Ehitusfoorum

Tere.

Vanal suvilal vahetasin põranda. Tegu alt tuulduva põrandaga. Kui enne oli 10*10 laagide vahel klaasvatt tõrvapapi peal. Siis panin nüüd 10 cm paksuse peno(peal 2 cm osb). Eelmisel aastal ei täheldanud, kuid nüüd vaatan et peno peale tekib alla kondents. Kui põrandat tegin, siis puurisin avad suuremaks ja tegin neid juurde ka.( Ca iga 80 cm tagant)

Kondents tekib pigem põranda keskosas, mitte avade juurde. Põranda ja pinnase vahel on 20-30 cm õhuruumi. Pinnaseks liiv.

Ideid kuidas lahendada?

Tere. Mitte midagi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

alarpiirfeld kirjutas: 10 Aug 2025, 11:24 Tere. Mitte midagi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mis mõttes mitte midagi? kõik nii vale?

Kondents on sul seal nii või naa, sest ega sa ei saa meie kliima vastu võidelda. Vale pole midagi, lihtsalt sa näed seal füüsikalisi nähtusi. Eps märgub ja tuuldub ja tal on sellest üksköik. Veidi muretsema peaks(nimelt eps ei hoia soojust nii hästi kui ta on niiske), kui see kondents on seal aastaringi.

Kõik materjalid, mis on endasse imenud niiskust, juhivad soojust rohkem, kui kuivana. EPS ei ole sellepoolest erand.
Ainult, et EPS imab endasse võrrelduna paljude teiste soojustusmaterjalidega niiskust ülivähe ning aeglaselt - põhiliselt siis, kui on vette uputatud. Ja just sellepärast, et ei absorbeeri endasse kergesti vett, tekivad talle ka suhteliselt kergemini kondensaadist veetilgad. Kui need veetilgad EPS-ga külgnevat puitu ei ohusta, siis pole probleemi.

Kusjuures niiskust on enamikes materjalides alati. Kord rohkem, kord vähem - olenevalt õhu niiskuse tasemest.

Kui tegu kondensaadi tilkadega, siis me lihtsalt märkame seda. Muul juhul saame niiskusest teada numbriliselt näiteks mõõtmise teel.

Vaatasin, et ega kondents piire ei tunne ja puittalad mille vahel peno on samuti kondentiga. ja kohad millega nad toetudava pinnasele( kivid) on niisked ca 1cm ulatuselt kivi peal ja peno vahel, mis nagu ka hea pole. Samuti oli põranda all eelnevalt vamm ja sellele kurivaimule niiskus meeldib, seepärast sai ka sealt pinnas eemaltatud, kogu vana pärand minema ja liiv asemele pandud täna 3 aastat hiljem pole vammi märke näha, samas temal on aega oodata.

Kuna hetkel veel must põrand kaalun

1. lihtsam viis - lisada keskosasse kaks ventilatrsioonitoru, mis viiks prõanda alt seina seest läbi katusele õhu välja. ja ehk aitab

2. kallim ja raskem viis, must uus põrand minema ja betoon asemele

Niikaua, kui õues temperatuur võrreldes tuulduva põranda alusega tunduvalt soojem ja suhtelise õhuniiskuse tase kõrge, läbi tuulutusavade sisenev õhk transpordib niiskust alla pigem juurde.
Väga soe ja kõrge õhuniiskusega aeg sai vist sellel aastal möödanikuks.
Aga näiteks oletame, et väljas õhutemperatuur 25° ja suhteline õhuniiskus 95%, siis auru osarõhk õuekeskkonnas 3000 paskalit.
10° ja 100% suhtelise niiskuse juures auru osarõhk 1230 paskalit.
Õue poolt rõhk 1770 pa võrra suurem. Millest see kõneleb? Eks niiskus tahab liikuda suurema rõhu poolt väiksema suunas kuni ühtlustumiseni. Alles kui rõhk vastupidi, hakkab niiskus väljapoole kuivama.

On ka lahendus selline, et puittalade asemele metalltalad ja OSB asemele tsementkiudplaat.
Ühe vammitanud puittaladel väikese keldrilae asemele olen kunagi selliselt ehitanud.
Toode AS-ist tellisin 2 mm paksusest plekist C-profiilid taladeks.

vuuk kirjutas: 11 Aug 2025, 12:48 On ka lahendus selline, et puittalade asemele metalltalad ja OSB asemele tsementkiudplaat.

Vana suvila kontekstis?

Lihtsam oleks vana maani maha tõmmata ja tänapäevasega asendada.