Ehitusfoorum

Suvila liitumiskilp (sh arvesti) on krundi piiril. Kilbist tuleb suvilasse ca 15 aastat tagasi paigaldatud u 50 m pikkune maakaabel. Kaabel tuleb mööda hoone välisseina ülesse ja seinal räästa all on ühenduskarp. Ühenduskarp on kohal kuhu tuli varem tendrist tulnud kaabel.
Nüüd on soov maakaabel ümber tõsta ja viia majja sisse läbi vundamendi ca 4 m kaugemalt. Kaevaksin kaabli vundamendi ääres pinnasesse vähemalt ca 50 cm sügavusele. Ja seega oleks vaja maakaablit jätkata ja teha pinnasesse jääv jätku/ühendusmuhv.
Millised on arvamused - kas üleüldse tasub näiteks Esvikasse muhvi kohta küsima minna ja kas on võimalik "koduste" vahenditega muhv korrektselt paika panna?

Kirjuta kaabli mark. Või vähemalt tee foto. Esvikasse võid alati minna aga enne võiks teada olla, mis tüüpi ja ristlõikega kaabel on.

On erinevaid tehnoloogiaid kuid muhv on täiesti tavaline lahendus. Tänapäevamuhvi jätkamiseks kasutatakse hülssimist (on spets tangid) ja termokahanevat toru. Termokahanev kõikidele soontele eraldi ja kaablile. Hülsitange saab laenutusest.
Kui mõnda muhvimeest ei leia siis otsi netist videosi, neid on piisavalt.
NB! hülsid ostetakse kaabli soone läbimõõdu alusel. Oletatavasti on sul alumiiniumkaabel.

jyrikg kirjutas: 22 Aug 2025, 00:33 ... Esvikasse võid alati minna aga enne võiks teada olla, mis tüüpi ja ristlõikega kaabel on.

Mitte "võiks" vaid "peaks", sest kaablimuhvi materjalid valitakse alati lähtuvalt konkreetse kaabli margist ja soontest.
Vastavalt muhvikomplekti juhendist tuleb lähtuda töö tegemisel.

Kalvis kirjutas: 22 Aug 2025, 09:11 ... Tänapäevamuhvi jätkamiseks kasutatakse hülssimist (on spets tangid) ja termokahanevat toru. ...

Kasutatakse ka "puruneva poldiga" ühendusi, mida saab koostada mutrivõtmega ja eritange ei ole vaja. (Poltjätkud olid Esvikas stendil näha.)
Termokahaneva rüüga polditava muhvi jaoks on vaja ainult mõõdulint, rauasaag, nuga, mutrivõti, suured tangid (jatku fikseerimiseks poldi puru keeramisel) ja kontrollitava tempertuuriga föön, sest lahtise tulega võib algaja kogenematusest plasti söestada ja siis tuleb paranduseks juba 2 uut muhvi teha. (Tootja põhised tootejuhendid on leitavad netist.)
(Kuiva kaabli jätkamine on lapsemäng võrreldes vanade õlikaablite pigimuhvide tegemisega.)

Kuiva kaabli jätkamine on lapsemäng võrreldes vanade õlikaablite pigimuhvide tegemisega.

Ilmselt on tegemist siiski tööga, mida esimest korda elus iseenese tarkusest võibolla ei peaks tegema hakkama. Enne võiks vähemalt vaadata, milliste töövõtetega seda tehakse. Julge hundi rind on muidugi rasvane …

netmaster kirjutas: 22 Aug 2025, 18:29

Kuiva kaabli jätkamine on lapsemäng võrreldes vanade õlikaablite pigimuhvide tegemisega.

Ilmselt on tegemist siiski tööga, mida esimest korda elus iseenese tarkusest võibolla ei peaks tegema hakkama. Enne võiks vähemalt vaadata, milliste töövõtetega seda tehakse. Julge hundi rind on muidugi rasvane …

Sõltub suuresti tegijast. Kui ikka kaks pahembat kätt ja mata koolis 2- siis ilmselt hakkama ei saa eelneva kogemusega juhendajata. Samas suudab nii mõnigi mõtlemisvõimeline interneti toel täitsa hea tulemuse saavutada. Julge hundi rind võib ka vahel haavleid täis olla (kuigi minu teada hunti haavlitega ei kütita)

https://www.elektrikaup.ee/ohuliiniuhen ... ml?intro=1

Siin on juttu muhvidest https://www.google.com/url?sa=i&url=htt ... AdAAAAABAT

Tänud paari asjaliku vastuse eest!
Samas mõnele teisele rahustuseks - TPI LA kaheksakümnendate keskel ja töötanud olen aastaid ka erialaselt ning jootekolbi oskan senimaani käes hoida.
Ja ping 11:02 -le: tegemist on kaabli pikendamisega. Kui esimene katsetus läheb untsu, tuleb teha uus muhv, mitte kaks uut. Eelduseks muidugi et kaablit on ostetud varuga, arvestusega et peabki minema uuele katsele kui esimene ebaõnnestub.
(Hülsitangid on olemas /muidugi mitte sellise töö omad/ ja olen kasutanud).

Küsimus ei ole niivõrd selles, kas see muhv tehtud saab, vaid selles, kui kaua ta pärast töökorras on.
Ma usun, et ping mõtles ka pigem seda, et kui aasta hiljem muhv vett täis on, tuleb juba kaks muhvi teha. Tavaliselt kõige ebasobivamal ajal.

Termokahanevate torude pealesussitamiseks Handimannist elektrooniline föön ja 250 C. Alustada keskelt otste poole- et õhk saaks väljuda. Jälgida, et liim tuleb hülsside servadest välja, siis lõpetada kohe sussitamine ja lasta maha jahtuda.
Ét kaablil langeksid värvid kokku, siis A otsale tuleb jätkata B ots või vastupidi.

ping kirjutas: 22 Aug 2025, 11:02 Kasutatakse ka "puruneva poldiga" ühendusi, mida saab koostada mutrivõtmega ja eritange ei ole vaja....

.... On palju erinevaid muhvijätkamise tehnoloogiaid. Tean kuid jätsin mainimata. Küsija peaks ettevaatlikult suhtuma alumiiniumi jootmisse, kuna see on väga spetsiifiline ja on vägagi erinev vaskkaablite jootmisest...
Mainitud hülssimine ja termokahanev sai minitud vaid seepärast, et see on tavategelasele tehtav ja võimalik ehk videot vaadates.

Poltjätkuhülsi kasutamisel 16mm2 Al kaabli jätkamisel on see oht, et polt lõikab alumiiniumsoone läbi enne kui poldi pea ära murdub. Selle vältimiseks tuleb polt tunde järgi kinni keerata ja poldi pea rellakaga maha lõigata või siis hoopis presshülsse kasutada. Jämedamate Al kaablite jätkamisel seda ohtu ei ole.

netmaster kirjutas: 23 Aug 2025, 01:00 Küsimus ei ole niivõrd selles, kas see muhv tehtud saab, vaid selles, kui kaua ta pärast töökorras on.
Ma usun, et ping mõtles ka pigem seda, et kui aasta hiljem muhv vett täis on, tuleb juba kaks muhvi teha. Tavaliselt kõige ebasobivamal ajal.

Ettenägelik kaablipaiomanik kujundab muhvi juurde kohe sobiva varuloogad, et kui muhv on vaja hiljem avariiliselt vahetada, siis kaevatakse look lahti ja saab hakkama kiiremalt, ühe muhviga.

ping kirjutas: 25 Aug 2025, 21:58

netmaster kirjutas: 23 Aug 2025, 01:00 Küsimus ei ole niivõrd selles, kas see muhv tehtud saab, vaid selles, kui kaua ta pärast töökorras on.
Ma usun, et ping mõtles ka pigem seda, et kui aasta hiljem muhv vett täis on, tuleb juba kaks muhvi teha. Tavaliselt kõige ebasobivamal ajal.

Ettenägelik kaablipaiomanik kujundab muhvi juurde kohe sobiva varuloogad, et kui muhv on vaja hiljem avariiliselt vahetada, siis kaevatakse look lahti ja saab hakkama kiiremalt, ühe muhviga.

Siis peaks ka muhvi asukoht olema "märgistatud", et aastate pärast teaks, kust otsida.
Või on sarnaselt LAN kaablitele ka elektrikaablitele testreid, millega rikke asukohta saab mõõta?

A23 kirjutas: 26 Aug 2025, 08:21

ping kirjutas: 25 Aug 2025, 21:58

netmaster kirjutas: 23 Aug 2025, 01:00 Küsimus ei ole niivõrd selles, kas see muhv tehtud saab, vaid selles, kui kaua ta pärast töökorras on.
Ma usun, et ping mõtles ka pigem seda, et kui aasta hiljem muhv vett täis on, tuleb juba kaks muhvi teha. Tavaliselt kõige ebasobivamal ajal.

Ettenägelik kaablipaiomanik kujundab muhvi juurde kohe sobiva varuloogad, et kui muhv on vaja hiljem avariiliselt vahetada, siis kaevatakse look lahti ja saab hakkama kiiremalt, ühe muhviga.

Siis peaks ka muhvi asukoht olema "märgistatud", et aastate pärast teaks, kust otsida.
Või on sarnaselt LAN kaablitele ka elektrikaablitele testreid, millega rikke asukohta saab mõõta?

See on elementaarne, et kõik maaalused kommunikatsioonid joonistatakse üles, tehakse maa peal olevate objektidega seotud teostusjoonised kuhu kantakse kõik trassi detailid.
Vajadusel tekitatakse maa peale fikseeritud märgid.
Olgu see kaabel või veetoru või soojapumba maakontuur.

Mitu päeva targutamist aga kaabli mark ikka teadmata. Miks foorumlased oletavad ,et on 16 ruutu alu kaabel.
On ikka kõike nähtud. Kummiisolatsiooniga kaablile termotoru ei sobi ei jää veetihedaks. Osadele vene sinistele kaablitele(kestavärv) termotorude liim ei kleepu. Selliseid oli kasutusel sides ja elektrivõrgus (isoleeritud metallmantliga kaablid)
5G1,5 ja 5G2,5 vasksooned võib vabalt joota ja termotorusid puhuriga peale lasta aga sellele läbimõõdule on ka gel muhvid olemas, kus mingeid torusid sussutada vaja pole. Üle 2,5 ruudu vasksoon läheb kokku presshülssidega -kõige odavam ja töökindlam.

Huvitavaks läheb kui on 3x4+2,5 alu. Nn suvilate superkaabel , oma Eesti toode nõukogude ajast. Tavaliselt kaablikesta alla soonte vahele juba vesi jõudnud sattuda õhuliini poolsest otsast. See siis vaja AXPK4G16 kokku panna sest peenemat alu kaablit saada pole. Läheb SIMCO JÄTKUHÜLSS KRUVIGA 1.5-16 MM2 ja peenemate soonte voltimine 2x hülsi avasse - muidu on katkemise oht väga suur. Muhvimehele möödaminnes jõudu soovida ei tohi - ainult õnne.

Võibolla kaevaks osaliselt lahti ja teeks ühenduse maapeale.
Elektriauto laadimiskoht oleks ka nagu maast leitud.

Maapealse ühenduse saab teostada "krutina " (kerge remontida) ja peale tõmmata aedniku kummikinnas. Iga faas eraldi sõrme pista.
Selline on ära nähtud. Sõrmikuid oli kolmele kruti muhvile, neljas oli alasti ühendustega sest kindad lõppesid. Peremees oli rootorniidukiga koduaeda niitnud ja samaaegselt mutimullahunnikuid tasandanud. Kunagi maapeale paigaldatud kaabel 10 aastaga meelest läinud ja nii ta siis neljas kohas väheke niidukisse läks.