Mure korstna tõmbega
Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas Janbert »
Tuleb üsna pikk jutt, aga lühemalt ei oska kogu infot kirja panna.
Mul on mure ühe korstna tõmbega. Hetkel on selle korstnaga ühendatud kipskasti sisse paigaldatud malmist kaminasüdamik. Tulevikus tahaks võibolla aga selle kamina asendada ümmarguse pönttöuuni stiilis plekist kaminahjuga.
Hetkel see korsten töötab „vale“ tuulesuuna puhul tagurpidi ning puhub tahmalõhna tuppa. Samal ajal tuld kaminasse süüdata on üleüldse mõttetu, sest tuul lihtsalt puhub toa suitsu täis ja teinekord kustutab tulegi alt ära. Teine suur probleem on see, et suurte vihmadega sajab sealt suurel hulgal vihma sisse ja elutoa põrandale voolab tahmatopsist must tahmast läbiimbunud vesi. Viimase lahendaks küll lihtsa korstnamütsiga ära, aga tõmbeprobleem vist ikka jääks.
Korstna lõõri mõõt tekitab ausalt öeldes kõige suuremat hämmingut. Alt tahmatopsi juurest mõõtes saan umbes 13x28 cm (ca ühe kivi lõõr), ülevalt korstnaotsast 28x40cm (ca. kolme kivi lõõr) . Sellele lisaks on korstnaotsa viimane rida laotud ilu pärast paar cm laiemalt, et krae tekitada ja lõõri sisepind on selle tõttu lihtsalt seguga lehtrisse silutud. Tundub ime vist, et selline valepidi koonuses korsten teinekord isegi täitsa okeilt tõmbab. Kamina ust avades ajab muidugi alati suitsu sisse. Alt telefoniga pildistades ei saa aru, mil viisil ja mis kõrgusel lõõri sisemõõt muutub. (Kas see toimub järsult või sujuvalt). Peab vist töötava kaameraga telefoni ülevalt otsast sisse laskma ehk saab nii aru, mis seal lõõris päriselt toimub.
Korstna kogupikkus on umbes 7-8m vist – üsna silma järgi mõõdetud. Algab esimese korruse betoonpõrandalt, keldris on selle alla toeks pandud mingi asbesttsementtoru. Asub välisseina ääres.
Oleme seda korstnat niiviisi natuke üle aasta kasutanud, aga midagi peab sel suvel ikka ette võtma. Maja eelmine omanik mainis küll, et idatuulega ajab kamin suitsu sisse, niiet me teadsime, et miskit tuleb kunagi tulevikus ette võtta sellega.
Kas keegi oskab välja pakkuda mingi hea lahenduse, kuidas sellise korstna tõmmet parandada?
Maha lõhkuda ja uuesti laduda väga nagu kohe ei tahaks
Kas näiteks plekist väheke kooniline pikendus korstna otsa valmistada on väga halb mõte? Mingi 0,5..1 m kõrge. Sellele siis katus ka peale, et vihma sisse ei sajaks. Kõige ilusam lahendus muidugi pole aga äkki mõned aastad ajaks asja ära, kuni leian aega see korsten suuremalt ette võtta.
Parem variant oleks vist ovaalne roostevaba hülss terves pikkuses sisse ajada.
Veel ideid kellelgi, mille peale ise pole veel tulnud?
-
- autodidakt
- Postitusi: 10900
- Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
- On tänanud: 311 korda
- On tänatud: 383 korda
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Mis ajast ehitati küttekolletele korstnaid ainult "õige tuulesuuna" jaoks? Mis on "õige tuulesuund"? Kas kütmine käibki "õige tuulesuuna" järgi? Ja kui õiget tuulesuunda ei ole kaks nädalat ja väljas -20* külma? Noh, eks selle kaminanaudingu puudumise ehk elab üle, aga elektrikatkestused kui need kestavad kaks nädalat ja õiget tuulesuunda ka ei ole?
Korstna kõrgus katuse harjast on idatuulte korral ebapiisav? Selle fakti mainimine majaostjale minu arvates võrdub naiterahvaste suguorgani üle kõrvade või nabani või lausa üle meesterahvaste suguorganite/põlvini) tõmbamise jutuna. Peeglike, peeglike! Korstna tõmme idee järgi ei tohiks sõltuda tuulte suunast! Kas majas on sundventilatsioon? Äkki on probeem selles, et kamin ei saa piisvalt õhku? Kui sundventilatsiooni ei ole, aga on "vinged soojapidavusega aknad" ehk kamin ei saa kusagilt õhku, siis tekib samamoodi esimeses postituses kirjeldatud efekt. Kui on sundventilatsioon, siis näiteks köögikubu töös olles võivad tekkida probleemid. Minu teada aitab selleks kamina/ahju õhu juurdevõtu lähedale paigaldatud eraldi, sõltumatu toru(toru kusagilt maja alt väljavõttega õuest) ja ahju küljes asuva siibriga reguleeritav välisõhu juurdevool. Lihtsalt olen näinud sellist varianti kui küsisin oma tööde tellija käest ahju küljes oleva kahe siibri olemasolu vajadusest. Jätsin selle fakti meelde.
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1848
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 50 korda
- On tänatud: 94 korda
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas vuuk »
Selle korstna ladus arvatavasti "pottsepp" Ants Tagurpidi.
Kui töö tegija pole teadnud üht reeglit, pole välistatud ka mõne teise reegli sh tuleohutuse nõude eiramine.
Roostevaba hülss võib olla lahendus. Kui aga lõõr on lisaks ka väga kõver, siis võib selle paigaldamine kulgeda mitte plaanipäraselt.
Kui tõmme halb ja ahjust väljuva suitsugaasi temperatuur madal, siis tahmaluugist nirisev vedelik võib tuleneda ka kütmisel liigmadala suitsugaasi seest korstnalõõri sisepinnale sadestuvast kondensaadist.
- pikk88
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2087
- Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
- On tänanud: 42 korda
- On tänatud: 39 korda
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas pikk88 »
Mul korsten otsast lõpuni ühtlase läbimõõdu ja õige kõrgusega. Müts tee peale, see lahendab sisse sadamise mure.
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas Janbert »
Selle idatuulte jutu peale arvasin esialgu, et korsten lihtsalt liiga madal. Korsten asub viilkatuse tahu alumise kolmandiku peal. Üle harja see ei ulata, aga nii palju kui nüüd nõudeid uurinud olen, siis seda nagu otseselt ei nõuta ka. Korstnaots peaks risti katusetahuga mõõdetuna olema min 1.0m kaugusel - sellele nõudele täitsa vastab. Korstna kõrgus, mis ulatub läbi katuse on ca 2m.Urmas kirjutas: ↑20 Apr 2024, 23:34 Mis ajast ehitati küttekolletele korstnaid ainult "õige tuulesuuna" jaoks? Mis on "õige tuulesuund"? Kas kütmine käibki "õige tuulesuuna" järgi? Ja kui õiget tuulesuunda ei ole kaks nädalat ja väljas -20* külma? Noh, eks selle kaminanaudingu puudumise ehk elab üle, aga elektrikatkestused kui need kestavad kaks nädalat ja õiget tuulesuunda ka ei ole?
Korstna kõrgus katuse harjast on idatuulte korral ebapiisav? Selle fakti mainimine majaostjale minu arvates võrdub naiterahvaste suguorgani üle kõrvade või nabani või lausa üle meesterahvaste suguorganite/põlvini) tõmbamise jutuna. Peeglike, peeglike! Korstna tõmme idee järgi ei tohiks sõltuda tuulte suunast! Kas majas on sundventilatsioon? Äkki on probeem selles, et kamin ei saa piisvalt õhku? Kui sundventilatsiooni ei ole, aga on "vinged soojapidavusega aknad" ehk kamin ei saa kusagilt õhku, siis tekib samamoodi esimeses postituses kirjeldatud efekt.
Sundventi majas pole ja akendeks on üsna vanad puitpakett aknad (maja ehitatud ca 1995), mida eelmised omanikud talvel lausa kinni teipisid, et soe pragudest välja ei pääseks - ise ei viitsinud selleks talveks uuesti teipima hakata - las natuke ventileerub
Köögis on ka puupliit koos soemüüriga, mis ühendatud maja keskel olevasse korstnasse ja see tõmbab nii hästi, et võib süütamise ajal tikugi ära kustutada . Sellest võiks ehk järeldada, et maja ei ole liiga tihe.
Tahmaluugist vett kütmise ajal tulnud pole, ainult siis kui sajab korralikku padukat.
Olen ise ka tuulepoolse akna avanud, et majja kerge ülerõhk süütamise ajaks tekitada. Maja kõrval lehvib lipumastis vimpel, mille järgi tuule suunda jälgida saab. Alati pole küll sellest ka abi.pikk88 kirjutas: ↑21 Apr 2024, 10:52 Mul on abihoonel roostevaba korsten mis ajab ka sisse, kui teatud tugev tuul on ühest teatud suunast. Kurtsin oma muret erinevatele pottseppadele aga ega läbi neti keegi konkreetset vastust anda ei suuda. Lõpuks leidsin lahenduse. Probleem kaob, kui külma korstnaga avada õige aken seniks, kuni korsten soeneb. Peale seda probleem tolleks päevaks kaob, kuigi tõmme on kehvem, kuid muust ilmakaarest tuulte puhul. Lähemal ajal saab vast maha võtta ka tolles suunas kasvava suure kasepuu ja siis saab näha, kas see omakorda ka asja mõjutab või ei.
Mul korsten otsast lõpuni ühtlase läbimõõdu ja õige kõrgusega. Müts tee peale, see lahendab sisse sadamise mure.
Müts korstnale pähe läheb kindlasti.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 10679
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 289 korda
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Igal juhul pead sotti saama kuidas korsten on seest. Alustaks taskulambiga uurimisest.
Teine variant on - lammutad kogu korstna maha ja asendadki roostevaba korstnaga. See on mõõtekas kui on plaan jääda ühe lõõri juurde. Mitme lööriga panedki kaks hülssi olemasolevasse korstnasse.
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas Janbert »
Hetkel tundub, et kõige õigem mõte oleks vast tõesti kogu katusest välja ulatuv osa maha lammutada ja uus laduda. Korsten ise on küll veel täitsa heas korras, aga ega see hülsi panek ka just odav lõbu pole.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2096
- Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
- On tänanud: 32 korda
- On tänatud: 72 korda
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 10679
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 289 korda
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Olen kunagi sellist asja teinud - lammutamisel sai enamus kivid taaskasutada, uusi tuli osta juurde vähe.Jah, korsten sai taastatud aga tööd oli palju.
Nüüd takkajärgi oleksin küll maha lammutanud aga kohe sinna otsa lükanud roostevaba torud. Asi selles - kolmest löörist jäi kasutusse vaid üks. Milleks tühja teed teha kui vajadust pole.
Sul pole vaja isegi mitte lammutada lükkad ülalt alla vaid neile lööridele roostevabad torud otsa (mida kasutad), kinnitad ära ja edasi on elu lill.
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 228
- Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
- On tänanud: 12 korda
- On tänatud: 4 korda
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas A23 »
Tuttav soetas maja ja oli ka sarnane probleem, korsten samuti katuse allservas ja teatud tuule suuna ja tugevuse korral liikus õhk korstnas valet pidi. (Lõõr küll ühtlase mõõduga terves ulatuses). Paigaldas korstna otsa passivse tõmbeparandaja, see olevat probleemi oluliselt vähendanud. (Ma ise pole kohal käinud, et seda kinnitada). On ka aktiivseid ventilaatoriga tõmbeparandajaid, nii korstna otsa kui alaossa paigaldatavaid.Janbert kirjutas: ↑21 Apr 2024, 21:18 Käisin just korstna otsas. Ei tulnud enne selle pealegi, et lihtsalt taskulambiga lõõrist sisse vaadata. Silma järgi jäi mulje, et tuppa jääv osa kuni katuseni on laotud 1-kivi lõõr ja sealt edasil läheb järsult laiemaks ehk siis kogu katusest välja ulatuv osa on miskil põhjusel palju suurem laotud.
Hetkel tundub, et kõige õigem mõte oleks vast tõesti kogu katusest välja ulatuv osa maha lammutada ja uus laduda. Korsten ise on küll veel täitsa heas korras, aga ega see hülsi panek ka just odav lõbu pole.
Manuses passivse tõmbeparandaja pilt, toimib jugapumba põhimõttel.
Aga lõõride kokkulaskmine võib ka kindlasti tõmmet häirida, tasub kas uus pits teha või hülss paigaldada.
- Manused
-
- ejektor-tombeparandaja.PNG (312.29 KiB) Vaadatud 1193 korda
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1848
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 50 korda
- On tänatud: 94 korda
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas vuuk »
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas Janbert »
Ma vist algul ei täpsustanud, et selles korstnas vaid üks lõõr ongi. All otsas 1-kivi lõõr, üleval otsas läheb sama lõõr järsult lihtsalt 3 korda suuremaks. Sellegipoolest oleks roostevaba toru panek küll palju lihtsam töö tõesti. Saan aru, et terves pikkuses seda otseselt teha vaja poleks? Ainult ülemisse ca 2-meetrisesse ossa, mis laiemaks laotud on? Kas telliskorstna ja roostevaba toru vahele peaks tulekindlat villa ka panema?Kalvis kirjutas: ↑22 Apr 2024, 07:11 Kui tahad lammutada siis kuni selle kohani kus on lõõrid tavaliseni.
Olen kunagi sellist asja teinud - lammutamisel sai enamus kivid taaskasutada, uusi tuli osta juurde vähe.Jah, korsten sai taastatud aga tööd oli palju.
Nüüd takkajärgi oleksin küll maha lammutanud aga kohe sinna otsa lükanud roostevaba torud. Asi selles - kolmest löörist jäi kasutusse vaid üks. Milleks tühja teed teha kui vajadust pole.
Sul pole vaja isegi mitte lammutada lükkad ülalt alla vaid neile lööridele roostevabad torud otsa (mida kasutad), kinnitad ära ja edasi on elu lill.
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 228
- Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
- On tänanud: 12 korda
- On tänatud: 4 korda
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas A23 »
Pidasin silmas seda, et kui lõõrid tulevad korstnajalas ilusti eraldi, aga pitsiosas on kõik ühte kanalisse kokku lastud. Üks vanem meister rääkis, et mingil põhjusel oli nii tehtud ja suits oli hakanud ühest kanalist teise keerutama ja tõmmet häirima. Mul endal ka üks pitsi parandamine ees ootamas, kus muude probleemide hulgas sarnane olukord tekkinud, seda küll ajahamba puremise tõttu, mitte, et nii oleks ehitatud.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 10679
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 289 korda
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Jah, arvasin valesti. Mulle ei mahu pähe kuidas saab üks lõõr minna 3 korda laiemaks? Kuidas see on võimalik. Kes nii lolli lahenduse välja mõtles.Janbert kirjutas: ↑22 Apr 2024, 09:59 Ma vist algul ei täpsustanud, et selles korstnas vaid üks lõõr ongi. All otsas 1-kivi lõõr, üleval otsas läheb sama lõõr järsult lihtsalt 3 korda suuremaks. Sellegipoolest oleks roostevaba toru panek küll palju lihtsam töö tõesti. Saan aru, et terves pikkuses seda otseselt teha vaja poleks? Ainult ülemisse ca 2-meetrisesse ossa, mis laiemaks laotud on? Kas telliskorstna ja roostevaba toru vahele peaks tulekindlat villa ka panema?
Seda olen näinud - ühel oli kah 2 lõõri jooksis katuseni ja siis oli üks lai lõõr mõlemale. Korstnasse oli jäetud see vahelõõri kivi panematta.
-
- Regulaarpostitaja
- Postitusi: 93
- Liitunud: 22 Mai 2022, 13:41
- On tänanud: 6 korda
- On tänatud: 2 korda
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas optimist88 »
See koht kus korsten järsult laiemaks läheb, kuidas see väljastpoolt välja näeb? Foto ütleks palju. Raske mõista miks keegi peaks nii tegema. Kas ehitajal oli plaan sinna veel teine kolle ühendada, teiselt korruselt? Kuidas on see ülemine laiem osa alumise kitsa (?) osa peale toetatud ??? Teoorias, kui saad selle ülemise laia osa sisse toru panna ja seega lõõri ristlõikepindala ühtlaseks, siis see peaks tõmbe piisavalt heaks tegema. Põhiküsimus tundub olema selles - kuidas vormistada toru ja kitsa lõõri ühendus. Ideaalis peaksid vist ettevaatlikult pisut avama (tihendamiseks) seda kohta. Villa lisamine aitaks kindlasti tõmbe parandamisele kaasa. 2m ulatuses poleks vast vajagi seda teha. Korstna pitsi pikkus pluss katuse paksus pluss veel natuke - peaks juba päris hea saama.Janbert kirjutas: ↑22 Apr 2024, 09:59selles korstnas vaid üks lõõr ongi. All otsas 1-kivi lõõr, üleval otsas läheb sama lõõr järsult lihtsalt 3 korda suuremaks. Sellegipoolest oleks roostevaba toru panek küll palju lihtsam töö tõesti. Saan aru, et terves pikkuses seda otseselt teha vaja poleks? Ainult ülemisse ca 2-meetrisesse ossa, mis laiemaks laotud on? Kas telliskorstna ja roostevaba toru vahele peaks tulekindlat villa ka panema?
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas Janbert »
Lõõr seestpoolt (Korstna otsast ülevalt alla tehtud foto):
Korsten väljastpoolt:
Mulle endale tundus silma järgi (mõõdulindiga ei mõõtnud, kuigi oleks võinud), et lõõr laiemaks läheb kuskil katuse tasapinnas. Kahjuks ei ole näha, kuidas see tehtud on - endal tekkis ka sama küsimus, et kuhu ja kuidas see laiem osa üldse toetub.optimist88 kirjutas: ↑22 Apr 2024, 11:40 See koht kus korsten järsult laiemaks läheb, kuidas see väljastpoolt välja näeb? Foto ütleks palju. Raske mõista miks keegi peaks nii tegema. Kas ehitajal oli plaan sinna veel teine kolle ühendada, teiselt korruselt? Kuidas on see ülemine laiem osa alumise kitsa (?) osa peale toetatud ??? Teoorias, kui saad selle ülemise laia osa sisse toru panna ja seega lõõri ristlõikepindala ühtlaseks, siis see peaks tõmbe piisavalt heaks tegema. Põhiküsimus tundub olema selles - kuidas vormistada toru ja kitsa lõõri ühendus. Ideaalis peaksid vist ettevaatlikult pisut avama (tihendamiseks) seda kohta. Villa lisamine aitaks kindlasti tõmbe parandamisele kaasa. 2m ulatuses poleks vast vajagi seda teha. Korstna pitsi pikkus pluss katuse paksus pluss veel natuke - peaks juba päris hea saama.
Korstna pits ongi kuskil 2m kõrge - sellest siis ka mu 2 meetri villa paneku jutt. Mõte oli siis kogu lai lõõri osa toru ümber villaga täita.
Toru ja kitsa lõõri ülemineku vormistamise koha pealt tekkis endal selline mõte, et lükata toru mingi näiteks paarkümmend cm kitsa lõõri sisse ja siis ülevalt loopida minimaalse vesi-tsement teguriga mörti ülevalt alla, et toru ja kitsa lõõri vahelised tühimikud ära täita, aga et mört päris lõõri mööda alla ei voolaks. On see hea mõte või pigem mitte? Või peaks üritama hoopis villa toru ja kitsa lõõri vahele toppida? Tahaks parema meelega seda kõike ülevalt poolt teha, et ei peaks korstnajalga avama. Torule tekitaks ilmselt mingid kõrvad alla otsa, et see toetuks kitsa lõõri peale.
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1848
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 50 korda
- On tänatud: 94 korda
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas vuuk »
Üldiselt käib sellisesse kohta spets kivivill - mahukaaluga üle 100kg/m3. Õhukese mördikihiga võib villa pealt katta.
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1848
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 50 korda
- On tänatud: 94 korda
Re: Mure korstna tõmbega
Lugemata postitus Postitas vuuk »
Kui korstna pits teha ristlõike mõõtudelt korstnast kolmandiku ehk poole kivi jagu mõlematpidi laiemaks (algsed korstna ristlõike välimised mõõdud - 38x51 cm ja pitsi mõõdud 51x64cm), siis korstna lõõri ristlõikepindala ongi ligikaudu 3 korda suurem juhul, kui sisse jätta sisemine vooder ladumata.
27x14 cm lõõriga korsten, selgitav pilt (tegemist nimimõõtudega, mis tulenevad materjali nimimõõtudest): Sama korstna pits serviti kivist sisemise voodriga (õigesti tehtuna): Sama korstna pits, jättes servi kivi sisemise voodri tegemata: Niimoodi, põhimõtteliselt valesti ülevalt ristlõike pindalalt 3 korda suuremaks laienev on tehtud ilmselt teemaalgataja korsten.
14 x 27 = 378 cm2
27 x 40 = 1080 cm2
1080 / 378 = 2,9 ehk pindala suurem ligikaudu 3 korda
Ka mul on olnud kogemust, niisugust "haltuurat" ümber teha.
Mine “Ahjud, kaminad, korstnad”
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring