Ehitusfoorum

alarpiirfeld kirjutas: ↑07 Mär 2024, 16:09 Me pole jõudnud selgeks õppida isegi kapillaartõusu käsitlevat peatükki. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Selleks matavad usinad käed põranda alla, min 200mm jämedat kildu

Tere. Ainult siis tuleb lahendada järgmised 2 ülesannet: 1) kuidas tagada, et EPS ei vaju teravale killule sisse 2) kuidas tagada, et maapinna sodi killu vahele ei vajuks. Ja seda muide min 50 aastase perspektiiviga. Lugupidamisega. Alr Piirdeld

selleks seal eespool oligi variant, geotekstiil

....siis see krobeline killupind koos tekstiiliga tuleks katta liivaga et saaks sobiva aluspinna EPS'ile.....
...käed püsti kes nii teindud ....

alarpiirfeld kirjutas: ↑07 Mär 2024, 16:09 Tere. Kod A23-le infoks, et lisaks membraani augu kaudu liigub vesi (küll gaasilises oleksus) ka LÄBI membraani. Aga see on juba hoopis teine peatükk ehitusfüüsikast. Me pole jõudnud selgeks õppida isegi kapillaartõusu käsitlevat peatükki. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kapilaartõus hetkel küsimuseks ei ole, materjalide kapilaartõusude kõrgused on kergelt netist leitavad. Tean ka, et mõned panevad kapillaartõusu katkestamiseks kildu, kergkruusa vms ja eraldavad selle ka nt savipinnasest geotekstiiliga. Praegune küsimus oli siiski tootja väite kohta, et võib tema EPSi paigaldada pinnasele.
Katusenäite puhul aga oli allapoole pandud just aurutõkkemembraan. Kui aurutõkkemembraan auru ei tõkesta, siis mis mõte sellel üldse on? Kas tervislikum oleks see hoopis ära jätta olnud, et EPS oleks saanud kuivada ruumi sissepoole? Seda kahtlust süvendab veel tõik, et katuse servades ja tehnosüsteemide läheduses (kus eeldatavalt on tõenäolisem aurutõkkemembraani ebatäiuslikkus) oli EPSi seisukord parem

kaimagk kirjutas: ↑07 Mär 2024, 17:50 ....siis see krobeline killupind koos tekstiiliga tuleks katta liivaga et saaks sobiva aluspinna EPS'ile.....

Lased killukihi nagunii vibroplaadiga siledaks ja mingit liiva mis nagunii killu vahele lõpuks pudeneb, ei ole vaja:

A23 kirjutas: ↑07 Mär 2024, 19:30 ...
Katusenäite puhul aga oli allapoole pandud just aurutõkkemembraan. Kui aurutõkkemembraan auru ei tõkesta, siis mis mõte sellel üldse on? ...

Vett ju tõkestas nii alumine kui ülemine membraan ja katuse vahele sattus vesi välisõhust, katuse lahtistest servadest.

mõni veidrik pidavat matma EPSi lausa räästa alla, ümber maja horisontaalselt, rääkimata vertikaalsest vundamendi vastas....

ping kirjutas: ↑07 Mär 2024, 22:02

A23 kirjutas: ↑07 Mär 2024, 19:30 ...
Katusenäite puhul aga oli allapoole pandud just aurutõkkemembraan. Kui aurutõkkemembraan auru ei tõkesta, siis mis mõte sellel üldse on? ...

Vett ju tõkestas nii alumine kui ülemine membraan ja katuse vahele sattus vesi välisõhust, katuse lahtistest servadest.

Samas katuse servades ei olnud enamasti nii vettinud.

Oli öeldud, et märgumine oli nii laialdane, et lokaalset kohta ei õnnestunud tuvastada /loe ilmselt ei eksisteerigi.

Kas tervislikum oleks see hoopis ära jätta olnud, et EPS oleks saanud kuivada ruumi sissepoole? Seda kahtlust süvendab veel tõik, et katuse servades ja tehnosüsteemide läheduses (kus eeldatavalt on tõenäolisem aurutõkkemembraani ebatäiuslikkus) oli EPSi seisukord parem

See tõke on seal tulenevalt konstruktsioonist ja palun ärge rääkige "sissepoole kuivamisest"(see kõlab siinkohal nagu ropendamine).
Sellel konstruktsioonil puudub piisav kuivamispotentsiaal ja kogu süsteem põhineb materjali omadusel. Ehk rikutud on vana head valemit QV > 1,75 · Q .... arvan ma.

Imelik kirjutas: ↑07 Mär 2024, 22:46 Oli öeldud, et märgumine oli nii laialdane, et lokaalset kohta ei õnnestunud tuvastada /loe ilmselt ei eksisteerigi.

Kas tervislikum oleks see hoopis ära jätta olnud, et EPS oleks saanud kuivada ruumi sissepoole? Seda kahtlust süvendab veel tõik, et katuse servades ja tehnosüsteemide läheduses (kus eeldatavalt on tõenäolisem aurutõkkemembraani ebatäiuslikkus) oli EPSi seisukord parem

See tõke on seal tulenevalt konstruktsioonist ja palun ärge rääkige "sissepoole kuivamisest"(see kõlab siinkohal nagu ropendamine).
Sellel konstruktsioonil puudub piisav kuivamispotentsiaal ja kogu süsteem põhineb materjali omadusel. Ehk rikutud on vana head valemit QV > 1,75 · Q .... arvan ma.

@Imelik, miks sissepoole kuivamisest ei ole lubatud rääkida?

Sellele ja väääääga paljudele teistele olulistele küsimustele saab (kui saab, alati ei pruugi saada ka ) vastused kõrgetes koolides.

A23 kirjutas: ↑04 Mär 2024, 15:32 ...
Seepärast on ainus võimalus omale asjad selgeks teha ja ise projekteerida.

Ja kõik need paljud olulised küsimused peaksid olema sügavuti selged, et pärisprojekteerijast olla etem.

Hiid kirjutas: ↑07 Mär 2024, 16:34

alarpiirfeld kirjutas: ↑07 Mär 2024, 16:09 Me pole jõudnud selgeks õppida isegi kapillaartõusu käsitlevat peatükki. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Selleks matavad usinad käed põranda alla, min 200mm jämedat kildu

Ei pea isegi olema selleks ilmtingimata jäme kild. Juba ammu enne killu olemasolu teadsid meie esiisad, et seda ülesannet täidab hästi ka liiv. Muidugi liiv on lai mõiste. Peab teada, milline liiv.
Aga mul on siinkohal tekkinud uusi küsimusi.
Miks kirjutab EPS toote turuliider oma lehel, et EPS takistab tõhusalt kapillaartõusu. Kas valetab?
Eespool oli nagu juttu, et keegi peaks end kapillaartõusu peatüki osas studeerima.
Teine küsimus, kas konstant µ (mü) tähistab:
a) difusioonitakistust (µ väärtus on difusioonitakistuse tegur)
või
b) auruläbilaskvust?
Minul on oma seisukoht selles osas olemas, aga millegipärast netist leiab selles osas vastakat infot, mis minu arvates loob peades segadust.
Meil on siin õnneks eksperdi tasemel teadja spetsialist insener Alar Piirfeld, kes oskab sellele küsimusele anda adekvaatse vastuse.

https://de.wikipedia.org/wiki/Wasserdam ... widerstand
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

vuuk kirjutas: ↑08 Mär 2024, 04:57 Sellele ja väääääga paljudele teistele olulistele küsimustele saab (kui saab, alati ei pruugi saada ka ) vastused kõrgetes koolides.

A23 kirjutas: ↑04 Mär 2024, 15:32 ...
Seepärast on ainus võimalus omale asjad selgeks teha ja ise projekteerida.

Ja kõik need paljud olulised küsimused peaksid olema sügavuti selged, et pärisprojekteerijast olla etem.

"Päris" ehitaja läheb kooli, hobiehitaja ammutab teadmisi mujalt, ka siit foorumist
Meil siin jah on levinud dogma, et niiskus saab liikuda vaid siseruumi poolt tarindisse sisse ja mitte vastupidi, kastepunktid, aururõhud jms. Osad välismaised autoriteedid aga väidavad, et teatud juhtudel võib olla ka vastupidi ja tasuks arvestada võimalust, et soojustus saaks sissepoole kuivada.
"Näidiskatuse" juhtumil, kuigi AP eesmärk oli näidata, et EPS vettib rohkem läbi, kui tooteandmed lubavad, huvitaks ikkagi, kuidas vesi katusesse üldse sai. Pingi teooria järgi tuli membraaniga katmata servadest koos õhuniiskusega, AP arvates auruna läbi aurutõkke. Meil siin korüfeesid koos, kas on veel võimalusi pakkuda? (Inspektsiooni tegijad ei võtnud hinnata, kust vesi pärit oli)

A23 kirjutas: ↑08 Mär 2024, 07:48 ...
"Näidiskatuse" juhtumil, kuigi AP eesmärk oli näidata, et EPS vettib rohkem läbi, kui tooteandmed lubavad, huvitaks ikkagi, kuidas vesi katusesse üldse sai. Pingi teooria järgi tuli membraaniga katmata servadest koos õhuniiskusega, AP arvates auruna läbi aurutõkke. Meil siin korüfeesid koos, kas on veel võimalusi pakkuda? ...

Pakun võimaluse.
Igasugune info võib olla kusagile kellegi huvides kallutatud.
Kallutatud info mõte on inimaju tinistamine.
Eesmärk võib olla erinev. Eesmärgi sisust aru saamiseks võiks kõigepealt näiteks vaadata, kas kellegi kõrvad kusagilt paitavad ja siis teha järeldused. Kuigi jah, alati ei pruugi ka päris täppi minna. Peab olema eelteadmisi.

A23 kirjutas: ↑08 Mär 2024, 07:48 ...
Meil siin jah on levinud dogma, et niiskus saab liikuda vaid siseruumi poolt tarindisse sisse ja mitte vastupidi, kastepunktid, aururõhud jms. Osad välismaised autoriteedid aga väidavad, et teatud juhtudel võib olla ka vastupidi ja tasuks arvestada võimalust, et soojustus saaks sissepoole kuivada.
...

Soojustuse "sissepoole kuivamise" vajadus tuleb päevakorda passiivmajade puhul, kus on kasutusel 0,4m ja üle paksused soojustuskihid.
Kus suvise siseruumide jahutuse tagajärjel tekkib kondents sisemise aurutõkke välispinnale mis kütteperioodi jooksul ei pruugi välja kuivada.

Eeltooduga nõus - loogiline.
Samuti "Hispaanias".
Nagu eespool juba püüdsin tähelepanu juhtida - see, mis NAF-NAF "Hispaanias" võib põhjamaades olla vabalt NIF-NIF ja vastupidi. Kliima on erinev, tingimused teised. Niiskuse liikumise suund teine.
Et ei tasuks vaadata, et mujal tehakse nii, meil tehakse teisiti, järelikult meil ollakse lollid.

Tere. Vihje, et H2O liigub ka läbi membraani on lihtsalt 1 mitmetest võimalustest (ka kod.Ping oletus kuulub nende hulka). Jah, näidise eesmärk ei olnud patsiendile diagnoos panna. Selleks, et diagnoos panna tuleb selgeks õppida kõik piirdetarindeid käsitlevad ehitusfüüsika peatükid. Ja ka siis oleks ilma patsienti nägemata diagnoosi panemine rohkem õunte pealt ennustamine kui inseneeria. Aga lohutan A23-e, neid insenere, kes on selgeks õppinud piirdetarindite ehitusfüüsika kõik peatükid on väga vähe. Ja veel vähem neid, kes on neid teadmisi ka praktikaga sidunud (ehk suutelised tegema sisulist ehitusfüüsikalist analüüsi). Suurem osa on ära õppinud mõne peatüki või ainult osa sellest ning levitavad pooltõdedega koos väljamõeldud teooriaid. Muide, siia kuulub ka see 0,4 m soojustuse sissepoole kuivamise teema- see on õige ainult teatud konkreetse piirdetarindi puhul. Sellest aga teha üldistus ja hirmutada sellega kodanikke näitab teema terviku mittevaldamist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

vuuk kirjutas: ↑08 Mär 2024, 08:03

A23 kirjutas: ↑08 Mär 2024, 07:48 ...
"Näidiskatuse" juhtumil, kuigi AP eesmärk oli näidata, et EPS vettib rohkem läbi, kui tooteandmed lubavad, huvitaks ikkagi, kuidas vesi katusesse üldse sai. Pingi teooria järgi tuli membraaniga katmata servadest koos õhuniiskusega, AP arvates auruna läbi aurutõkke. Meil siin korüfeesid koos, kas on veel võimalusi pakkuda? ...

Pakun võimaluse.
Igasugune info võib olla kusagile kellegi huvides kallutatud.
Kallutatud info mõte on inimaju tinistamine.
Eesmärk võib olla erinev. Eesmärgi sisust aru saamiseks võiks kõigepealt näiteks vaadata, kas kellegi kõrvad kusagilt paitavad ja siis teha järeldused. Kuigi jah, alati ei pruugi ka päris täppi minna. Peab olema eelteadmisi.

"Kõrvu" võiks kahtlustada siis, kui mingit konkreetset toodet haibitakse või maha tehakse (või ka vastavat tehnoloogiat, kui selle kasutaja on meie turul monopoolses seisus, nt autoklaavitav poorbetoon vs kergkruusa plokk).
Antud teemas aga "kõrvu" näha ei ole (või on hästi ära peidetud )

Mulle on jäänud üks asi arusaamatuks. Piirfeldi väitel keldrit pole mõtet soojustada, kui täielik hüdro on tegemata ehk siis puudub "kummik". Minu küsimus on selline, et isegi kui on "kummik", siis see eps ju maa sees ikka märgub samamoodi kui ilma kummikuta. Mis vahe on eps-i toimimisel maa sees kummiku ja mittekummiku korral?

Tere. EPS võiks olla ikka kummiku sees "villasokina". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

alarpiirfeld kirjutas: ↑08 Mär 2024, 13:32 Tere. EPS võiks olla ikka kummiku sees "villasokina". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kisub keeruliseks. Eps-i enda peale minuteada hüdrot ei tehta. Ilmselt siis vajalik topeltsein, kus eps vahel.

…..mis siin keerulist on? Ärge toppige seda epsi sinna maa-alla ja ongi probleem lahendatud, pange xps või analoog, või laske teha selline lahendus mis sobib epsiga ka.
…küll ikka viitsivad aastaid jaurata mingin pool- kõva lahenduse üle…….

kaimagk kirjutas: ↑08 Mär 2024, 23:50 …..mis siin keerulist on? Ärge toppige seda epsi sinna maa-alla ja ongi probleem lahendatud, pange xps või analoog, või laske teha selline lahendus mis sobib epsiga ka.
…küll ikka viitsivad aastaid jaurata mingin pool- kõva lahenduse üle…….

5 sek google uuring andis järgmise tulemuse xps-i kohta:

https://www.youtube.com/watch?v=8WBDt0G ... l=InSoFast

Nagu näha, siis teie paljukiidetud xps imab vett ja mitte vähe.