Ehitusfoorum

Tere

Vana lauda kõrge betoonist vundamendi peale on ehitatud 2-e korrusega 32m2 suvemaja. Mõlgutan mõtteid lisamaks kuudile otsa peale ka puudega kütmiseks majavälise roostevaba moodulkorstna ja sisse malmahju/bullerjani, et kui ahvid jälle elektri ära võtavad, oleks ikka koht kus varbaid soojendada.
Vundamendi kõrgus põrandast 63cm. Vundamendist ülesse puitkarkass ehitis.
Küsimus, kas mõistlikum on korstnaga tulla tuppa läbi puitkarkassi osa, ehk kõrgemalt või madalamalt läbi vundamendi?
Rohkem meelekohasem tundub mulle tulla läbi vundamendi. Leidsin väikese malmahju, millel tagant väljund tsentriga põrandast 40cm ja läbimõõduga 150mm. Selle ahju puhul jääb isoleeritud korstna toru ülaosa ja seina puitkarkassi vahele vaid ca. 10cm betooni.
Kas sellest piisab tuleohutuseks, tundub kuidagi vähe?
Lisaks näen miinust kui peaks olema soov hiljem küttekeha vahetada, nii madala taga-väljundiga küttekehade valik on pea olematu.

Ja juurde küsimus, mida arvate vähendatud isolatsiooniga 150/200(sise/välis) korstnast?



Pilti ma muidugi lisada ei oska.
https://drive.google.com/file/d/1cAiC5y ... drive_link
https://drive.google.com/file/d/1g9Gleg ... drive_link

Küttekolde dokumentatsioonis peaksid tuleohutusnõuded kirjas olema.

Tuleohutuse standardis on kõik kirjas. EVS saad tasuta lugeda.
Tehniliselt isoleeritakse siis villaga (valid vastavalt pinnatemperatuurile tulekindluse) kui on põlevmaterjalid lähedal. Kui ei ole siis ei pea midagi tegema.

aero kirjutas: ↑12 Apr 2024, 18:03 Küttekolde dokumentatsioonis peaksid tuleohutusnõuded kirjas olema.

Küttekoldega kaasas olevas informatsioonis on ainult T600 temperatuuri klass korstnale.

Kalvis kirjutas: ↑13 Apr 2024, 07:06 Tuleohutuse standardis on kõik kirjas. EVS saad tasuta lugeda.
Tehniliselt isoleeritakse siis villaga (valid vastavalt pinnatemperatuurile tulekindluse) kui on põlevmaterjalid lähedal. Kui ei ole siis ei pea midagi tegema.

Jah, lugesin ka seda Tuleohutuse standardit juba veidi enne postitamist aga nagu ikka standarditega, on raske kõigest aru saada. Nt. kuskil pole eraldi välja toodud roostevaba moodulkorstent, kas selle isolatsioon ei loe midagi?
Sisuliselt läbi seinte paigaldusel on ohutusvahemikud minu puhul alati paigaldusjuhendi järgi kuna temp üle 350°C? Ehk siis miks ma siin olen, on koguda infot Teie kogemuste pealt, et teaksin mida küsida kui reaalse hinnapäringuni jõuan.Või mis lahendused üldse võimalikud on?

Siit ka lisaküsimus korstna kõrguse kohta. Standard ütleb 0,8m üle viilu.
Aga kui korsten on väljapool maja, maja nurgas? Päris pikk osa jääb siis ilma toestuseta, trossid?

Üks teoreetiline küsimus veel korstna läbimõõdu kohta.
Kui ahju väljund on 150mm ja kohe ahju väljundis minna üle 120 torule. Kas effekt on ainult võimsuse kadu või mõjub see kuidagi ka korstna temperatuurile?

Roostevaba korsten on sisuliselt suitsugaasi temperatuuris. Selle ümber pandava villaga tagatakse ohutu pinnatemperatuur. Mida kuumemad on suitsugaasid, seda paksem vill.
Mälu järgi - min 5 cm on nõutud.

muldo kirjutas: ↑13 Apr 2024, 22:25 Üks teoreetiline küsimus veel korstna läbimõõdu kohta.
Kui ahju väljund on 150mm ja kohe ahju väljundis minna üle 120 torule. Kas effekt on ainult võimsuse kadu või mõjub see kuidagi ka korstna temperatuurile?

Mul oli identne juhus. Muidu jah kui tõmme nõrk siis 150 jätk on parem. Kui tõmme piisav siis mina lükkasin kohe 150->120 peale ja läks edasi. Toimib.

Kalvis kirjutas: ↑14 Apr 2024, 14:38 Roostevaba korsten on sisuliselt suitsugaasi temperatuuris. Selle ümber pandava villaga tagatakse ohutu pinnatemperatuur. Mida kuumemad on suitsugaasid, seda paksem vill.
Mälu järgi - min 5 cm on nõutud.

pea 20 aastat tagasi omale villaga soojutatud korstent ehitasin, olid nõue, kus ise tehes minimaalselt 10cm tulekindlat villa ja sertifitseeritud tehasekorstna puhul piisas 5cm villast.

muldo kirjutas: ↑13 Apr 2024, 22:05 Siit ka lisaküsimus korstna kõrguse kohta. Standard ütleb 0,8m üle viilu.
Aga kui korsten on väljapool maja, maja nurgas? Päris pikk osa jääb siis ilma toestuseta, trossid?

Kirjas ju on, et üle viilu. Millegipärast asjatundmatud kipuvad sellest välja lugema "üle harja" mis ei ole õige. Kui võtad katuseviilu ja tõmbad paralleelselt joone 800mm vahega siis kostnaots peabki sellel joonel (vähemalt) olema.

Prill kirjutas: ↑14 Apr 2024, 17:16 pea 20 aastat tagasi omale villaga soojutatud korstent ehitasin, olid nõue, kus ise tehes minimaalselt 10cm tulekindlat villa ja sertifitseeritud tehasekorstna puhul piisas 5cm villast.

Vahet ei ole kas ise või tööstuslikult. Standardis on paksused paigas. Kõik algab korstna sisepinna temperatuuris, katla võimsusest jne...

@Tiit,

1) Kui ahi valitud, siis selle dok's on info, mis nõuetele korsten peab vastama. Temp. klass, min suitsutoru läbimõõt (väiksema ID'ga võib küll ka toimida, aga ei soovita, hinnavahe pole märkimisväärne ja välistaks ka edaspidised arusaamatused nt kindlustusjuhtumi korral).
2) Kui nõuded korstnale teada, siis saab juba (virtuaalselt) korstna ära valida. Korstna tootjatel / edasimüüjatel on netis tavaliselt dokumentatsioon üleval, kust vajalik info leitav. Meil premium bränd Schiedel, 2x odavamalt saab Depost ja teised seal vahepeal.
3) 5 cm termoisolatsiooniga korstnatel on tavaliselt (jäik või pehme) kivivill soojusisolatsiooniks, 2,5 cm aga spets kuumakindel vaht (vähemalt osadel). Ise eelistaks paksemat, kuna lokaalse isolatsioon defekti puhul on rohkem varu. Aga eks õhemad peavad ka olema nõuetele vastavad.
4) Korstna juhistes on üldislet ka joonised, kui palju viilkatuse puhul peab kõrgemale ulatuma, aga hea tõmbe tarvis soovitatakse min 5 m kõrgust. (Tuttaval küll pandi saunamajale vaid 3 mooduli kõrgune, kuna maja ise madal, aga tõmbab küll normaalselt.)
5) Korstna dok's on ka kirjas, kui pikk toestamata osa on lubatud. Rusikareeglina võta, et kui viimane kinnitusklamber on allpool kõige ülemise mooduli kinnitusäärikut, siis on lisatoestus vajalik. Tuleb ju otsa nagunii veel ka vihmamüts või koonus. Lisatoestus tehakse katusehaaradega, need on jäigad, mitte tross! Pannakse 2 haara, ideaalis võimalikult horisontaalselt ja omavahel 90° nurga alla. Võib kinnitada nt katuseharja külge. Antud juhul tingituna korstna paiknemisest 90° ei saa, aga 45° teeks ka juba piisavalt jäigaks. Teine variant oleks üks haar kinnitada katuse pinnale, sellisal juhul aga kaldu.
6) Üldiselt võib topeltseintega korsten olla süttivale materjalile üsna lähedal, aga õhk peab jahutuseks ligi pääsema, sest korsten läheb ka väljast soojaks. Sel põhjusel on laest ja seinast läbiviikudel antud max lubatud soojustuuse paksus (50 ... 200 mm sõltuvalt tootjast) ja ülejäänud ava peab olema vormistatud nii, et õhk pääseks vabalt liikuma. Tehakse ka juba vabrikutoodetena nii seintest kui katusest läbiviike, seal on vajalikud distantsid juba sisse ehitatud
7) Ma ise teeks küll väljuaviigu pigem kõrgemalt, ahjude valik suurem, lihtsam teha ja korstnakandurit välisseinas kinnitada. Aga allpoolsel versioonil on ka oma võlu, mida madalamal küttekolle asub, seda ühtlasemalt soe toas jaotub.
Raudahju puhul ei pea tingimata olema 85° horisontaalosa, 90° toimib ka

Kui on plaanis tuba õhukindlaks teha, siis võiks olla ka õhu sissevooluklapp, seda vaja vähemalt kütmise algfaasis.