Ehitusfoorum

Tere, kas keegi ehk kursis, mõte soetada üks suur laeva konteiner et asju ladustada, see plekist kuubik. Teab keegi kas naabri krundi piirist peab mingi miinimum kaugus ka jääma?tegu hajaasustusega.

Viisakas on naabriga suhelda ja hästi läbi saada

Vihjeks on su mure läbirääkimise oskused KOV ehitusministriga. Alutagusel, kus lähim naaber on 500+m kaugusel metsa taga, vist probleemi teki, aga Tallinna Nõmme linnaosas võib naaber hakata/hakkabki torisema. sest sinu konteiner häirib tema visuaali, tekitab talle stressi ja pead hakkama naabri raviarveid kinni maksma.

Urmas kirjutas: 21 Sept 2024, 01:11 Vihjeks on su mure läbirääkimise oskused KOV ehitusministriga. Alutagusel, kus lähim naaber on 500+m kaugusel metsa taga, vist probleemi teki, aga Tallinna Nõmme linnaosas võib naaber hakata/hakkabki torisema. sest sinu konteiner häirib tema visuaali, tekitab talle stressi ja pead hakkama naabri raviarveid kinni maksma.

Ma rohkem mõtlen seaduse poole pealt. Toriseda võib iga asja kallal

Sõltub kas vana maja või äsja valminud. Nüüd peab maaalaplaanil prügikonteiner näidatud olema ja vaid sinna võid oma konteineri paigutada. Iseasi - ajutiste asjadega

Konteiner on kinnise ruumiga ja seega ehitis. Kui ehitisalune pind alla 20m2 siis pole luba ega teatist vaja kuid peab ikkagi vastama ohutus ja sh. tuleohutuse nõuetele. Ehk siis ehitistevaheline 8m tuleohutuskuja on teema. Kuid sein on mittepõlevast materjalist, seega võiks konteineri seina käsitleda tuletõkkeseinana. Ent lihtsalt plekksein ei vasta veel tuletõkkeseina nõuetele. Niiet kui seda vastavaks ei ehita siis min 4m naabri krundist või 8m ehitisest.
Hoonetevahelise kuja kohta on hea selgitus lk 21 https://www.rescue.ee/files/2020-09/est ... 9867bcada1

Ise tsiteerid oma PA materjali ja ei oska sealt määrata, et konteiner võib olla abihoone, TP1, tule levik võib olla takistatud üle 60 min jne. Milleks sa tulid kaevama vana asja ja siia oma 4+4 m kujade juttu tootma?

olaviv kirjutas: 14 Jaan 2025, 20:49 Konteiner on kinnise ruumiga ja seega ehitis. Kui ehitisalune pind alla 20m2 siis pole luba ega teatist vaja kuid peab ikkagi vastama ohutus ja sh. tuleohutuse nõuetele. Ehk siis ehitistevaheline 8m tuleohutuskuja on teema. Kuid sein on mittepõlevast materjalist, seega võiks konteineri seina käsitleda tuletõkkeseinana. Ent lihtsalt plekksein ei vasta veel tuletõkkeseina nõuetele. Niiet kui seda vastavaks ei ehita siis min 4m naabri krundist või 8m ehitisest.
Hoonetevahelise kuja kohta on hea selgitus lk 21 https://www.rescue.ee/files/2020-09/est ... 9867bcada1

Vallast öeldi et naabriga kokkuleppel võib ka piiri äärde oma putka püsti panna. Mul naaber vedas ilma mingi kokkuleppeta konteineri kohale ja 10 cm piirist vast on jäänud . Nüüd vald ütles et naabriga kokkulepe tuleneb asjaõigus seadusest ja sellega vald ei tegele. Ühesõnaga naabri piiri ääres tee mis tahad pole nende asi. Ainus võimalus on vist kohtusse minna

RaJy kirjutas: 20 Sept 2024, 21:16 Viisakas on naabriga suhelda ja hästi läbi saada

Mõne hulluga pole võimalik hästi läbi sada

Ei ole absoluutset keeldu ehitada otse piirile. Kokkulepet nõutakse kõige rohkem tuleohutuskujadele, mis on ka piisav tingimus mitteehitamiseks.
Kui tahad kohtuskäiku vältida siis saada ehitisteatisega oma putka joonised KOV ja kui on Jah sõna olemas siis võib püstitada.

Merekonteiner pole ju kohtkindel ehitis. Seda võib soovi korral kasvõi kolm korda päevas oma krundi peal ühest kohast teise tõsta. Need nõuded peaks nagu kehtima ikka vundamendiga seotud ehitiste ja rajatiste kohta mida pole võimalik paigast liigutada. Pealegi metallist konteiner ju tuld kartev pole.

Ei taha asja segaseks ajada, aga kas nendel kujadel ei või pääste seisukohalt olla mitte ainult tule ülekandumise temaatika aga ka ruum päästetehnikaga pääseda hoone taha. Ehk kui sinna midagi kohtkindlalt maapinnaga ühendatult nt vundamendiga ehitada, ei ole võimalik tehnikaga juurdepääs, aga kui on midagi ajutist, puuriit, konteiner, "päästebuldooser" sikutab-lükkab takistused eest. Isegi nö loodusliku vundamendiga nt kasvava puu saab vist suhteliselt kerge vaevaga eest ära langetada.

Kunagi sajandi alguses sain parkimise eest trahvi kus parkisin sõiduki tänavale betoonkujukestega piiratud nn tupikusse, kontrolöri argument oli, et minu sõiduk takistaks päästetöid. Viitasin betoontakistustele - need ka ju takistavad, need ei olevat probleem, sest pääste lükkab need takistused vajadusel eest ära.

Ma ei tea aga väidetavalt ikka tule ülekandumise takistamiseks (lahtine leek, sädemed) Seepärast võib tulekindla värviga kuja väiksem olla.

pikk88 kirjutas: 21 Apr 2025, 08:17 Merekonteiner pole ju kohtkindel ehitis. Seda võib soovi korral kasvõi kolm korda päevas oma krundi peal ühest kohast teise tõsta. Need nõuded peaks nagu kehtima ikka vundamendiga seotud ehitiste ja rajatiste kohta mida pole võimalik paigast liigutada. Pealegi metallist konteiner ju tuld kartev pole.

Kohtkindel on kohtust läbi käinud. Kui suudad inimjõul teisaldada siis ei ole kohtkindel. Näiteks on rattad all (muuseas selline saun oligi -100% klassikaline saunahoone aga postide kohas olid puitrattad).

Konteineri puhul loeb selle kasutamise tegelik eesmärk. Kui selleks on asjade transport, nt kolimiseks vms. siis on tegu konteineriga ehk vallasvaraga ning selle võib ajutiselt parkida ka krundi piirile. Muul juhul on see elamu krundil ikkagi ehitis ja vundamendi olemasolu või puudumine ei oma mingit tähtsust. Ning ehitistega ja ehitamisega tegeleb KOV. Ega nad eriti ei taha naabrite vaidlustega tegeleda aga kui ametlik pöördumine teha siis peavad. Kuid esimene samm on tavaliselt ikkagi soovitus naabriga kokkuleppele jõuda.
Kui tuleohutuskuja pole teemaks siis kohtus teisaldamise nõudmiseks peab kuidagi suutma tõestada, et piiriäärne ehitis kahjustab huve. Päikese varjamine on pädev argument, selle kohta ka Viimsist reaalne juhtum.

Konteinerite puhul on võimalik ka nende ladustamine, mis pole ehitamine. Samuti pole ehitamine maja ehitusmaterjali ladustamine.

Sattusin lugema ML ühte artiklit, mis minu arvates on ühe lolli eestlase idioodi järjekindlus. Selle idioodi all mõtlen seda indiviidi, kes kaotas oma krundilt KUNI 21cm ehk põhimõtteliselt korraliku aia vundamendi laiuse jagu. Aia pikkust ei olnud artiklis mainitud. Kas tõesti ei saanud naabriga kokkuleppele, et valesti aia ehitanu oleks teinud uued mõõdistused ja igatsugu registrisse kandmised oma kuludega?

Näiteks on hiljuti jõustunud ringkonnakohtu otsus, mille kohaselt tuleb üle kinnistu piiri ehitatud aed ja vundament eemaldada ning taastada naaberkinnistul endine olukord. Otsuse aluseks on asjaolu, et enne ehitustegevuse alustamist ei olnud kinnistu omanik piiri täpset asukohta piisava hoolsusega kindlaks teinud.

Kohtumenetluse käigus tolleaegse maa-ameti tehtud ekspertiis leidis, et katastriüksuse esmamoodustamise ajal loodusesse paigaldatud piirimärk oli säilinud oma esialgses asukohas, kuid jäänud pinnase alla ning maastikule ehitatud aia vundament ulatus kuni 21 cm üle kinnistu piiri.

Tsitaadi allikas https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12037 ... -lammutada

Selle artikli kommentaariumis on minu arvates üks hea kommentaar(tõdemus), mis sobiks vist foorumi hetkel aktiivsesse plaatvundamendi teemasse.

ehitusel kehtib vaid üks seadus, loodusseadus ja selle alusel avastatud füüsika... ülejäänud on inimaju fantaasia