et su joonised õiged oleksid! Ehitajatega on see häda, et tulevad keset ehitust asju muutma ja siis oled plindris. nüüd peaksid uuesti jooniste muudatused ära kooskõlastama. Või midagi pole teha, ehitadki nii nagu joonised saatsid.
Võin öelda - ega neid jooniseid nii lihtne teha pole. Mul läks kuu aega, et omanikuga kõik asjad jonksu saaksin ja nagu on - maja pole püstigi kui ehitaja tahab teisiti teha... saatsin pikalt - KOV on joonised nii kinnitatud ja teed nii.

Kui ise jooniseid teha ei oska siis tellid asjapulga kes oskab teha.

Üks oluline asi veel - kui sa maja välisilmet või kandvaid seinu ei muuda siis võid kõike teha seespool - see ei lähe ehituslooa alla vaid on remont. Aga su algne küsimus nii lihtsa asjaga ei päädinud.

Urmas kirjutas: ↑03 Jaan 2024, 16:20

Alaska Malamuut kirjutas: ↑03 Jaan 2024, 15:39 Ohh nende seadustega on nagu on kus üks pureb teist ja kes kui palju julgeb üldse minna kov,i uurimagi. Kukuvad kiunuma siis hiljem salaja ka teha raskem kui märgi maha jätad.

Sa ei pea minema KOV luurele konkreetse jutuga, vaid võid vabalt minna ka hüpoteetilise plaaniga, a´la kui soovin osta maja, tahaks renoveerida ja tulla siina päriselt elama jne. Mis bürokraatia sellega kaasneb? Mee määrimiseks moka peale võid ju mainida, et lihtsama bürokraatia nimel võib sinna majja ennast sisse kirjutada 3 maksumaksjat, kellede ametlikud tulud hakkavad laekuma KOV-le. See sissekirjutamise lubamine on nagu Kallase Kaja poolne soovitus huultelt lugeda maksutõusude kohta.

Kavaldamise võib hilisemaks jätta aga alustuseks tasuks konkreetselt otse küsida, et: "Kas uued maksumaksjad on siia elama oodatud?"
Sellisele küsimusele peaks olema igal KOV ametnikul väga ebakasulik "Ei" vastata.
Kui esimene "ja" on käes, siis edasi peab nii küsimuse seadma, et iga järgnev vastus oleks "jaatav".

ping kirjutas: ↑03 Jaan 2024, 17:13 Kavaldamise võib hilisemaks jätta aga alustuseks tasuks konkreetselt otse küsida, et: "Kas uued maksumaksjad on siia elama oodatud?"

No kõigepealt võiks ikka "Tere" öelda ja ülejäänu on juba psühholoogiline infooperatsioon.

Sellise vana palkmaja tegemine näiteks selliseks ja teist korrust ei teeks. Pääseks kui keegi vuntsib joonised ja saaks mingi renoveerimise loa vms ning vana lükkaks puukuuri tulevase kütteks
Muidugi võib mõtteid ja värke juurde lisada miks ei sobi ja kuda ägedam saaks jne ilusat reedet

See kus ahjud pliidid kaminad sees see on siis umbes vana maja plaan. Teise tegin oma mõtetega. Ma ei tea kuda neid jooniseid tegema peab aga ehk saab mõttest aru.

Sul on jooniselt puudu sahver(abiruum), mis on vägagi vajalik.

Esikul sellisel kujul mõte puudub, kui see on välisukse laiune. Ei ole kugugi nagisid panna, jalanõud jäävad käiguteele jne. Toa pool puudub uks, st et töötaks tuulekojana (lüüsina), mis on meie kliimas vajalik.

Noh see joonistus oli suht niisama visatud, et mingigi mõte jooksma aretada nii väikese maja puhul. Sahvrit ma arvan et päris pole vajagi. Hetkel korteris ka seda pole ja ei tunne puudust ka. Esiku osas oli lihtsalt selline mõte (mitte just raiutud mõte ukse laiune), et parem poolne sein varjaks otse väljast tulemist ja saaks kasvõi diivani sinna tuppa seina äärde mahutada. Tuulekoja osa mõte on mul ka teada isegi, aga olen ühes 15 aastat tagasi ehitatud majas käinud jõuludel ja seal oli ka lihtsalt välisuks pealegi suure aknaga ja otse õue, sellest tekkis mõte et kui palju seda tuulekoja süsteemi siis tegelt vaja oleks... Tundus toimivat küll...
No kindlasti annab ruumide paigutamist edasi aretada? Aga kas majakarbi tegemine väliselt 8m x 8,7m peale oleks mõeldav renoveerimise sildi all karkassmajaks teha. Võib plokkidest ka olla, aga siis ma ei tea kui äge see olemasolev vundament on ja kass sinna vingema vöö peale valamine kindlustaks midagi? Blokkidega oleks selles mõttes vist muidu parem ehitada minul kes iga palgapäev mõne rea omale kohale sätiks kui pidevalt pooleli olevat karkassi kataks. Ise elan vanast majast 12km eemal.

Kuradi äge oleks kui saaks kümne aasta pärast näiteks majja kolida

Kalvis kirjutas: ↑03 Jaan 2024, 10:59 ... pindala jäi 1/3 muutuse piiresse. ...

@Kalvis, kas oled kindel, et pindala?
Näiteks KOV-ide lehed pajatavad muud ehk, et mahult peab muutus jääma 33% piiresse, mitte pindalalt:

... 33% hoone ehitisjärgsest mahust...

https://keila.ee/hoone-laiendamine-ja-umberehitamine/
Kuigi jah, Ehitusseadustiku lisa 1 järgi võiks tõlgendada mida iganes 33% võiks tähendada - ebamääraselt sõnastatud.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/13 ... Lisa_1.pdf#
Samas ma ei leia, kus see täpsemalt on sätestatud, et millest siis ikkagi tuleb lähtuda.
Ja kui mahust, siis pange tähele, et mitte lihtsalt mahust, vaid ehitisregistrijärgsest mahust
Paljud ehitised polegi registris. Ja nii mõnigi on siin foorumis propageerinud, et pole mõtet registrisse hooneid esitada.

..
. Võib plokkidest ka olla, aga siis ma ei tea kui äge see olemasolev vundament on ja kass sinna vingema vöö peale valamine kindlustaks midagi? Blokkidega oleks selles mõttes vist muidu parem ehitada minul kes iga palgapäev mõne rea omale kohale sätiks kui pidevalt pooleli olevat karkassi kataks. Ise elan vanast majast 12km eemal.

Kuradi äge oleks kui saaks kümne aasta pärast näiteks majja kolida
[/quote]



....sellise ehitamise kiiruse juures vist 10a ei mängi välja ....samas oleneb kui valmis tahad saada...aga tubli vähemalt et mõtted liiguvad , peab ainult neid kohandama realsusega....

Alaska Malamuut kirjutas: ↑06 Jaan 2024, 08:26 ...Blokkidega oleks selles mõttes vist muidu parem ehitada..

Erinevatel variantidel on plussid ja miinused.
Näiteks Bauroc Ecoterm plokid on laiustega 300, 375, 500 mm.
Tänast elustandardit ja ehitusnõudeid arvestades on olemasolevatest plokkmaterjalidest Ecoterm 375 miinimum, millest tasuks ilma lisasoojustuseta ehitada. Isegi see oleks täna suhteliselt moraalselt vananenud variant - U-arv piiripealne ehk 0,21W/(m²K). Selle seina paksus mõlemalt küljelt krohvituna oleks ligi 400 mm.
Puitkonstruktsioonil seina on võimalik saada tunduvalt õhemana ehk 270 mm paksusena ja seejuures U-arv 0,152W/(m²K) ehk tunduvalt soojustõhusam. Muidugi peab teadma, kuidas ja millistest konkreetsetest materjalidest sellise hea tulemuse saab ja vastavalt ehitama.
Seega, puitkonstruktsiooni korral saavad ruumid olla suuremad ja samas seinad soojustõhusamad. Väikese maja puhul võib see olla eriti oluline - iga ruutsentimeeter kipub olema arvel.
Samas kivimajal on samuti mitmed eelised ja puitkonstruktsiooni puhul miinusküljed.

vuuk kirjutas: ↑06 Jaan 2024, 18:16 ... Väikese maja puhul võib see olla eriti oluline - iga ruutsentimeeter kipub olema arvel. ...

8m x 8m majal annab 10cm õhem välissein pea 3m2, ehk ca 30 000cm2 põrandapinda juurde.

vuuk kirjutas: ↑06 Jaan 2024, 16:29 @Kalvis, kas oled kindel, et pindala?
Näiteks KOV-ide lehed pajatavad muud ehk, et mahult peab muutus jääma 33% piiresse, mitte pindalalt:

... 33% hoone ehitisjärgsest mahust...

https://keila.ee/hoone-laiendamine-ja-umberehitamine/
Kuigi jah, Ehitusseadustiku lisa 1 järgi võiks tõlgendada mida iganes 33% võiks tähendada - ebamääraselt sõnastatud.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/13 ... Lisa_1.pdf#
Samas ma ei leia, kus see täpsemalt on sätestatud, et millest siis ikkagi tuleb lähtuda.
Ja kui mahust, siis pange tähele, et mitte lihtsalt mahust, vaid ehitisregistrijärgsest mahust
Paljud ehitised polegi registris. Ja nii mõnigi on siin foorumis propageerinud, et pole mõtet registrisse hooneid esitada.

Said naelapea pihta. Ka mina ei teadnud kas ja kuidas 1/3 arvestatakse....
Läks läbi. Kui poleks läinud oleksin osade kaupa esitanud - st jälgides vastuses saadetud 1/3 mõõte sisu. Kõigepealt 1 korruse asjad paika siis teise omad. See on lubatud.

Leidub järvamaal kedagi kes aitaks renoveerimise projekti kov,i esitada? Jooniste tegija ilmselt leidsin
Vaja aidata niikaugele kus paberimajandus korras ja võin ise lammutada ja ehitada. Objekt asub järvamaal lääne virumaa küljeall tapalt kuskil 12 km

Alaska Malamuut kirjutas: ↑06 Jaan 2024, 08:26 .... Blokkidega oleks selles mõttes vist muidu parem ehitada minul kes iga palgapäev mõne rea omale kohale sätiks kui pidevalt pooleli olevat karkassi kataks. Ise elan vanast majast 12km eemal.

Kuradi äge oleks kui saaks kümne aasta pärast näiteks majja kolida

See on jama plaan, sest suure tõenäosusega juba kolmandal aastal alumisi plokiridasid samblast puhtaks kraapides, võib motivatsioon päris ära kaduda ja ka "sammaldunud majaalge" müügihind on olematu.

1 aasta: korralik plaan (projekt) järgnevaks. (Parem kasvõi puuduliku plaaniga, kui et üldse plaanimata.)
2 aasta: vundament ja seinaprusside ettevalmistus.
3 aasta: Korralike jooniste järgi eelsaetud prussidest karkassi ajad suvel mõne päevaga püsti, katad konstruktsiooniplaadiga (tuuletõkkekips) ja kohe katus peale. Saab tuule ja sademekindla "telgi" kus saab suvel juba ka ise sees olla. Aknaavad lõikad plaati alles siis kui kunagi hakkad aknaid paigaldama.
(Pärast esimest hommikuärkamist majas, tekkib "oma maja" tunne ja müügiväärtus on olemas.)
4,5,6,6,8,9,10 aastatel saab jõudumööda soojustada, teha sise- ja välistöid.

(Palgast ehitajad, nõuka ajal, tegid esimesena valmis soojustatud garaaži, kus elati koos lastega maja valmimiseni.)

Ma ei saa "palgast ehiamisest" selles mõttes aru, et iga palgapäev plokke ostes läheb ju samapalju raha, kui iga kuu pangalaenu tagasi maksta. Või arvatakse, et intress on see kulu, mille kokkuhoid väärib seda jama.
Nõukaajal teist võimalust ei olnud, eraisik lihtsalt ei saanud laenu.