Ehitusfoorum

Tere! Vajaksin naturaalparketi osas soovitusi. Parkett on ühelipiline tamm, ujuvalt paigaldatud, paisumisruum jäetud, kuid on hakkanud lainetama, nähes kedagi kõndimas, siis selgelt vajub ja on justki kardus mõne koha pealt. Ise kõndides ei tajus väga, rohkem visuaalne probleem. Ei krigise ka. Põrand üle kuu aja olnud. Esimestel nädalatel seda ei täheldanud.
Radiaatorid on väga lähedal parketile, mis väga kuumad ja selleümbruses ka parkett soe. Teiseks on tihti aken öösel kahti, nii, et hommikul põrand jahe. Võibolla siin see põhjus.
Sooviksin nõu, kas tasuks parkett lahti võtta ja liimida otse osb plaadile? Või aja jooksul vajub ise sirgu? Köögis sai liimitud sama parkett, sellega on kõik hästi.
Kellel on kogemusi, andke teada, mida teie teeksite!

Kolmaskorrus kirjutas: 22 Jaan 2026, 09:16ujuvalt paigaldatud, paisumisruum jäetud

Ainus võimalus, et ei ole ikka piisavalt paisumisruumi jäetud.

Kolmaskorrus kirjutas: 22 Jaan 2026, 09:16 ... Parkett on ühelipiline tamm, ujuvalt paigaldatud, ...
... Teiseks on tihti aken öösel lahti, nii, et hommikul põrand jahe. ...

Kas parketitootja poolt on kirjalik lubadus selle täispuit parketi kasutamiseks niivõrd muutliku temperatuuri ja niiskusega keskkonnas?

Vaevalt on, kui põrandale ohutuks temperatuurimuuduks loetakse muutust 1C ööpäevas.

Kontrollige pika sirge latiga, kas lainetamise kohas on ülespidi muhk. Kui muhku ei ole, siis hoida latti ja vajutada parketti. Kui lati järgi on näha, et vajutamisel tekib sirge lati suhtes lohk, siis on aluspõrand kõver.
Lubatud aluspõranda kõverus (üldjuhul 2...3 mm 2 m kohta) on kirjas parketi paigaldusjuhendites. Kui latiga kontrollimisel selgub, et parkett on ülespidi kummis, siis on niiskusega paisunud.

ping kirjutas: 22 Jaan 2026, 11:21 Kas parketitootja poolt on kirjalik lubadus selle täispuit parketi kasutamiseks niivõrd muutliku temperatuuri ja niiskusega keskkonnas?

Ära ole nii lihtsameelne ja usu, et kui teema algataja kirjutab ühelipilisest naturaalparketist, siis tulebki selle all mõelda täispuitparketti. Need nn naturaalparketid on tegelikult puidu tootmisjääkidest alusele liimitud 2-4mm paksune naturaalpuidust spoon.

Urmas kirjutas: 22 Jaan 2026, 14:11

ping kirjutas: 22 Jaan 2026, 11:21 Kas parketitootja poolt on kirjalik lubadus selle täispuit parketi kasutamiseks niivõrd muutliku temperatuuri ja niiskusega keskkonnas?

Ära ole nii lihtsameelne ja usu, et kui teema algataja kirjutab ühelipilisest naturaalparketist, siis tulebki selle all mõelda täispuitparketti. Need nn naturaalparketid on tegelikult puidu tootmisjääkidest alusele liimitud 2-4mm paksune naturaalpuidust spoon.

Kui pealmine tammepuidust kiht on paksusega mitmed millimeetrid, siis see on täiesti suuteline parketi kummi paisutama.
Omanik ise teab oma parketi ehitust aga küsimus on selles, et kas seda parketti kasutatakse hetkel vastavalt tootejuhendis "peenes kirjas" kirjutatud tekstile?

Lugesin uuesti korra kasutaja vuuk kommentaari ja tuli meelde selle sajandi alguses olnud juhus, kus ise tegin ühes eramajas küll siseviimistlust ja kui minu tööd olid enam-vähem valmis, siis tulid laudparketi paigaldajad, tegid oma töö ära ja läksid minema. Mingi nädalake hiljem läksin edasi tegema ja hoppaa!!! Ma ei olnud nii kummis põrandat veel kunagi näinud. Keskelt oli punnis ikka oma 20cm kindlasti ja mitte ainult ühes toas. Eks helistasin tellijale, tuli kohale ja tal kah silmad punnis. Eks asi oli vist selles, et stabiilset kütet ei olnud ja ise tegin sooja puhuritega. Võin eksida, aga see aeg oli vist sügis. Eks põrandamehed tulid ja kangutasid põranda uuesti üles või mingit muud meetodit kasutades, aga korda see sai. Kui ma väga ei eksi, siis mälu järgi too parkett oli katkematult läbi mitme ruumi.
Olen ise paigaldanud laudparketti(ujuvana), kus parketi all oleva põranda pikkus oli 11+m ja laius 6-7m ja peale 2/3(elutoa osa) tuli trepiosa II korrusele ja siis veel köök igatsugu vaheseinte ja nurkadega. Hakkama sain ja tagasi parandusi tegema ei ole siiani kutsutud.

Kas lippidest (kui ma õieti aru saan, siis pisikestest pulkadest) parketti tohib üldse ujuvana paigaldada?
Ei kujuta ette kuidas selline asi saab põrandal üldse sirgeks jääda.

netmaster kirjutas: 22 Jaan 2026, 15:45 Kas lippidest (kui ma õieti aru saan, siis pisikestest pulkadest) parketti tohib üldse ujuvana paigaldada?

Sa vist ei saa samuti aru, et tellijatele on müüdvate toodete puhul müüjate poolt aetud totaalset pläma. Kas näiteks selles viites olev koosneb pisikestest pulkadest? Viide täiesti suvaline vastus märksõnale "ühelipiline naturaalne laudparkett". https://pood.floorin.ee/parkett-haro-40 ... -naturadur
Nimetus ütleb, et oleks nagu naturaalne ja siis loen spetsist, et hoopis Saksa kvaliteetparketi tootja HARO kolmekihiline stabiilne laudparkett ja naturaalsust on seal Väärispuidukiht: 3.5 mm (mitmekordne lihvimisvõimalus) ehk 10mm on kihilist alust pealiskihi stabiilsuse tagamiseks.

netmaster kirjutas: 22 Jaan 2026, 15:45 Ei kujuta ette kuidas selline asi saab põrandal üldse sirgeks jääda.

See, mida sina ja ise mõtlen pisikeste pulkade all, on tõesti täispuidust naturaalparkett ja see üldiselt liimitakse või lipid toksitakse kinni peitnaeltega aluspõranda külge.

Kolmaskorrus kirjutas: 22 Jaan 2026, 09:16 Tere! Vajaksin naturaalparketi osas soovitusi. Parkett on ühelipiline tamm, ujuvalt paigaldatud, paisumisruum jäetud, kuid on hakkanud lainetama, nähes kedagi kõndimas, siis selgelt vajub ja on justki kardus mõne koha pealt. Ise kõndides ei tajus väga, rohkem visuaalne probleem. Ei krigise ka. Põrand üle kuu aja olnud. Esimestel nädalatel seda ei täheldanud.
Radiaatorid on väga lähedal parketile, mis väga kuumad ja selleümbruses ka parkett soe. Teiseks on tihti aken öösel kahti, nii, et hommikul põrand jahe. Võibolla siin see põhjus.
Sooviksin nõu, kas tasuks parkett lahti võtta ja liimida otse osb plaadile? Või aja jooksul vajub ise sirgu? Köögis sai liimitud sama parkett, sellega on kõik hästi.
Kellel on kogemusi, andke teada, mida teie teeksite!

Näen, et sul on tegemist ühelipilise tamme parkettiga, mis on paigaldatud ujuvalt ja paisumisruum on jäetud. Mõnes kohas hakkab põrand lainetama, eriti siis, kui keegi kõnnib, kuid ise kõndides seda ei taju ja krigisemist ei ole. Põrand on kasutuses üle kuu aja ja esimestel nädalatel laineid ei täheldatud, mis on täiesti normaalne.
Mis võib laine põhjuseks olla

Üks levinumaid põhjuseid on temperatuuri ja niiskuse kõikumine. Radiaatorid kuumutavad parketti väga kuumaks, samal ajal kui aken öösel laseb jahedust sisse. Selline kiire kuumus-jaheduse vaheldumine võib ujuvparketi puhul tekitada visuaalse laine, eriti ühelipiliste laudade puhul. Teine tegur võib olla aluspinna tasasus – OSB on tugev, kuid kui mõnes kohas puudub ühtlane kontakt, võib laud vajuda. Samuti vajab ujuvparkett stabiliseerumiseks aega, tavaliselt mitu kuud, et kohaneda ruumi tingimustega.

Millised on lahendused
Kui laine häirib visuaalselt, on kindlaim lahendus parkett liimida otse OSB-le. See annab kindla toe ja välistab laine tekkimise, nagu näeb köögis liimitud parketi puhul. Kui laine on peamiselt visuaalne ja ei mõjuta kõndimist, võib veel paar kuud jälgida, kuni põrand stabiliseerub. Mõnes kohas saab ka proovida kohalikku tuge liimiga, kuid see nõuab laudade osalist eemaldamist ja on veidi keerulisem.

Soovitus
Kindlaim ja püsiv lahendus on liimimine, eriti radiaatori ja akna lähedal. Kui visuaalne laine ei häiri, võib oodata ja lasta parketil kohaneda. Tulevikus võib mõelda ka radiaatori temperatuuri reguleerimisele või isolatsioonile, et kuumus ei mõjuks otseselt põrandale.

addictedtowood kirjutas: 22 Jaan 2026, 17:34 Üks levinumaid põhjuseid on temperatuuri ja niiskuse kõikumine. Radiaatorid kuumutavad parketti väga kuumaks, samal ajal kui aken öösel laseb jahedust sisse. Selline kiire kuumus-jaheduse vaheldumine võib ujuvparketi puhul tekitada visuaalse laine, eriti ühelipiliste laudade puhul.

Ei saanud päris hästi aru? Radiaator kuumutab vist nagu suhteliselt piiratud alal ja toa keskele ei tohiks kuumus nagu mõjuda. Lugesin uuesti esimest postitust, siis tundub, et probleem on kortermajas, sest eramajas niisama akent talvel lahti ei tehta. Kui suured võivad olla kortermajades suured toad? 20m2? Ja kohtkuumus ning avatud aken mõjutavad niimoodi? Talvel, kui külmas õhus ei ole niiskust eriti ollagi ja soe õhk viib lahtisest aknast viimasegi niiskuse % välja. Või miskit viga mu alevipoja loogikas?

addictedtowood kirjutas: 22 Jaan 2026, 17:34Teine tegur võib olla aluspinna tasasus – OSB on tugev, kuid kui mõnes kohas puudub ühtlane kontakt, võib laud vajuda. Samuti vajab ujuvparkett stabiliseerumiseks aega, tavaliselt mitu kuud, et kohaneda ruumi tingimustega.

Ei saanud sellest sinisega rõhutatud lause osast aru? Ujuva põrandamaterjali puhul on vaja millist kontakti OSB-ga?
Tsiteeritu järgmise lause puhul on mul jälle küsimusi. Jah, objektil paigaldatava materjalil on vaja kohanemiseks aega, aga kas parketi müüjad täidavad oma müüdava materjali tooteinfos nõutud ladustustingimusi alates temperatuuri ja niiskuse ettekirjutisi? Olles käinud erinevate materjalide järel, on neid tootjapoolseid ettekirjutisi täitnud vaid eksklusiivsemate materjalide edasimüüjad.
Ja nüüd punasega rõhutatu kohta. Kas tsitaadi autor on teoreetik või AI? Peale punasega rõhutatud lause lugemist kukkus mu arvamus kasutajast nimega addictedtowood mitte lihtsalt 0-i, vaid lausa miinusesse.

Viide täiesti suvaline vastus märksõnale "ühelipiline naturaalne laudparkett". https://pood.floorin.ee/parkett-haro-40 ... -naturadur

ma olen seni arvanud, et "ühelipilise" all mõeldakse pisikestest lippidest parketti. Sinu poolt viidatu on ju parkett suurtest mitmelipilise mustriga paneelidest. Ma ei mõista, mis teeb sellise paneeli "ühelipiliseks". Kus see üks lipp seal on? Kui me räägime põranda lainetamisest, siis me räägime ju ikka tema konstruktsioonist ja muudest omadustest, mitte mis värvi või mis mustriga ta on.

See, mida sina ja ise mõtlen pisikeste pulkade all, on tõesti täispuidust naturaalparkett

esimeses postituses ei öelda, kas tal on ühe lipi kaupa paigaldatav täispuidust parkett (mida tehakse näiteks ka mitmelipiliste kandiliste paneelidena) või ühelipilise mustriga lamineeritud parkett millele sina viitasid. Kuna muster ei mõjuta põranda omadusi, siis ma eeldasin, et kui ta räägib ühelipilisest, siis justnimelt ühekaupa lippidena paigaldatavast parketist. Aga võibolla ma eksisin.

Ujuva põrandamaterjali puhul on vaja millist kontakti OSB-ga?

ma usun, et mõeldakse seda, et ujuv põrand peab toetuma OSB'le. Olema OSB'ga kontaktis. Kui OSB sees on lohk, siis jääbki paksust puitmaterjalist ujuv põrand selle kohale õhku ja alles peale astudes vajub OSB vastu. Tekitades niiöelda lainetava põranda sündroomi. Sellisel juhul oleks teema algatajal see põrand muidugi esimesest päevast lainetanud.


Kui teemasse minna, siis minuarust tuleks igasugune puitparkett maha liimida. Just selle pärast, et alus ei ole kunagi ideaalselt sirge, või ei pruugi selliseks jääda. Ujuvana on puitparkett lihtsalt enda vihastamiseks. Mina võtaks üles ja paneks uuesti.

Urmas kirjutas: 22 Jaan 2026, 22:15 ...
Ja nüüd punasega rõhutatu kohta. Kas tsitaadi autor on teoreetik või AI? Peale punasega rõhutatud lause lugemist kukkus mu arvamus kasutajast nimega addictedtowood mitte lihtsalt 0-i, vaid lausa miinusesse.

See on ikka "Sõnade Järgnevuse Generaatori" (lobaraboti) pläust.

Rumal inimene oleks soovitanud toapõrandale vajutuseks mööbel panna ja siis ei kerki niisama lihtsalt enam midagi.

Laminaatparkettide puhul on poodides väljendid "ühelipiline ja "kahelipiline" suht levinud, viitavad visuaalile.
Mul ka ebaselge, kuidas ühelipiline (laminaatparkett?) võib rohkem "mängida" (võrreldes kahelipilisega?). Aluskiht, mis kannab on ju identne.
(Kasutajanimi juba viitab ka, et tegu on kortermajaga)

A23 kirjutas: 23 Jaan 2026, 08:49 Laminaatparkettide puhul on poodides väljendid "ühelipiline ja "kahelipiline" suht levinud, viitavad visuaalile.

Lippide arvu mõttes võib ka laminaadi näiteks tuua aga teemaalgataja kirjutas siiski naturaalparkett. Ilmselt mõtles stabiilsele alusele liimitud ~3mm paksust naturaalspooni.

netmaster kirjutas: 22 Jaan 2026, 23:00

Viide täiesti suvaline vastus märksõnale "ühelipiline naturaalne laudparkett". https://pood.floorin.ee/parkett-haro-40 ... -naturadur

ma olen seni arvanud, et "ühelipilise" all mõeldakse pisikestest lippidest parketti. Sinu poolt viidatu on ju parkett suurtest mitmelipilise mustriga paneelidest. Ma ei mõista, mis teeb sellise paneeli "ühelipiliseks". Kus see üks lipp seal on?

ÜKS ÜHIK "ÜHElipilist" parketti paistab paigaldatuna ühe laia lipina/lauana: https://pood.floorin.ee/images/thumbs/0 ... radur.jpeg aga
näiteks "KOLMElipilise" parketi ÜKS ÜHIK näeb välja nagu 3 kitsamat lippi: https://pood.floorin.ee/images/thumbs/0 ... radur.jpeg

optimist88 kirjutas: 23 Jaan 2026, 09:21

A23 kirjutas: 23 Jaan 2026, 08:49 Laminaatparkettide puhul on poodides väljendid "ühelipiline ja "kahelipiline" suht levinud, viitavad visuaalile.

Lippide arvu mõttes võib ka laminaadi näiteks tuua aga teemaalgataja kirjutas siiski naturaalparkett. Ilmselt mõtles stabiilsele alusele liimitud ~3mm paksust naturaalspooni.

Seda jah, antud juhul on pealispind naturaalne. Pidasin lippide kontekstis silmas eelkõige "tüki" mõõtmeid ja plaadi ehitust.
Võib-olla on ka liiga paksu aluskatet kasutataud. Meistritelt olen kuulnud, et 1 mm on ideaalne, aga eeldab ka väga korralikku aluspõrandat. Paksemad aluskatted on aluspõranda defektide tasandamiseks.

Väga head vastused! Täpsustuseks, et parkett on jah ühelipiline laudparkett, pealmine tammekiht on 4mm, kogu paksus on 1,5cm. Pikimad lauad 2m.
Pigem on see ülespoole kummis siit sealt, sest ei vaja kõndides lohku, vaid vajub sirgu.
Radiaaator on parketist mõne cm kõrgusel, parketi ümbrus soe, ja lauad jooksevad radiaatorist pikupidi üle toa. Aken ka seal samas, mis tihti tuulutusrežiimil või öösel rohkem avatud, sest paneelmaja ja keskküte ning mitte ideaalne ventilatsioon tekitavad umbse õhu.
Teen toa asjadest puhtaks ja kontrollin kõik üle, kus ja mis. Aga tundub vist teie vastuste järgi, et targem oleks liimida. Hetkel veel mööblit ka eriti pole, siis lihtsam.

Pigem on see ülespoole kummis siit sealt, sest ei vaja kõndides lohku, vaid vajub sirgu.

no siis pole muud varianti, et isegi kui paisumisruum jäeti, on see kas liiga väike, või on seal toas midagi, mis ei lase parketi paisumisel vajalikus suunas liikuda. On väga vähetõenäoline, et mingi muu jõud tõstab ujuva parketi niimoodi maast lahti. Teoreetiliselt on muidugi igasugused asjad võimalikud.

Korraliku liimiga liimimisel on kindel, et midagi kuhugi ei kerki. Ei kuu, ega 20a. pärast.

Kolmaskorrus kirjutas: 23 Jaan 2026, 11:08 Teen toa asjadest puhtaks ja kontrollin kõik üle, kus ja mis. Aga tundub vist teie vastuste järgi, et targem oleks liimida. Hetkel veel mööblit ka eriti pole, siis lihtsam.

Enne kui parketti hakkad üles kiskuma, võta lahti põrandaliistud ja vaata üle kui suur on parketi ja seina vahel paisumisruumi. Võiks olla max 10mm, siis peaks põrandaliist vahe ära katma. Kui on väiksem, siis osta või laenuta multitööriist koos teraga, pane seina najale 50x300mm distantsriba ehk vabalt võib olla 10mm vineer ja kuku multikaga saagima. Äkki saad niiviisi lihtsamalt asja korda.