Ehitusfoorum

Saarepuust laudparketi tootja ütleb, et parketi lubatud max temperatuur on 27 kraadi.
Sõltuvalt vaiba pakssusest on vaiba all tubli +10 kraadi soojem kui mujal.
Seega ei tohiks puitparkett, põrandaküte ja vaip kokku käia aga naisperele meeldivad vaibad
Müügimees räägib mis kõik VÕIB juhtuda, aga kas kelligil on enda reallset kogemust, et laudparkett on vaiba all pekki läinud? Ja mis juhtus, kas värvimuutused või pragunes vms.?

rye kirjutas: ↑13 Apr 2024, 08:53 ....
Seega ei tohiks puitparkett, põrandaküte ja vaip kokku käia aga naisperele meeldivad vaibad
Müügimees räägib mis kõik VÕIB juhtuda, aga kas kelligil on enda reallset kogemust, et laudparkett on vaiba all pekki läinud? Ja mis juhtus, kas värvimuutused või pragunes vms.?

Paistab, et vist puudub vaipade puhastamise kogemus võrrelduna sileda pinnaga.

Ei ole isegi vaipa vaja, et parkett mängiks.
Kui ujuvalt paigaldatud puitpõranda äärtele on paigaldatud raske mööbel ja omanik tahab värske õhu pärast keset tuba olevat rõduust talvel poikvel hoida, siis kuivast õhust tingitud puidu kahanemine võib keset põrandat tõmmata parketile kuni 5mm vahed.

Ei ole ujuv, on liimitud betoonile.
Aga kas oled ise kogenud selliseid 5mm vahesid ujuva põrandaga?

Jah, olen.

Ei juhtu seal sittagi, pane julgelt iseasi kas mõtet kallist parketti panna vaiba alla peitu. Pane parketi ilmeline keraamika

ping kirjutas: ↑13 Apr 2024, 11:15

rye kirjutas: ↑13 Apr 2024, 08:53 ....
Seega ei tohiks puitparkett, põrandaküte ja vaip kokku käia aga naisperele meeldivad vaibad
Müügimees räägib mis kõik VÕIB juhtuda, aga kas kelligil on enda reallset kogemust, et laudparkett on vaiba all pekki läinud? Ja mis juhtus, kas värvimuutused või pragunes vms.?

Paistab, et vist puudub vaipade puhastamise kogemus võrrelduna sileda pinnaga.

Ei ole isegi vaipa vaja, et parkett mängiks.
Kui ujuvalt paigaldatud puitpõranda äärtele on paigaldatud raske mööbel ja omanik tahab värske õhu pärast keset tuba olevat rõduust talvel poikvel hoida, siis kuivast õhust tingitud puidu kahanemine võib keset põrandat tõmmata parketile kuni 5mm vahed.

Jah, kui ääres on raske mööbel, siis ei pea isegi rõduust poikvel hoidma, talvine madal õhuniiskus toas teeb oma töö ja tõepoolest selline pragu tuleb.

Temperatuurist tingituna ei usu, et midagi juhtub. Mul on kollektori ees igasugust kola ja vaip ka ning parketil pole selle koha peal häda midagi.

Vaibaga isoleeritud põranda küttevõime halveneb. Üldiselt ebasoovitav (maakeeli: loll) lahendus. Eriti mõttetu, kui soojuspump sellist põrandat kütab.

...usun et teemaalgataja ei kavatse seinast-seina vaipa panna.
....ise teema on ja need ujuvpõrandad, kuigi selle loogika järgi ei tohiks siis üldse neid põrandaid koormata mööbliga....
...endal ka põrandaküte ja keset tuba kusagil 3m2 vaip maas, ainuke mida täheldanud on see et vaibaalune põrand on pleekimisest puutumata jäänud ...
....mul iseenesest on liimitud betooni külge põrand....
......aga endiselt keedab mu vanaema head moosi..

kunn24 kirjutas: ↑15 Apr 2024, 14:19 Vaibaga isoleeritud põranda küttevõime halveneb. Üldiselt ebasoovitav (maakeeli: loll) lahendus. Eriti mõttetu, kui soojuspump sellist põrandat kütab.

Meenutab aegu, kui kortermajades radikatel termostaate ei olnud, ülekütmise vähendamiseks katsid inimesed radikaid tekkidega kinni

Ei juhtu seal midagi ega soojus vaipa kinni jää. Iseasi kas kallil parketil vaiba all mõtet võib ka parketimustriga plaaditud põrand.

tabarabarap kirjutas: ↑16 Apr 2024, 20:48 Ei juhtu seal midagi ega soojus vaipa kinni jää. Iseasi kas kallil parketil vaiba all mõtet võib ka parketimustriga plaaditud põrand.

Lõpuks põrandasse läinud soojus ikkagi tuppa jõuab aga kui kütteseadmeks on Õ/V soojapump, siis külma ilmaga võib selle kasutegur oluliselt langeda, sest vajalik on kõrgem põrandasse minev küttevee temperatuur.

ping kirjutas: ↑16 Apr 2024, 21:38

tabarabarap kirjutas: ↑16 Apr 2024, 20:48 Ei juhtu seal midagi ega soojus vaipa kinni jää. Iseasi kas kallil parketil vaiba all mõtet võib ka parketimustriga plaaditud põrand.

Lõpuks põrandasse läinud soojus ikkagi tuppa jõuab aga kui kütteseadmeks on Õ/V soojapump, siis külma ilmaga võib selle kasutegur oluliselt langeda, sest vajalik on kõrgem põrandasse minev küttevee temperatuur.

Ma ei tea, pumba kulus pole muutust märgata ennem ja peale vaipu, mõlemad perioodid aastates.

Soojustehnika allub samamoodi arvutustele nagu elektriahel. Selmet plära toota, võetakse valemid ja pannakse arvud sisse. Antud juhul täiesti lihtne takistite jadaühendus (pistad 1 juurde) ja Ohmi seadus.

Selge see, et vaibal on suurem soojustakistus ja kogu süsteemi kasutegur langeb.
Aga teatud juhtudel ei oma kasutegur lihtsalt mitte mingisugust tähtsust.
Õnneks ei ole liiga suur vaip.

Aga kogusin kogemusi, et kui on ujuvpõrand, siis on pigem suurem oht pragude tekkeks, kuid pigem niiskuse/kuivuse mõjul. Kui on liimitud parkett, siis pigem võib loota, et ei juhtu midagi.

Mul on ujuv ja 9 aastaga ei ole midagi pragunenud ja muidugi takistus on takistus, lihtsalt selles kontekstis suht suva.

.....huvitav , mitu tuhat euri siis aastas kokku hoiab kui vaipu toas ei kasuta . See valemitesse numbrite panemine on sama kasulik kui praegu päikeseenergia müümine ee'le

Aga mina näiteks ei tahtnud ujuvat põrandat mingi isoleeriva aluskihi peal just sellepärast, et soojakadu.
Väga suvaline arvutuskäik aga mõte peaks olema arusaadav: Kui paneks põranda aluskatte siis kõhutunde järgi vähemalt 5 kraadi on ujuva põranda betoon soojem kui liimitud põrandal. Õhksoojuspumba COP jaoks on oluline sese- ja välistemperatuuride vahe. Sisuliselt teeb see sama välja, kui õues oleks 5 kraadi külmem. -5 ja -10 COP vahe on juba täitsa olemas. Hetkel ei viitsi edasi arvutada, aga kui näiteks selle 5 kraadi võrra COP erinevuseks võtta mingi 20% ja aastaseks kuluks 4000 kWh ja mingi keskmine elektrihind ka leida, siis saab juba täitsa arvutada.

tabarabarap kirjutas: ↑17 Apr 2024, 08:11 Mul on ujuv ja 9 aastaga ei ole midagi pragunenud ja muidugi takistus on takistus, lihtsalt selles kontekstis suht suva.

Kas sul mõni vaip ka on?

rye kirjutas: ↑17 Apr 2024, 19:21 Aga mina näiteks ei tahtnud ujuvat põrandat mingi isoleeriva aluskihi peal just sellepärast, et soojakadu.

Ja kuhu see soojus siis "kaob"?

...1-2 mm aluskate hoiab 5-10 prossa soojust kinni, pole paha . Siis tasuks 5-6 kihti ümber maja kerida ja polekski muud soojustusmaterjali vajagi

RaJy kirjutas: ↑17 Apr 2024, 20:20

rye kirjutas: ↑17 Apr 2024, 19:21 Aga mina näiteks ei tahtnud ujuvat põrandat mingi isoleeriva aluskihi peal just sellepärast, et soojakadu.

Ja kuhu see soojus siis "kaob"?

Mõte oli selles, et kui betooni temperatuur kõrgem, siis soojuspumba kasutegur väiksem.

rye kirjutas: ↑17 Apr 2024, 21:27

RaJy kirjutas: ↑17 Apr 2024, 20:20

rye kirjutas: ↑17 Apr 2024, 19:21 Aga mina näiteks ei tahtnud ujuvat põrandat mingi isoleeriva aluskihi peal just sellepärast, et soojakadu.

Ja kuhu see soojus siis "kaob"?

Mõte oli selles, et kui betooni temperatuur kõrgem, siis soojuspumba kasutegur väiksem.

Mina sellest loogikast aru ei saa. Aga ma ilmselt vähem aastaid koolis käinud.

Hahaha krt oleks pidanud vaibale ka energiamärgisega sertifikaadi küsima, et vaiba soojustakistus välja arvutada. Pmst sama, et s**ud põrandale , siis alguses hullult kütab ja pärast hakkab energiat neelama.

Jah mul vaibad maas, kunagi ei olnud ja vahet ei ole, külm ka ei ole.pool põrandat on plaaditud, oleks võinud terve plaatida, lihtsam koristada.

Põrandakütte jaoks eraldi alusmatt parketile on kahekihiline ja äärtest avatud..

RaJy kirjutas: ↑17 Apr 2024, 21:48

rye kirjutas: ↑17 Apr 2024, 21:27

RaJy kirjutas: ↑17 Apr 2024, 20:20

rye kirjutas: ↑17 Apr 2024, 19:21 Aga mina näiteks ei tahtnud ujuvat põrandat mingi isoleeriva aluskihi peal just sellepärast, et soojakadu.

Ja kuhu see soojus siis "kaob"?

Mõte oli selles, et kui betooni temperatuur kõrgem, siis soojuspumba kasutegur väiksem.

Mina sellest loogikast aru ei saa. Aga ma ilmselt vähem aastaid koolis käinud.

Proovin veel aidata aru saada. Kui õhk-vesi soojuspump panna radikat kütma, siis on kasutegur madalam kui põrandakütte puhul, kuna radikas tahab kõrgemat temperatuuri saada. Aluskatte tõttu 5 kraadi soojem või vaiba tõttu 10 kraadi soojem betoon ei ole muidugi samas suurusjärgus mis radika temperatuur, aga põhimõte on sama.

No ikka jääb vist kooliharidust väheseks (palun vabandust kõikide oma põhikooli reaalainete õpetejate ees)
Mulle jääb ikkagi arusaamatuks - kuhu kaob soojus?