Siiski miski loogika peaks ju ikka kehtima, kus ei ole päris nii, et annad mädanenud konstruktsiooniga ruumid rendile ja kui konstruktsioonid varisevad, süüdistad üürnikku hoolsuskohustuse eiramises ja nõuad endise olukorra ehk konstruktsioonide varisemiseelse olukorra taastamist.
Lisaks korstnapühkimisele on ju teisigi vaidluskohti, näiteks kelle kohustus on katuselt kahjude ennetamiseks lume eemaldamine, või kui räästast purikas kellegi mööduja kolpa maandub, kes vastutab surma või eluaegse tervisekahjustuse eest.
Eks mingid asjad tulenevad üldisest seadusandlusest, ma ei tea kes nt vastutab suitsuanduri töökorras oleku või selles patarei tühjenemisel patarei vahetuse eest. Või kui üüripinnal on telekas hinna sees aga puldipatareid saavad otsa - läheb uus üürnik sisse kui senine puldi patareidest probleemi tõstatab..
Mingi loogika järgi tahaks justkui rendipinna ja sisustuse ekspluatatsioonilise hoolduse panna üürniku kohustuseks. Et ikkagi külmikut, praeahju, pesumasinat tuleb aegajalt hooldada, isegi kui hooldus seisneb lapiga ületõmbamises ja nö koristamises, või ka filtri puhastuses. Nt kubu rasvafilter - kes peaks seda hooldama, minu arvates üürnik võiks aegajalt pilgu peale visata ja kui ikka rasu juba isuga tolmu kogub ja kihte kasvatab, võiks ära kasida.
Muidugi tark oleks sellised asjad enne üürnikule kasvõi lihtsalt ära mainida kui just lepingusse panna ei taha. Tihti ka noored alustavad iseseisvat elu üüripinnal ja neil ei tarvitse olla teadmist ega kogemust, ei kubu ega pesumasinfiltrist ega ole elu sees pidanud praeahju kasima.
Või kui võtad üürniku ahiküttega pinnale, kes ei ole elu sees ühtegi kollet kütnud, tuhka eemaldanud jne- juba iseenesest probleem, kas oskab lahtise tulekoldega ringi käia, ahju lõhki ei küta või tervet maja ära ei põleta.
Kus on samuti riskikoht, kus valede hooldusvõtete või puhastusvahenditega võib samuti pindu ja seadmeid rikkuda. On kohatud ka hilisteismelist kes ei ole mitte kunagi tolmuimejat kasutanud - veider vaatepilt kuidas hüples toas üritades märgata kübemeid mida sisse imeda. Ei kujutaks ju ette, et keegi suudaks tolmuimejat kasutada muudmoodi kui süsteemselt nö pinnad üle käia - aga on võimalik, et eksisteerib inimesi, kes ei ole näinud või tähelepannud kuidas keegi teine tolmuimejat kasutab.
Üldiselt ka turuloogika paneb ise ühtteist paika, kus ka üürileandja huvi on hoida üüripinda korras, olemasolevale üürnikule meeldivana ja tulevastele atraktiivsena ning investeeringuna jätkusuutlikuna.
Kus praktikas vist saadakse ka ilmnevate küsimuste või probleemide korral kokkuleppele. Kui segisti hakkab tilkuma üürnik annab sellest üürileandjale teada, on erinevad lahendused võimalikud, üürileandja remondib/vahetab segisti, või üürnik ise lahendab ja järgmises üüritasus arvestatakse kulud maha.
Või näiteks üürnik tahab siseviimistlust värskendada või ei ole mõne ruumi värvi või tapeedivalikuga (enam) rahul - jälle kokkuleppe küsimus, kus võib samuti vaidlusi tekkida, kui üürileandjal on pind värskelt renoveeritud, ei tarvitse ta olla huvitatud pelgalt üürniku sisekujunduseelistuskapriisi pärast lisakulutusi enda kanda võtta.
Teisalt võib üüripind vajada hädasti värskendust ja kui üürnik on nõus selle tegemise enda kanda võtta, üürileandja hea meelega korvab kulutused, sest samal ajal kui keegi remonti teeb, on tegelikult pind teenistuses ja igati tulus olukord, kus ei pea ise otsima tegijaid-materjale ja hoidma korterit remondiperioodiks rahateenimisest eemal.
Lisaks on tänapäeval ka professionaalsed üüripinna pakkujad, nii kinnisvarafirmad, arendajad kui isehakanud rahatargad üürikinnisvaraportfelli kasvatajad, kes ise end võimalusel selliste küsimustega ei vaeva, üürilepingud on koostatud juristi abiga, rahalist osa ohjab raamatupidamine ja võimalike tehniliste probleemidega tegeleb palgatud hooldusfirma või on märkimus lehekülg oskajate meeste telefoninumbritega, kui segisti tilgub, helistatakse tuttavale torumehele, kui vaja seinad värvida saab kõne siseviimistleja kellega on koostöö varemalt sujunud.
Annan üürile katkise küttekoldega korteri ja mõne aja pärast saadan korstnapühkija kütteseadet kontrollima. Kas nii saaks? Kas tõesti korteri omanik peseb käed puhtaks nagu üüritava korteri juurde kuuluv kütteseade oleks mobiilne, mille üürnik ise tõi kaasa, pani toa nurka püsti ja mille eest nüüd ise vastutab? Võin muidugi ka eksida, kuid seaduse tundmise ja tõlgendamiste osas võiksid korstnapühkijad olla veidi tagasihoidlikumad ning jääda oma liistude juurde. 
