Kaitse ENNE rikkevoolukaitset?

[ping]

Ei ole mitte ühtegi näidet, kus rikkevoolukaitse saaks ennetavalt isolatsiooni kaitsta millegi eest.

Kuidas pole - isolatsiooni nõrgnemisel kasvab lekkevool läbi selle. Kui ületab rakendussätte ongi töö. See on ennetav protsess enne nn. suurt läbilööki.

Kui isolatsioon on niivõrd halvenenud, et enam ei toimi, siis ei ole ju "ennetav isolatsiooni jaoks" ja nagunii tuleb paigaldis välja vahetada, olenemata paugu suurusest.

Kaabli "isolatsiooni säilimise" kaitset RVK ei taga.
Kaabli isolatsiooni saab kaitsta väliste mõjutuste eest ainult mehhaanilise kaitsekattega ja riknenud kaabliisolatsioon ei taastu nii nagu õhuliinide paljasjuhtmetel.
Kusjuures maakaablite rikkekoha otsimisel põletataksegi sooned pingeimpulsiga (kondensaatorid) kokku.

[Kalvis]

Unustad ära niiskuse. Tuleb ja läheb.
Isolatsiooni läbilöögigs on vastupidi - kui õnnestub ennetavalt peatada, päästad läbilöögist.
JAH, kui tahke isolatsioon on läbilöögi saanud, see on katki, st. ei ole isetaastuv.

[xil]

Kui närilised on statsionaarse seadme väljas või niiskes ruumis paikneva kaabli isolatsiooni läbi närinud, võib hoolimata TN-S süsteemi olemasolust ilma RVK-ta vist "särtsu saada"?

[Küülaline]

hoolimata TN-S süsteemi olemasolust ilma RVK-ta vist "särtsu saada"

Loomulikult, kui sa puudutad isolatsioonita juhti, saad särtsu. Ka siis, kui RVK on olemas, saad sa särtsu, aga mitte rohkem, kui 30 mA.
TN-S süsteemis võrdub kereühendus otsese lühisega ja kaitse rakendub, st elektriseadmete juhtivad korpused või detailid ei saa jääda ohtliku pinge alla.

[A23]

hoolimata TN-S süsteemi olemasolust ilma RVK-ta vist "särtsu saada"

Loomulikult, kui sa puudutad isolatsioonita juhti, saad särtsu. Ka siis, kui RVK on olemas, saad sa särtsu, aga mitte rohkem, kui 30 mA.
TN-S süsteemis võrdub kereühendus otsese lühisega ja kaitse rakendub, st elektriseadmete juhtivad korpused või detailid ei saa jääda ohtliku pinge alla.

Töökaaslane, erialalt küll elektroonik, mitte elektrik, tegi oma nahal "inimkatseid" ja teavitas pärast, et 30 mA RVK'ga tunneb küll, et saab "särtsu", aga 10 mA'ga ei tunne midagi, kui kaitse välja lülitub. Kas keegi veel on juhtunud sarnaseid katseid tegema? (Ma ise ei ole riskinud ;-) )

[Volt]

Katset ei teinud aga asi juhtus. "Efekt" meenutas seda kui tikku süüdates läheb tikuots vastu sõrme ja tekitab põlenud koha. Soone ots puutus vastu ja oligi põlenud täpp peal. Hetkega. Rikkekas reageeris muidugi aga sõrm oli tükk aega valus. Põletus ikkagi.

[xil]

hoolimata TN-S süsteemi olemasolust ilma RVK-ta vist "särtsu saada"

Loomulikult, kui sa puudutad isolatsioonita juhti, saad särtsu. Ka siis, kui RVK on olemas, saad sa särtsu, aga mitte rohkem, kui 30 mA.
TN-S süsteemis võrdub kereühendus otsese lühisega ja kaitse rakendub, st elektriseadmete juhtivad korpused või detailid ei saa jääda ohtliku pinge alla.

Mitte vaid juhti puutudes. Õues või märjas ruumis võid riknenud isolatsiooni puhul ka juhti puutumata "sammupinge" tõttu elektrilöögi saada.

[Küülaline]

juhti puutumata "sammupinge" tõttu elektrilöögi saada

TN-S juhistiku ja potentsiaaliühtlustuse puhul ei saa juhtiv põrand püsivalt ohtliku pinge alla jääda.

[Imelik]

Kogu selles teemas on räige loogikaviga. Mille vastu kaitseb RVK? Vastus peitub nimes- rikkevoolukaitse kaitseb rikkevoolu vastu, ehk reageerib rikkevoolule ja kaitseb selle lahutamise teel. Edasi -keda/mida kaitseb? Kaitseb inimesi ja loomi elektriahela rikke tõttu eluohtlikku vooluringi sattumast ning konstruktsioone ja ümbrust rikkevoolust tingitud tuleohu eest. Ehk rikkevoolu lahutamisel ohuolukord lakkab. Kalvis väidab midagi isolatsioonikaitsest- puudulik isolatsioon on üldse eeltingimus, mille vastu RVK on loodud, mitte ta ei kaitse selle eest, vaid selle korral. RVK lahutamisel lakkab oht elule, tulekahjule aga mitte isolatsiooni riknemisele- isolatsiooni rike jääb.
Kõik seadme sisejuhistikuga seonduv on tootja lahendus. Seadmele antakse kaitseklass ja kaitseaste, ning toite parameetrid- ei rohkemat.

[kunn24]

Rikkevoolukaitse on rikkekaitse. Sellise rikkekaitse töö eelduseks on pot ühtlustuse olemasolu, mitte inimene.
Selle kinnituseks on ka üle 30 mA kaitselülitite olemaolu.
Eespool oli näha ka sm Küülalise segadust teemal: Põhikaitse- lisakaitse. Siin tekib küsimus: kas Te seltsimehed olete üldse kunagi pädevuskoolitusel käinud? Või kui käisite, siis tõmmake selliste põhimõtteliste vaidluste puhul materjal kapipõhjast välja ja Kalvise loogikavea lahendamisel ei maksa teha järgmist loogikaviga.

Lisaks ta VÕIB OLLA ka puutepingekaitseks (üle 50 V AC, üle 120 V DC), kuid sellist olukorda on pigem vaja vältida. Ehk väita, et ta on inimese /loomade kaitseks eluohtlikku vooluringi sattumast on veidi üle võlli. Selleks on ikka põhikaitsed (isolatsioon-kest-kate-korpus). Jah, ma olen nõus, et ta võib ka inimest säästa, kuid siis peab paigaldis olema kas valesti tehtud või nii hullus seisundis.
Tsiteerisin 2012 pädevuskoolituse materjale.

[Küülaline]

Kogu selles teemas on räige loogikaviga. Mille vastu kaitseb RVK ... kaitseb rikkevoolu vastu

See on sedaviisi TN-S juhistikus, aga näitesk TT juhistikus puudub eraldi kaitsejuht (PE), ja rikkesilmus sisaldab ka maapinna takistust ning see on suhteliselt suur. Kui faasijuhist tekib lühis kaitsemaandusjuhti (PE), siis see ei pane liigvoolukaitset rakenduma. Sellepärast on tuleohu ärahoidmiseks ja inimeste ohutuseks vältimatult vaja kasutada RVK.
See omadus on RVK-l ka TN-S juhistikus ja seda saab edukalt ära kasutada, kui rikkesilmuse takistus on liiga suur.

[kunn24]

TT juhistikus on lokaalne kaitsejuht (mis on ka maandatud) ja sellega teostatud kaitse- pot ühtlustus. Maandustakistus peab tagama, et puutepinged ei läheks enne RVK-de rakendumist üle 50 V Maa suhtes.

[Imelik]

Kunni "loogikat" ei kommenteeri....
Küülaline- TT juhistikus on rikkesilmuse takistuse suurus teine , sealt ka erinevused. TN-S juhistikus on sul kohustus kaitseseade ja rikkesilmuse seada vastavaks.

[Küülaline]

TN-S juhistikus on sul kohustus kaitseseade ja rikkesilmuse seada vastavaks

Uutes paigaldistes muidugi, aga vanade renoveerimisel või mõnel muul erandjuhul saab kaitse tagada ka RVK-ga.

[xil]

1 asi on maandusega seotud pingete ja takistuste normid, teine asi on tegelikkus. Vähemalt aastaid tagasi tuldi kinnistu omanikule vastu ja käidi liivase pinnasega kõrgemates kohtades maandusparameetreid mõõtmas peale suuremaid vihmu. Näiteks Nõmmel, kus on liivapinnas ning Tallinna deptessioonilehtri tõttu enne sõda rajatud 10m sügavused kaevud kuivad, tuleks ei-tea-mida teha, et maandusparameetrid kuival ajal normidele vastaks. Kui rott niiske keldri seinal oleva faasi paljaks närib, särtsu saab ning seetõttu loobub muude juhtide isolatsiooni närimisest, võib inimene käega seina puutudes ning jalgupidi põrandal olles olenemata süsteemist elektrilöögi saada, kui RVK puudub. Heaküll, maast isoleeritud süsteemi puhul (näiteks offgrid päikesepaneelide vaheldi) ta särtsu ei saa.

[Küülaline]

maandusparameetrid kuival ajal normidele vastaks ... rott niiske keldri seinal oleva faasi paljaks närib ... võib inimene käega seina puutudes ning jalgupidi põrandal olles olenemata süsteemist elektrilöögi saada, kui RVK puudub

Kordusmaanduse maandustakistust mõõdetakse selleks, et olla kindel maaga ühenduse olemasolus. Mingit normi oomides ei ole.
Tähendab, sa pead silmas et keldri sein on 230 V pinge all ja potentsiaalide erinevus seina ning põranda vahel on nii suur, et jääda nö sammupinge alla? Aga liigvoolukaitse ei ole faasi maaühenduse puhul rakendunud?

[kunn24]

Su jutt tundub, et pole selliseid olukordi, kus on kaabli isolatsioonirike, üldse kohanud. Jutt ei ole 230 V pingest seinas, vaid näiteks kaabli juures on seinapinnas 100 V (kuid et kaabli soonest sinna tekiks ühendus, peab näiteks olema niiske kondensaat, pluss soolad), inimene tuleb märgate kotadega keldrisse ja jääb näiteks erinevaid üleminekutakistusi arvestades 70 V, 50 mA ahelasse. Suht ebameeldiv, võib isegi öelda, et võib lõppeda letaalselt, kui ta sellest ahelast ei vabane. Õnneks seinast ei saa tavaliselt krampis käega haarata.
MIngi kordusmaandus ei puhu antud olukorras üldse pilli.

Kuid rottide kaitseks on ju torud/ kõrid ja paigaldist tuleb ikka vahel kontrollida. Põhikaitse: isolatsioon-kest-kate-korpus
Lõppude lõpuks kõige ohutum on üldse elektrita.

Näiteks Nõmmel, kus on liivapinnas ning Tallinna deptessioonilehtri tõttu enne sõda rajatud 10m sügavused kaevud kuivad, tuleks ei-tea-mida teha, et maandusparameetrid kuival ajal normidele vastaks.

Nii hull võib olla olukord vaid Mustamäe servas. Kuid kui ei vasta mingile normile, mida pole, pole ka probleemi. Kui jutt tööstusest või alajamaadest, seal vajadusel süvamaandurid ja võib ka jutt olla mingitest normidest.
Kuid huvitav on see, et elektrikel ajab isolatsioonile ehitamine juhtme lühisesse ja hakkavad ajama mantrat maandamisest. Päris põnev.
Ahjaa, ka potentsiaaliühtlustust saab rajada Maa sisse.

[xil]

maandusparameetrid kuival ajal normidele vastaks ... rott niiske keldri seinal oleva faasi paljaks närib ... võib inimene käega seina puutudes ning jalgupidi põrandal olles olenemata süsteemist elektrilöögi saada, kui RVK puudub

Kordusmaanduse maandustakistust mõõdetakse selleks, et olla kindel maaga ühenduse olemasolus. Mingit normi oomides ei ole.
Tähendab, sa pead silmas et keldri sein on 230 V pinge all ja potentsiaalide erinevus seina ning põranda vahel on nii suur, et jääda nö sammupinge alla? Aga liigvoolukaitse ei ole faasi maaühenduse puhul rakendunud?

Kui maandustakistuse normi oomides pole, on maandus alati olemas, kasvõi gigaoomides alajaama maanduse kaudu, ilma mingit metallpulka oma kinnistule maha torkamata.