Ehitusfoorum

Täna sattusin külmale pööningule vaatama - see on katusealuse soojustatud korruse kohal, ligipääsetav nime järgi soojustatud laeluugist. Täpsustuseks - täna on esimene soe (ca 0 kraadi) peale nädalat või enamat külma (vähemalt -10 või külmem). Aluskate kogu ulatuses näib olevat härmas ning laeluugi läheduses ka sarikatel kaunid külmakristallid. Ei midagi massiivset.
Kas tegu ootuspärase nähtusega? Õhu soojenedes muutub normaalseks õhuniiskuseks ja tuuldub välja?

Oleks huvitav teada, kas lael (katuslael) on aurutõkkekile olemas ja kuidas see on paigaldatud?
Kas selline härmatis on lae luugi läheduses või ka kaugemal, igal pool katuse all. Kas ja milline on katuse (katuslae) tuulutuse lahendus?
Võrdluseks. Täna hommikul pärast külmaperioodi meil ligi 0 kraadi. Puukuuris kuivadel puudel koor ja ka mitu aastat kuivanud saare puud kergelt sätendavad. Kuiv kuusk ei sätenda. Väljas kilepinnad, maakivi sein, tihe krohv, metall, klaas jne kaetud härmatisega. Veebaasil värviga kaetud puidul on kerge härmatis. Värviga katmata puidul härmatis puudub. Kuuri katuse plekk on väljast räästa all tugevalt härmas, aga kuuris sees vaid õrnalt. See on huvitav tähelepanek - õues pääseb õhk ligi paremini ja seal on pleki pind tunduvalt rohkem härmas - igaüks võib teha ise järeldusi. Tõenäoliselt seletatav sellega, et kuuri pole niiskus sedavõrd jõudnud või/ja kuuris olevad puud võtavad intensiivselt õhuniiskuse endasse ja seetõttu on kuuri õhus niiskust vähem. Okaspuidust sarikatel kuuris härmatist näha ei ole.
Teise kuuri eterniidi alumise pinnaga näib samal ajal olevat vastupidine olukord. Kuuris sees eterniidi alumine pind kergelt sätendab, aga väljas räästa all mitte.

Sellisena ohtlik pole aga põhjuseks on aurutõkke puudumine. Mõni lausa nimetab seda maja hingamiseks.

Kas tegu ootuspärase nähtusega? Õhu soojenedes muutub normaalseks õhuniiskuseks ja tuuldub välja?

Normaalne nähe, tuuldub välja. Kilesse pakitud konstruktsioonid võivad aga mädanema minna, kui hingamine takistatud, sest seentele meeldib niiskus ja soojus ja umbne keskkond.

vuuk kirjutas: ↑09 Jaan 2024, 05:54 Oleks huvitav teada, kas lael (katuslael) on aurutõkkekile olemas ja kuidas see on paigaldatud?
Kas selline härmatis on lae luugi läheduses või ka kaugemal, igal pool katuse all. Kas ja milline on katuse (katuslae) tuulutuse lahendus?

Aurutõke olemas - teise korruse laes, s.t. pildil oleva pööningu all on aurutõkkepaber, teibitud, paigaldatud fermide külge, altpoolt rooviga toetatud. Peal tselluvilla puiste.
Härmatis katuse aluskattel on kogu ulatuses, luugi juures on rohkem.
Katuse tuulutus - fermide peal pildil nähtav hingav aluskatus, selle peal roovid ning seal peal eterniit.
Tselluvill katsudes kuiv.

Normaalne näha. See pilt võiks kõigile siiski teadmiseks olla, et isegi aurutõkkega läbib villa üksjagu niiskust. Eriti neile kes plaanivad seestpoolt soojustada siis teadke - päris palju niiskust korjaks valesti ehitatud maja.

Kalvis kirjutas: ↑09 Jaan 2024, 17:20 See pilt võiks kõigile siiski teadmiseks olla, et isegi aurutõkkega läbib villa üksjagu niiskust.

Äkki on hingav aurutõke? Tänapäeval lähevad osadel kohe silmad särama kui kuulevad sõna "hingav".

Pole mingit vahet kas aluskate hingab, aevastab või köhib. Reaalsus on, et õhutemperatuur muutus üsna järsult ja aluskate oli külmem kui õhk ja õhus olev niiskus kondenseerus aluskattele. Probleemi kui sellist tegelikult pole - küll aurab ära see niiskus

"Hingavatel" aluskatetel ja tuuletõkketeipidel on difusioonitakistus Sd väärtus 0,02...0,04m.
Auruläbilaskvus 3...5 kg/m²/24h. Aga seejuures auruläbilaskvuse kiirus oleneb aururõhkude erinevusest erinevatel pooltel.
Külmal pööningul ja õues on tõenäoliselt sellises olukorras aururõhkude erinevus olematu või suhteliselt väike.
Seega ei tea kui kiiresti sellise lahenduse korral niiskus välja pääseb, kas hakkab liialt akumuleeruma ja kas võib probleeme põhjustada. Tasub silma peal hoida.
Külma pööningu ossa on vähem riskantne lahendus tavaline aluskile. Lahendatud nii, et hari oleks tuulduv ning paanide vahekohad vastavalt konkreetse materjali paigaldusjuhendile ning teipimata. Ja ka siis võib olla vajadus täiendava lisatuulutuslahenduse järele.
Palju niiskust pääseb pööningule ilmselt pööninguluugi kaudu, kuna selle tihendid ei ole täiesti hermeetilised.
Arvo aurutõkkepaberil on kirjade järgi auru läbilaskvus 3,9 x 10 –11 kg/m²sPa ja mõeldud kasutamiseks normaaltingimustes töötavates ehitistes.