Ehitusfoorum

Tekkis küsimus kas ja miks on vaja maja ümber kivisillutist. Maja vundamendile on drenaaž tehtud.
Miks mitte lasta murul kasvada seinani?

Samuti, kas seda oleks mõtet teha lahtisest killustikust nagu lisatud pildil või siis unikividest?

Nimetatakse panduseks ja selleks, et ei peaks sokli ääres muru trimmerdama. Tehakse ka betoonist.

Sillutist on lihtsam hooldada kui lahtist kildu. Killu vahelt ei saa orgaanilist sodi kätte, tekib huumus.

Ainult trimmerdamise pärast piisaks panduse laiusest 10-20 cm. Laia sillutise peal saad käia muru tallamata.

Ikka paris mitmeid funktsioone peale trimmerdamise on ka...
Ja kui ütleks nt, et killustik on parem kui betoon

optimist88 kirjutas: 28 Mai 2025, 21:49 Killu vahelt ei saa orgaanilist sodi kätte, tekib huumus.

Väga tõhus ja toimiv vahend orgaanika vastu on Roundup. Veel vabamüügis.

Vanasti nimetati selliseid betoonist valatuid niiskustõkkeribaks, väga levinud nõuka aegsete korruselamute puhul, kus toona sokli&keldri kuivana hoidmiseks kasutati arhailisi meetodeid - pinnasevee dreenimine ja niiskustõkke riba pidi sokli&keldriseina niiskukoormust vähendama, kõik vihm mis vastu seina sadas ja sealt alla nõrgus, sai mööda betooni juhitud seinast eemale ja suurem vesi jooksis mööda majast eemale kallakuga kujundatud pinnast kaugemale ja osa imbus maasse.
Tänapäeval hakkavad küll keldrid moodi tulema, küll varjekoha ja varjendi nime alla, samuti on terve plejaad mastikseid jm tehnoloogiaid millega maa aluseid seinu vee suhtes hermeetiliseks muuta.

Ise eelistaks sillutist, kivi, plaati või valatud betooni. Endal otse killustikuga riba ei ole aga on kiviaja alternatiiv, kus ühel kõrvalhoone riba tekitamiseks kasutasin ära kive mida minu krundi kruusane pinnas täis on, sügavamele suuremad, pinnale väiksemad kivid, kole kindlasti ei ole. Ainuke puudus, et nii muruniitmisel, lehtede langemisel, taimeseemned jm satub sinna ka ja seda sealt hästi ära ei rehitse, varsti on seal kerge kõdukiht ja umbrohi, isegi võilill suudab seal kividesse salvestunud niiskusest edukalt ära end toita.

Samas tean ka tuttavate uuselamute puhul "killustiku" lahendust, kus neil oli see riba täidetud mitte tavalise killustikuga, mitte ka kruusaveeris aga miski eksootilisem valgetest ümaratest kivikestest "killustik". Kole kindlasti ei ole, ja erineva kivivalikuga saab osaks aiakujundusest. Ent neil sama hoolduse mure, kus umbrohuga tuleb tegeleda, kui aega ei ole ja käest ära läheb, tuleb reha-labidas-prügikast ja pindmine kiht uuendatakse hullemates kohtades uue kihiga.

Samas üks ei välista teist, võib ju alguses proovida killustikulahendust ja kui see ei tundu toimivat saab alati kivisillutise teha.
Meenus veel nüanss, kus paljudel juhtudel on sillutis ka kaheotstarbeline, et saaks puhtama jalaga eesõue ja tagaõue vahet liikuda, kui killustik, saab samuti ent jalatsitega võib sel juhul kanda killustiku sisse orgaanikat ja seda killukihti ebaühtlaselt tallates kannatab nii visuaal kui võib aidata umbrohu probleemi süvendada.

eksootilisem valgetest ümaratest kivikestest "killustik"

Sell asja nimi on https://isekallur.ee/materjalid/dekoratiivkillustik
Ja see on kujunduselement mis täidab ka muid funktsioone
Rääkida siinjuures selle hooldusest on rumalus - selleks on vahendid olemas

Prill kirjutas: 29 Mai 2025, 08:20 ... valgetest ümaratest kivikestest "killustik". Kole kindlasti ei ole, ja erineva kivivalikuga saab osaks aiakujundusest.
Ent neil sama hoolduse mure, kus umbrohuga tuleb tegeleda, kui aega ei ole ja käest ära läheb, tuleb reha-labidas-prügikast ja pindmine kiht uuendatakse hullemates kohtades uue kihiga. ...

Killu alla tuleb panna "mummukile" riba, mummud ülespoole ja kaldega seinast eemale.
Üksikud kasvajad saab hõlpsalt välja noppida, sest juurtel ei ole kuskil pidamist.
Laisk kasutab rounduppi.

Tänud kõigile vastanuile ja kaasamõtlejatele! Kui pole plaanis ümber maja sillutise peal käia, vaid eesmärk jätta väike distants muru ja seina vahele, siis miks ei tehta näiteks ühe kivi laiust riba? Oleks minimalistlik ja visuaalselt kenam, lisaks vähem tööd. Kui keegi on teinud, siis võiks pilti jagada.

Killustikult ei pristi vihmavett soklile, kui viimane peaks olema niiskusetundik .

timmuat kirjutas: 30 Mai 2025, 00:38 Killustikult ei pristi vihmavett soklile, kui viimane peaks olema niiskusetundik .

No näed - tuli juba veel üks funktsioon - aga täiendan veel - lisaks eelpool mainitule hoiab fassaadi määrdumast
Aga funktsioone on veel...

Täiendan ka pingi kommentaari mummu kohta - pole mingit mummut vaja, on palju odavamaid / lihtsamaid variante - umbrohi on pseudoprobleem

Viitan siis ka odavusele või vähemale tööle vms - ei ole mõtet hakata OMALE maja ehitama kui sellised asjad on prioriteet

timmuat kirjutas: 30 Mai 2025, 00:38 Killustikult ei pristi vihmavett soklile, kui viimane peaks olema niiskusetundik .

Niiskustundlik sokkel - viitsid mõne näite tuua? Mulle tundub, et tüüpiline sokkel tõmbab kokkuvõttes altpoolt rohkem kapillaarniiskust kui et vihmapritsmeid peale saab.

optimist88 kirjutas: 30 Mai 2025, 10:10

timmuat kirjutas: 30 Mai 2025, 00:38 Killustikult ei pristi vihmavett soklile, kui viimane peaks olema niiskusetundik .

Niiskustundlik sokkel - viitsid mõne näite tuua? Mulle tundub, et tüüpiline sokkel tõmbab kokkuvõttes altpoolt rohkem kapillaarniiskust kui et vihmapritsmeid peale saab.

Ma toon - puitfassaadi sokkel soovituslikult min 300mm
Tegelikult soovituslikult iga sokkel min 300mm
Kas nt lumi ei pane lambikest põlema?
Palju tehakse soklit 300mm???
Kas hakkan siia lisama pilte kus puitfassaad on peaaegu maapinnal?
Või piisab sellest mille on andnud teemaalgataja?
Just see "riba" ja selle lahendus annab võimaluse soklit madalamaks teha
Veelgi parem oleks rennkanal sokli ees (nt klaasfassaad kus maapind sisuliselt sisemise põrandaga samas tasapinnas)

Sama hästi on ka vihmavee pritsimnine soklile ja fasaadile pseudoprobleem nagu on seda umbrohi. Ei ole mõtet ( ei tasu) kasutada sellistes kohtades materjale mis kardavad liigniiskust ja veepritsmeid. Ja puitfasaad ( mis ulatub maani) muidugi lume pole ka teab mis hea lahendus.

kaimagk kirjutas: 30 Mai 2025, 10:38 Sama hästi on ka vihmavee pritsimnine soklile ja fasaadile pseudoprobleem nagu on seda umbrohi...

Ei nõustu...

EH.INS. kirjutas: 30 Mai 2025, 10:05 Täiendan ka pingi kommentaari mummu kohta - pole mingit mummut vaja, on palju odavamaid / lihtsamaid variante - umbrohi on pseudoprobleem

Sulle tüüpiline umbmäärane jutt. Sinu jaoks pseudoprobleem, paljude jaoks reaalne. Kas konkreetsemad soovitused on juba tasu eest?

Minu tasuta kogemus: geotekstiil killustiku all on mummust odavam ja laialt kasutusel aga üldse mitte nii tõhus / pikaealine kui mummu. Mingid aastad oli ok, siis hakkasin märkama et umbrohutaimed suudavad juba pealtpoolt juurtega tekstiilile kinnituda ja pole enam lihtne tõrjuda. Mummuga seda probleemi poleks. Mingi paksem kile - pole proovinud.

EH.INS. kirjutas: 30 Mai 2025, 10:05Viitan siis ka odavusele või vähemale tööle vms - ei ole mõtet hakata OMALE maja ehitama kui sellised asjad on prioriteet

Igaks juhuks küsin üle - neil, kelle prioriteet on võimalikult vähe umbrohuga tegeleda, ole mõtet endale maja ehitada? Sinu prioriteet on iga nädal aknaid pesta... Kas neil, kes seda ei viitsi, on mõtet endale maja ehitada? (retooriline küsimus)

EH.INS. kirjutas: 30 Mai 2025, 10:13

optimist88 kirjutas: 30 Mai 2025, 10:10

timmuat kirjutas: 30 Mai 2025, 00:38 Killustikult ei pristi vihmavett soklile, kui viimane peaks olema niiskusetundik .

Niiskustundlik sokkel - viitsid mõne näite tuua? Mulle tundub, et tüüpiline sokkel tõmbab kokkuvõttes altpoolt rohkem kapillaarniiskust kui et vihmapritsmeid peale saab.

Ma toon - puitfassaadi sokkel soovituslikult min 300mm
Tegelikult soovituslikult iga sokkel min 300mm
Kas nt lumi ei pane lambikest põlema?
Palju tehakse soklit 300mm???
Kas hakkan siia lisama pilte kus puitfassaad on peaaegu maapinnal?
Või piisab sellest mille on andnud teemaalgataja?
Just see "riba" ja selle lahendus annab võimaluse soklit madalamaks teha
Veelgi parem oleks rennkanal sokli ees (nt klaasfassaad kus maapind sisuliselt sisemise põrandaga samas tasapinnas)

Minu post oli niiskustundliku sokli kohta. Sinu räägid fassaadist. Insenerina peaksid ikka vahet tegema. Fassaadi kohta mul küsimusi ei olnud ja pole ka praegu.

1. Aga ma täiesti teadlikult ei anna kala / annan õnge...
2. Ei - akende pesemine ei ole prioriteet - see on minu kiiks - pedantsus (see nähtub ka mujalt mida ma loetlema ei hakka, vihje annan - nt elektrikeris) - sel puudub igasugune seos odavusega

Minu post oli niiskustundliku sokli kohta. Sinu räägid fassaadist. Insenerina peaksid ikka vahet tegema. Fassaadi kohta mul küsimusi ei olnud ja pole ka praegu.

Insenerina on minu jaoks fassaadiks kõik mis on allpool 300mm maapinnast
Insenerina mina vaatan komplektset lahendust mitte üksikuid elemente

Puitfassaadikate saab nagunii vihmaga märjaks, eriti külgedelt kus valdavad tuuled puhuvad nt läänekülg.
See kui märjale fassaadile pritsib lisaks sillutiselt vett - palju see nüüd mõjutab. Ennem see maast veepritsimine on linnatänavate häda, kus mölakad ei taha hoone ja kõnnitee vahele moodsat killuriba jätta ja asfalt või sillutiskivi lajatatakse otse vastu soklit. Seegi ihti rohkem visuaalne häda, kus sõiduteelt kuhu sõidukid rehvidega mustust kannavad pritsitakse pori kõnniteele, ja vihm pritsib selle omakorda soklile ja seinale. Ning mõned tänava majad tahavad igal kevadel fassaadipesu pelgalt liiklussodi pärast..
Kui räägime puitfassaadist, on ka see fassaadikate mis peab taluma loodusstiihiaid sh märgumine. Lisaks puitfassaadid tahavad vist rohkem hoolt võrreldes kivi või krohviga nagunii, ja tänapäeva fassaadilaua töötlustehnoloogiad kisuvad kohati raketiteaduseks, alates miskist seene ja hallitusvastasest immutusest, kruntidest kuni rohkem või vähem "hingavate" värvikihtideni ja ka sel juhul voodrilaua tootja hooldusjuhend näeb ette " fassaad uuesti üle värvida 3-7 aasta pärast lasuurvärvi ja 7-15 aasta pärast katva värvi puhul" - ütleme nii, iga 3 aasta tagant maja värvida oleks ikka

See killustik vs sillutisriba tundub rohkem maitseküsimus olema, ja nagu märkisin, üks ei välista teist, võib teha killuga ning tulevikus sillutis, või kes keelab üks külg nt käimiseks ka teha sillutisega ja ülejäänud killustikuga.
Tänapäevase ehitusfüüsika vaatest selle mõju hoonele vist ise rohkem pseudoprobleem..

@ Prill

Eksid - aga ei hakka seletama - tehku kõik nagu pähe tuleb
Aga viitan samas, et kui inimesel on tehtud kodutöö siis vastan meeleldi ka detailides

viewtopic.php?t=72019
viewtopic.php?p=460030#p460030
viewtopic.php?p=460217#p460217

Lisaks - on pakutud ka teenustasu - aga pole võtnud
Välja jäävad PS esitatud hinnapäringud aga ka seal olen teinud mõisliku hinnaga küsija poolt vaadates

ehitaja15 kirjutas: 28 Mai 2025, 20:36 Tekkis küsimus kas ja miks on vaja maja ümber kivisillutist. Maja vundamendile on drenaaž tehtud.
Miks mitte lasta murul kasvada seinani?

Samuti, kas seda oleks mõtet teha lahtisest killustikust nagu lisatud pildil või siis unikividest?

Killu pealt lund lükata on suht nõme võrreldes sillutisega või muruga.

Nagu katuselt, nii ka murult, ei eemaldata kogu lume kihti...
Huvitav miks?

Prill kirjutas: 30 Mai 2025, 11:23 ... See killustik vs sillutisriba tundub rohkem maitseküsimus olema, ja nagu märkisin, üks ei välista teist, võib teha killuga ning tulevikus sillutis, või kes keelab üks külg nt käimiseks ka teha sillutisega ja ülejäänud killustikuga. ...

"Maitse asi" on sellisel juhul, kui vahet ei ole.
Aga kui arvestada praktilisust, siis on olukorrad erinevad.

Kui ikka ülevalt sajab pidevalt orgaanikat peale (Nõmme okkad, mädad õunad), siis on mõistlikum sile kaldpind tekitada, mida on lihtsam puhastada.
Maapinna lähedasse geotekstiili kasvavad juured nii kõvasti kinni, et sellest materjalist pikalt kasu ei ole.

Aga mis oleks mõistlik sillutise laius?

Sillutise peal pole plaanis käima hakata ja lund ka sealt pealt ei lükata.

Seda ma nimetan õpitud abituseks või lihtsalt laiskuseks / mugavuseks...

Mõistlik sillutise laius ümber hoone?

ChatGPT ütles:

Mõistlik sillutise (või käigutee) laius ümber hoone sõltub selle funktsioonist ja kasutusotstarbest.
Siin on üldised soovituslikud laiused vastavalt erinevatele olukordadele:

Minimaalsed soovituslikud laiusnormid:
Kasutusala Soovituslik laius
Tehniline hooldus-/servituutvöönd (nt sadevee äravool, seinapuhastus) 0,6–1,0 m
Üks jalakäija 0,9–1,2 m
Kahe jalakäijaga liikumine (mugav vastutulek või kõrvuti kõndimine) 1,2–1,5 m
Ligipääs rattaga või lapsevankriga 1,5–2,0 m
Ratastooliga ligipääsetavus vähemalt 1,5 m, soovituslikult 1,8 m
Teenindussõidukite ligipääs min 2,5 m, sageli rohkem sõltuvalt sõidukist

Praktilised näpunäited:
Ümber eramaja piisab sageli 1,0–1,2 m laiusest kõnniteest.
See võimaldab mugavalt hooldada fassaadi ja liikuda ümber maja.

Kui sillutist kasutatakse ka terrassina või istumisalaga, siis tuleks arvestada 2,0 m või enamaga.

Sademete äravoolu korral aitab min 0,8 m sillutus takistada muda või pinnase kandumist vastu hoonet.

Sillutise kalded tuleb viia hoonest eemale, üldiselt 1–2% kallak.

Kui soovid, et arvestaksin konkreetse hoonega (nt eluhoone, ärihoone, ridaelamu, laohoone), anna teada – saan täpsustada