Ehitusfoorum

Tere!

Küsimus siis järgmine. Paneelmaja on ehitatud 1990ndate esimeses pooles. Pandud on vaskjuhtmestik, kuid kahjuks maandusjuhet pole. Korteris on siseseinad kaetud kipsplaadiga (nt köögi ja elutoa vahel), otsaseintes ja laes lihtsalt krohviga kaetud betoon. Kui tahaks nüüd elektrijuhtmestikku vahetada, kuidas see käiks? Kas kipsplaadid tuleks maha võtta, sinna alla panna juhtmed ja uus kipsplaat asemele ning mujal (laes, otsaseintes) freesida uued sooned? Või saab kuidagi uue juhtmestiku olemasolevate kipsplaatide alt vedada?
Kogun alles raha korteri remondiks, nõme on niisama elektrik ka küsimuse esitamiseks kohale kutsuda, kui reaalselt veel töödeks ei lähe.

Aitäh

Nõme oleks niisama küsimustele vastata, aga: jah.

Kas maandusjuhtme puudumine tekitab konkreetselt mingeid probleeme ja kui jah siis missuguseid? Tubades valdav osa olmetarbijaid on ilma, el.radiaatorid, triikrauad jm.võimsam staff on jah maandusega.

Praegu otseselt probleeme pole olnud, pole kuskilt särtsu saanud. Probleem ka tegelikult selles, et maja on elektriküttega ja on ka elektriboiler. Kõigest sellest mandist saab ehk 1-2 aasta pärast lahti, kuna on kavas maja renoveerimistööde käigus liituda keskküttega, soe vesi hakkab ka mööda torusid tulemas. Samas korteri sees tuleb kõik juhtmete vahetus + seetõttu kapremont oma kuludega teha.

kui juhe millegi sitkega kinni pole, siis saab nööri või peenema trossi vanale külge pookida ja siis sama trossiga uue asemele tõmmata, aga kui kõvasti kinni litsutud, siis väga palju variante enam pole

Maandusjuhtme olemasolu ei tähenda ju seda, et inimene (eluohtlikku) elektrilööki ei saaks. Pane RVKL-d.

Kas rikkevoolukaitse on see asi? Kilbis pilt selline.

.... soe soovitus, pea nõu mõne elektrikuga. Ära ise küll midagi tee.
...nagu ühes filmis öeldi, enne läheb Jumala päike looja kui ......te selle elektrivärgi selgeks saate...pole mõeldud paha pärast
.

Seda ma polegi kuskil väitnud, et ise midagi teha tahaks. Küsimus on pigem, et kuidas edaspidi tegevusi planeerida/raha koguda. Suur vahe, kas kogud raha nt niisama vannitoa plaatimiseks või on mõistlik nende juhtmete vahetuse pärast kogu korter kapitaalselt remontida. Viimase jaoks kogun raha ilmselt aastaid ja oleks tore kui enne korterit vanade juhtmete pärast maha ei põleta.

Päris suur% kortermajadest on siiani seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel paigaldatud alumiiniumjuhtmetega ja ilma PEN juhita - kõik toimivad ja ei põle selle puudumisel maha. Kui raha korjamine juhtmete jaoks üle jõu käib siis ei saa aru kuidas korteri soetasid.

Korteri seotasin laenuga. Maksin 10% sissemakse, ülejäänud osa moodustab laen. Kahetoalise korteri kapremont on minu teada tänapäeval 25 000-30 000 eurot. Lisaks peab ajutiselt mujale kolima, oma asju kuskil hoiustama jmt. Ei käi üle jõu, samas selle raha kokku saamine on ikka aastatepikkune projekt, mitte pole kohe tagataskust võtta. Korter ei asu Tallinnas ja ostsin selle aastaid tagasi 35 000 euroga . Tundub, et praegu kohe pole hullu midagi, aga tulevikus mõne aasta pärast tuleb see korteri tühjaks klopsimine ikka ette võtta.

Enne kohapeal uurimist ei oska keegi öelda kui palju seal lammutama peab. Võib juhtuda, et asi pole üldse nii hull. Samas kui sa selle "tühjaks klopsid" siis mida praegu üldse uurida on ? Kolme aasta pärast olevaid hindasid ei tea mitte keegi.

Senist elektrit saab ju edasi kasutada, seda ei pea maha lõhkuma.
Kui läheb kapremondiks siis pole vale idee ümber ehitada ka elekter.
Uute juhtmete vedamisel saab kasutada palju abistavaid nõkse - näiteks põrandaliistus, põrandas võilõikad kipsi prao ja topid juhtme sinna. Pärast kipsitad prao kipsi täis. Mis meetod - selleks on rohkem ehitusmehelikku elektrikku vaja, kes oskab öelda kas saab.
Kuna soovitakse muutust siis mõistlik olekski tellida elektriprojekt. Projekteerija arvestab kõigi soovidega ja ka vaatab kuidas väikseima vaevaga töö tehtud saab, kus jääb vana ja kuhu tuleb uus. Edasi on vaid tööde teostamine vastavalt projektile.
Foorum kahjuks ei saa projekteeridas - keegi ei näe su elamisse ega tea tegelikke olusi. Saab vaid öelda - mõte on teostatava aga kerge pole.