Ehitusfoorum

Hommikust! Tiheasustusalas 70ndate kortermaja peakilbist tuleb trepikotta 5G10 (ca 50m) ja igale korrusele on üks faas. Trepikojast tuppa on ka 5G10 veetud, kasutusel ainult 3 juhet. Toas (allavoolu järjekorras) plommitud peakaitse C25 Icn 10kA, plommitud voolumõõtja, pealüliti ja edasi RVK-d–MKL-d. Kuna tänapäeval peab kõiges ise wise monkey olema, üritan end harida ja tekkisid mõned küsimused:
1) Kas korteri kilpi oleks mõistlik lasta liigpingepiirik paigaldada?
2) Kuhu on paigaldamiseks mõeldud Eaton SPDT3-335-1+NPE (Effex 56€) ja kuhu OBO V10-C 1+NPE-280 (Effex 102€)? (vt pilte) Huvitavaks teeb asjaolu, et OBO on nii T1, T2 kui ka T3.
3) Kas liigpingepiirik võib rakendudes plahvatada ehk eeldab suletud kaanega kilpi? (ühe piiriku nõue oli IP40 asukoht) Mulle kui esteetikule meeldib, kui automaadid on mööda käies vaadeldavad ja võtsin kaane ära.
Andke hagu!

Piirikut on alati mõtet paigaldada. Ainus kaitseaparaat mis 24/7 töötab, lõigates maha liigpingeimpulsse.
RVK ja automaadid vedelevad niisama ja ootavad, et keegi piisavalt suure rikke korraldaks, alles siis rakenduvad.

N-PE piiriku puhul on siin tegemist sädemikpiirikuga, N-PE ahelas ei teki rakendumisel järelvoolu, seetõttu saab sama pistikelementi ilmselt kasutada nii T2 kui ka T1 komplektis.
T3 piiriku mõte on olla kaitstavale seadmele võimalikult lähedal.
Tegelikult pole vahet kui sul ainult 1 kilp ongi.
Ei plahvata seal miskit...

Kuidas on rahvusvaheline (anglosaksi) sädemikpiiriku vaste? Google annab sellele terminile kaks tulemust, mõlemad ilmselt trebla autorlusega.

trebla kirjutas: 04 Okt 2025, 10:32 Piirikut on alati mõtet paigaldada.
Ainus kaitseaparaat mis 24/7 töötab, lõigates maha liigpingeimpulsse. ...

Viimase poolsajandi isiklik kogemus näitab, et kui alajaamast tulevad sisendliinid on teiste objektide kaitsevööndis (kõrgemad majad, puud, jne.) või maa all, siis on meie riigi ajaloolistes elukohtades liigpingekaitsed kodumajapidamises kasutud.
Kui pikne juba oma maija lööb, siis on palju suuremaid muresid, kui mõni läbikärsanud toiteplokk.

Käesoleva vabariigi ajal rajatud "ajaloolisele hajaasustusaladele" uusarendusalade kohta üheselt öelda ei saa, sest kui talumaja sai välgutabamuse, ehitati uus maja eemale, ohutuma koha peale ja "välguohtlikud alad" jäid tühjaks.

Enda harimiseks - milline sellise pingepiiriku tööpõhimõte on?

seen kirjutas: 05 Okt 2025, 03:39 Kuidas on rahvusvaheline (anglosaksi) sädemikpiiriku vaste? Google annab sellele terminile kaks tulemust, mõlemad ilmselt trebla autorlusega.

Spark gap

....milline sellise pingepiiriku tööpõhimõte on?..

Sisuliselt on kaks elektroodi paigutatud teineteisele piisavalt lähedale, et kui pinge nende vahel tõuseb piisavalt kõrgeks siis toimub ülelöök.
https://www.phoenixcontact.com/en-pc/te ... technology

... on teiste objektide kaitsevööndis (kõrgemad majad, puud, jne.) või maa all, siis on meie riigi ajaloolistes elukohtades liigpingekaitsed kodumajapidamises kasutud...

aaa ...sellepärast mu naabrimees maal (kellel toatäis tehnikat tunamullu õhtale lendas) siis istutaski piki õhuliini (ka naabrite kruntidele , minu oma kaasaarvatud) kuuseheki... ja nüüd mina pean seda mitu korda aastas pügama..
minul olid piirikud ja kõik jäi terveks..

Kui pikne juba oma maija lööb, siis...

"...siis oli piksekaitse järelikult paigaldamata, Watson.." ütleks Sherlock ...
Omal ajal ütlesid uksetootjad mulle kah, et 90 % raudustest ostetakse peale sissemurdmist...

ping kirjutas: 05 Okt 2025, 11:35alajaamast tulevad sisendliinid on teiste objektide kaitsevööndis (kõrgemad majad, puud, jne.) või maa all, siis on meie riigi ajaloolistes elukohtades liigpingekaitsed kodumajapidamises kasutud

Selle väite põhjal on selge, et sa ei ole piirikute tööpõhimõttest ja eesmärgist aru saanud.