Ehitusfoorum

Kaasaegsetes kontaktides ning lülitites on levinud vedruga kiirklemm kahele voolujuhile.

Kas tootjatele on olemas nõue, et ühe vedruklemmi alla peab alati saama ühendada 2 ei ristlõikega juhti?
Näiteks 0.75mm ja 2.5mm.
Juhul kui on ainult üks klemmi kontaktpind kahele kaablile, siis on peenema juhiga kontakt puudulik ja paraku sisemist ehitust nägemata seda ei tea.

Tähetark kirjutas: 15 Dets 2025, 20:49 Juhul kui on ainult üks klemmi kontaktpind kahele kaablile, ...

Kui igale juhile on eraldi plastist vabastusvibu, siis miks sa arvad, et neil "klemmid" mehaaniliselt ühised on?

" vedruga kiirklemmid kahele voolujuhile" ma arvasin, et nii võiks kirjeldada 2 auku ja peal üks klemm?

Aga mis põhjusel peaks lülitist või pistikupesast edasi suunduv juhtmesoon olema peenem? Ja veel 0.75 mm2?

Süvistatud pistiku pesasse tuleb 2.5 mm ja sealt edasi lambi lülitisse seinal 0.75 mm.
0.75 peaks olema lubatud kaitsekõriga või ka seinal katmata.

ise tead ju.

Tähetark kirjutas: 16 Dets 2025, 01:45Süvistatud pistiku pesasse tuleb 2.5 mm ja sealt edasi lambi lülitisse seinal 0.75 mm

Kui valgustid ja pistikupesad on samas grupis, peab kkogu ahelas kasutama sama ristlõikega kaablit. 0,75 ristlõikega jupikestega võib vajadusel ühendada valgustid viimasest statsionaarsest harukarbist.

Küülaline kirjutas: 16 Dets 2025, 12:44 0,75 ristlõikega jupikestega võib vajadusel ühendada valgustid viimasest statsionaarsest harukarbist.

Kas pistikupesa oma kipsitoosis on käsitletav "statsionaarse harukarbina" selle probleemi kontekstis?

madis64 kirjutas: 16 Dets 2025, 13:42Kas pistikupesa oma kipsitoosis on käsitletav "statsionaarse harukarbina" selle probleemi kontekstis

Mina küll ei käsitleks süvistatud pistikupesa selles mõttes harukarbina. Ja küsimus oli ju sealt lambilülitisse mineku kohta.
Need nn topeltklemmid pistikupesades ja lülitites, vähemalt kruviga keeratavad, eeldavad kindlasti sama ristlõikega kaablisoont (just praegu testisin). Vedruklemmiga varianti kodus ei leidunud, aga arvan et on sama, st üks vedru kahe ava kohta. Kaks eraldi vedrukest teeks asja liiga keeruliseks.

Näiteks viidatud topitaval WAGO klemmil on vedruplaadid eraldi, kuid teise seeria klemmil ei pruugi olla.
https://toolguyd.com/wago-wall-nuts-pus ... onnectors/
Lisaks lubatakse sellese pista ka kiulist juhet (kuni 19 kiudu). Nii, et iga asja kohta tuleks ta spets lahti kerida või vähemalt katsetada.

Küülaline kirjutas: 16 Dets 2025, 16:21 Mina küll ei käsitleks süvistatud pistikupesa selles mõttes harukarbina.

Aga miks mitte?
Milles on funktsionaalne erinevus?

Tähetark kirjutas: 15 Dets 2025, 21:44 " vedruga kiirklemmid kahele voolujuhile" ma arvasin, et nii võiks kirjeldada 2 auku ja peal üks klemm?

Sõltuvalt valmistajast (hinnatasemest) võivad "üks klemm" olla ka sõltumatu surveelemendiga või mitte.

Läksin kuuri, võtsin karbist ABB pistikupesa - kummagi pooluse jaoks kaks ava.
Torkan kruvikeeraja ühte avasse, teises (sama pooluse) avas mingit liikumist näha ei ole.
Tööhüpotees - surveelemendid on juhikohased ja mitte poolusele mehaaniliselt jäigalt ühised.
Pesa sinu jaoks lammutama ei hakka, jätkad siit ise...

madis64 kirjutas: 16 Dets 2025, 18:24Milles on funktsionaalne erinevus

Antud juhul juba sellepärast, et seal tahetakse ristlõiget muuta ja kuidas tulla süvispistikupesa raami vahelt viisakalt pinna peale?. Põhimõtteliselt võib muidugi harukarbis juhi ristlõige muutuda, kuid siis peab selle liini kaitseaparaat vastama peenemale juhile.

Küülaline kirjutas: 16 Dets 2025, 18:44 Põhimõtteliselt võib muidugi harukarbis juhi ristlõige muutuda, kuid siis peab selle liini kaitseaparaat vastama peenemale juhile.

See ongi asja tuum.
Samas, kui pistikupesa kaitselüliti dimensioneerida 0,75 juhi kohaselt ning sinna pesasse triikraudasid, tolmuimejaid ja õliradiaatoreid mitte ühendada, siis võiks ju lahendus seaduslikult toimida?

Kui 0,75 mm2 juht on seotud konkreetse tarbijaga, siis kellegi varasema teoreemi alusel kaitstakse liini, aga mitte tarbijat. Tarbija algab siis peenema juhiga, sest sealt alates on konkreetne lahendus. Lühidalt, (üle)koormust piirab tarbija ise ja lühike peenem jupp lühise katkestamisel suurt mõju ei avalda.
Autode puhul väga tavaline lahendus, pikem liin 2,5 mm2, selle ees kaitse 20 A. Sellest liinist veel lokaalsed hargnemised 0,75 mm2. Kui need kokku ühendada, "lendab" 20 A kaitse pauguga, pole probleemi ja seda 12 V puhul.

Tähetark kirjutas: 16 Dets 2025, 01:45 Süvistatud pistiku pesasse tuleb 2.5 mm ja sealt edasi lambi lülitisse seinal 0.75 mm.
0.75 peaks olema lubatud kaitsekõriga või ka seinal katmata.

Kui tõesti kaasaegse "väikse voolutarbega" lambi ühendamiseks, siis elektriliselt lahendus isegi töötaks aga kuna hoonetes kasutatakse planksoonega kaablit ja statsionaarsete pistikupesade vedruklemmid on konstrueeritud kasutamiseks plankkaabliga, siis kiudsoontega lambijuhe ei pruugi ajas püsivat head kontakti vedrukontaktis tekitada.
Keera kiud tihedalt kokku ja kui mahub, siis keera sooneots kahekorra.

Objekt on väike puitpruss aiamaja, mille ees on automaat 20A.
Aiamajasse eraldi kaitsemid ei ole planeeritud.
Antud lahendus põhineb varasemal seinakontakti pistikuga ühendatud seinalambil.
Nüüd kaotaks viimase seinapistiku ja ühendaks seinalambi otse aiamaja sisend pistikupesa taha topelt kontaktidele.
Pesa ise on süvendatud toos puitseinas.
Tahaks et oleks turvaline.

Kui mõelda 1 surveklemm ja kaks voolu juhti ava lahendusele, siis tegelikult on ju lahendus võimalik, et kontaktid on kaheharulised ja pinge vabasti toimib mõlemale korraga. Kuna voolujuhtide erineva diameetri kohta ei ole spetifikatsioonis märkmeid, siis tegin postituse
Kui seadme juhendis vastav märge reeglina puudub, siis võiks olla iseenesest mõistetav, et konstruktsioon tagab vajaliku kontaktpinna juhi läbimõõdust hoolimata. Aga kas see on ka tegelikult nii.