Ehitusfoorum

2005 ehitatud maja. Soojuspidavus on üleüldiselt kehv. Vaatasin termokaameraga ja mõned kohad panevad kukalt kratsima. Mis see tegevusplaan ja variandid mul võiks olla?

Väljas oli sel hetkel mingi -18.

markoff kirjutas: 18 Veebr 2026, 23:02 2005 ehitatud maja. ....

Välimist akna alust veeplekki ei ole näha?

"Ilu" nõuab ohvreid ja kui omanik soovis sellist paigaldust, siis ega füüsika vastu ei saa ning selle eest tuleb lõivu maksta.
Väga ilusti fassaadiga tasa paigaldatud aknad ja ei ole mingid koledad soojustuse tasapinda paigaldatud "koledad laskeavad" aga iluga kaasneb paratamatult külmasild.

Aknalengide külmsilla vähendamiseks tuleb aknad ehitusfüüsikaliselt, soojustuse suhtes õige koha peale panna.

Üldiselt nõus. Ainult, et akna asukoht seinas akna või lengi soojapidavust küll ei muuda.
Küll aga muudab külmasilla teekonna pikkust lengi tagant. Ja see teekond on seal ilmselt üsna lühike. Kui lengi taga asub ka ühtlasi väga soojust juhtiv materjal, siis seda tõhusam on lengide tagant sisemiste avakülgedeni jõudev külmasild. See mõjutab mõnevõrra muidugi ka akende pinna temperatuuri, eriti avakülgede lähedal.
Aknad paistavad olema suhteliselt viletsate soojustehniliste näitajatega. Tollel ajal selliseid pandi. Ja kui protsesse juhib isik, kes matsu ei jaga, eks siis valikud tehakse peamiselt hinnast lähtuvalt. Muudele olulistele numbritele ei osata tähelepanu pöörata.

Akende reguleeringut ja tihendite lekkimist vaja kõigepealt kontrollida. Tihti paigaldati lukuvastused lohakalt ja sulgurid korralikult ei sulgu.

Täpsustan oma eelmist postitust.
Illustratiivne pilt, mille selgituseks spetsiaalselt "joonistasin": Plokkidest kandeseinad + puitkarkass, vahel vill, horisontaalse puitvoodriga, akende lengide välimine tasapind puitvoodri välispinnaga samas tasapinnas. Toppimisvahed kaetud piirdelauaga.
Tüüpiline olukord on vasakul, kus külmasilla teekonna pikkus vaid 59 mm.
Seda olukorda saab tegelikult parendada, asendades 50 mm laiuse distantsliistu 100 mm lauaga (vt teiselt poolt). Sel juhul külmasilla teekond pikeneb 105 ja 108 mm peale.

Kuid sel konkreetsel näitel on akna lengid laiusega 82 mm. Teemaalgataja akende lengid on ilmselt laiusega 50...60 mm. See teeb külmasildade teekonnad neis kohtades veelgi lühemaks. Järele jääb neis kohtades vaid kuuri seina paksune kiht materjale.
Ning muidugi sõltub, missuguse soojusjuhtivusega materjali külmasilla teekond läbib.
Tegur λ väärtused (W/mK):
Isover KL-33 - 0,033,
puit - 0,12,
Isover VKL-13 tuuletõke - 0,031,
SKANO puitkiud tuuletõkkeplaat - 0,049,
Bauroc UNIVERSAL plokk - 0,1.
Kes aru saab, võib numbritele otsa vaadates üht-teist hoomata või arvutislikult külmasillad arvutada.

Kõigepealt kindlasti kontrollida, kas tihendid peavad nagu ka Kunn soovitas. Käega on tunda , kas pressib vahelt õhku sisse või mitte, eriti tuulepoolsel küljel, testimise ajaks ka kõik väljatõmbevendid max peale panna. Teinekord aitab ka vaid tihendi sõrmede vahel "üle tõmbamisest", tagasi koolutamisest, et sulguks vähemalt mõnda aega jälle täielikult.
Foto põhjal võiks samuti kahtlustada, et aknad on soojustuse suhtes ebaoptimaalselt paigaldatud.

Akende reguleerimisest: https://www.facebook.com/reel/2009084516372106

Vuuk, selline akna paigaldamine laudisega samale tasandile on mõistlik nt vanade majade korral, sest traditsiooniliselt on seda niimoodi tehtud, aga mõistlikum oleks aken paigaldada soojustuskihi paksusesse, nt tuuletõkkeplaadiga tasa. Minu jaoks on mõistlik taane laudisest 5...6 cm.

@Rein113, jah nii on.

"Joonistasin" vastavalt pildi, kus on aken laudise välimisest pinnast ligi 60 mm seespool. ScetchUP programm näitab sel juhul numbriliselt järgmisi külmasilla teekonnapikkusi: Külmasildade teekondade seisukohalt eriti enam suhteliselt paremaks ei saa, arvestades, et lühim külmasilla teekond on läbi lengide, mis teeb konkreetsel juhul 82 mm.
Kuid, kui pilti akna lengide nurgast uurida ja analüüsida, siis selgub selle lahenduse juures probleemkoht teipimise seisukohalt.
Et teip oleks korralikult ja see töötaks, peaks selle serv 10..15 mm lengi katma. Siis aga on ju ka teip vaja omakorda ära katta, et see näha ei jääks. Seega peaks avakülje kattelaua tooma akna poole nii, et see kataks lengi laua paksuse jagu - ca 20 mm.
Näiteks nii: Muidugi peaks olema läbi mõeldud ka, kuidas viimistletakse sisemine avakülg. Minu praktikas on see viimasel ajal kaetud kipsplaatide ribadega. Kui aga soovitakse seda krohvida, siis võiks (pilti vaadates) akna nihutada veel ligi 30 mm sisse poole, sest puit ei ole seal hea krohvimise alusmaterjal.
Mis mõistlik või silmale ilus, selle jätaks ma siinkohal teistele arvata.
Mina püüan näidata või näitlikustada teemat külmasildade seisukohalt ("puust ja punaseks" meetodil).

Eeltoodu teipimise ja teibi katmise osas kehtib siis, kui aknad juba paigaldatud. Kui mitte, siis on teibi serv enne akna paigaldamist võimalik kleepida lengi tagumisele küljele. Sel juhul on võimalik natuke vähem kattelauaga akna lengile peale "ronida". Teisalt - mida rohkem aknapõselaud lengi katab, seda vähemaks jääb külmasild läbi lengi. Samas kogemus on näidanud, et lengile põselauaga peale ronimist ei taheta, sest nii ei olevat ilus... .

rein113 kirjutas: 23 Veebr 2026, 16:12 ... akna paigaldamine laudisega samale tasandile on mõistlik nt vanade majade korral, sest traditsiooniliselt on seda niimoodi tehtud, aga mõistlikum oleks aken paigaldada soojustuskihi paksusesse, nt tuuletõkkeplaadiga tasa. Minu jaoks on mõistlik taane laudisest 5...6 cm.

Vanadel majadel kasutati originaalis avatäiteid, millede puitlengide laius oli 15-20cm, mitte 7cm plastikut nagu tänapäevastel hädalistel.

Kui väljapoole panna vahtplast soojustus ja sissepoole aurutõke saab külmasilla joone pikkust veelgi pikendada.

@ping, nõus - teekond pikeneks. Aga villast väljapool EPS lahendust mina väldiksin. Paremini sobiks sinna EPS asemele villast tuuletõkkeplaat, näiteks RKL-31. Sellel lambda ka kolmandiku jagu parem kui EPS-il, mis annab omakorda panuse.
Aga nagu varem mainitud, akende lengide kohalt teekonna pikkus on 82 mm ja lengide U-arv ca 0,8 heal juhul.

Tere, kena pidupäeva. Teeme siis "puust ja punaseks". Joonis1 Tsi=15,7 C, (0,042); joonis 2 Tsi=16,2 C (0,016); joonis 3 Tsi=16,6 C (0,012). Ehk nn külma "teepikkused" ei mõjuta sellises sõlmes praktilises elus suurt midagi. Akadeemilistes hirmu- ja õuduslugudes võib muidugi selle ümber suurt kära tõsta, kuna psii väärtus muutub 0,04-lt 0,01-le. Aga kogu energiabilansi muutus psii väärtuse muutusest on nii tühine, et sellise aknasõlme asendi muutus praktilist väärtust energiabilansis ei oma.
Aga arvutame hüpoteetiliste andmetega: väikemaja, soojusenergia kulu 8000 kwh/a; 10 akent , joonkülmasilla pikkus 60 m; 60 m x 0,03 W/(mK)= 1,8 W/K x 4000 Kd = 173 kWh/a . See teeb siis kokku 17 €. Ei ole usutav, et hoonel pole enam rohkem soojusenergiakadusid püüda kui seda 17 €/a 10 akna nihutamisega saaks.
Resümee: Eesti piirdetarindite inseneerias (sh ka akadeemilises) ei nähta üldpilti, keskendutakse detailidele ja ei osata näha detailide mõju üldpildile. Kurb. Ja siis kobavad arhitektid, projekteerijad ja insenerid peavoolu meedia survel elevanti nagu siilid udus ning ajavad igasugust hirmu- ja õuduslugusid külmasildadest. Ja kõik usuvad!
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
P.S. Vahepeal tuli joonis 4 : Tsi=16,6 C (0,009). Ehk 1,98 W/K. Ei midagi olulist (19 €).

Sellega päri, et energiabilansis avaldab suhteliselt tagasihoidlikku mõju.
Küll aga usun, et selle juures võib olla 1 teine kaalukam mõju.
Minu pandud pildil 1 lahenduse korral, kus külmasilla teekond vaid 59 mm, kondensaadi oht kindlasti suurim ja seda "teekond" mõjutab. Muidugi ka materjalide omadused, mida "teekond" läbib.
Seda mõju näeme küllap ka nii mõnegi siinse foorumiteema piltidelt.

Ja kui pikk on külmasilla teekond risti läbi paketi? Natuke nagu üle ei mõtle oma teemaga? Iga avatäide on olemuselt kehvema soojapidavusega kui sein. Samas nagu ilma akende ja usteta maja ka nagu ette ei kujuta. Kilplastel vist alguses üks oli

On näha olnud nii üle-, kui alamõtlemisi. Tihti ollakse kuulnud sõna "külmasild", aga mis "koll" see täpsemalt on, seda täpsemalt alati ei teata.

Tere. Nagu üks kolleeg kaudselt vihjas hakkab kondensaadi tekkele mõju avaldama ka aknaraam. Kui see on s... , siis -18 C juures hakkab see juba härma tõmbama. Aga meie teema oli vist akna asend, mitte aknaraam. Kui vaadata sisenurga temperatuuri, siis +16 C juures (arvutatud -5C) pole mingit ohtu. Jah, kui mõni "ekspert" tahab arvutada -20 C, siis tõenäoliselt on tavalised plastraamid (meil enamlevinud K-Euroopa kliimasse sobivad raamid) seestpoolt härmas sõltumata selle asendist ("külma teepikkus" läbi raami on kõikidel joonistel võrdne).
Selles kontekstis on lai raam (15-20 cm) igatpidi parem , kuna "külma teepikkus" on kordades suurem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui külmasilla "teepikkus" on läbi puidu 45 mm + läbi tuuletõkke 14 mm (kokku 59 mm), siis Isover VKL-13 tuuletõkke korral on selles nurgas U väärtus 1,022 W/(m²K). Skano puitkiud tuuletõkkeplaadiga sama näitaja 1,24W/(m²K). Parematel kolmeklaasiliste pakettidega plastakende lengil on see näitaja ligi kolmandiku võrra parem. Sellest võib järeldada, et seal nurgas võiks temperatuur olla jahedam ja sinna tahab niiskus esimesena koguneda. Seega 59 mm teepikkus kipub olema nadivõitu ja seda väldiks.

Minu kodu plastakendel sellel talvel kondensaadi märke ei täheldanud.
Kuidas teistel?

See talv on ikka väga äärmuslik näide - ei mäletagi nii pikka aega sademeteta, kõrgrõhkkond. Tavaliselt nii ei ole

Tere. Nojah, filsosofeerida on mõnus, aga see ei aita kuidagi küsijat. Variandid: 1) kas kütta nii, et radikad särtsuvad 2) parandada energeetiliselt nõrku kohti, antud juhul siis aknaliidet. Mõlemad tegevused on ebameeldivad - kulub raha. Võib olla on veel kohti, mida võiks energeetiliselt tuunida. +10 aknanurgas on küll tsipa madal. Aga kui siseniiskus on piisavalt madal, siis hallitust ka ei teki. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kod markoff on minetanud teema vastu igasuguse huvi, esmamulje järgi oli kuskil tugev leke. Kuniks see kahtlus pole välistatud, pole antud kontekstis oluliste külmasildade jutt väga kohane. Autorilt tagasiside puudu

Minu kodu plastakendel sellel talvel kondensaadi märke ei täheldanud.
Kuidas teistel?

0

Kohaseks või mittekohaseks võib ükskõik mida tembeldada. Ükskõik millist, aga teistsugust seisukohta.
Seda nähtust näeme ka poliitikutel. Eriti neil, kel kesised tulemused ette näidata. Aga see selleks... .

Teema algataja pildilt täheldas kodanik ping teema alguses, et aken paigaldatud voodri välispinnaga tasa. Seda oletasin ka mina, sest pildil ei ole näha veeplekki ja välimisi avakülgi. Kui mina oleksin oma kodus aknast samal moel pildistanud, siis oleks veeplekk ja avakülg paistnud.
Eks sealt siis tuli, et hakkasin ebakohaste postituste ja piltidega teemat reostama.
Vabandust!
Küllap nüüd hakkab targemate poolt tulema teemakohasemaid ja tõestatud postitusi.

Vaata rahulikult 1.-t pilti, kui oleks külmasilla probleem, siis oleks terve akna serv/ külg ühtlaselt jahe, kuid siin on tegu selgelt eristuva laiguga hinge juures. Kusjuures lekkiva õhu jahutav mõju võib kanduda kaugemale, kui vaid lekkekoht. Külmasillad peaksid tulema jutuks alles siis, kui õhulekked on välistatud.

Nõus, hinge juures paistab ohtrasti kondensaati. Samas see võib olla seletatav ka sellega, et metallist hing ise on suur soojusjuht.
Mina ei vaidle vastu.
Jään eriarvamusele. Saab olla mitu viga üheaegselt. Sellepärast pakun alternatiive.

hinge juures paistab ohtrasti kondensaati.

1. pilt on termokaamera pilt must-valgena, 2. tavapilt. Kondensaati ma ei näe ja termokaamera pilt seda ei näitagi. Erineva heledusega kohad on erineva temperatuuriga. Proovi õigesti pildist aru saada. Termokaamera pildil on vähe ühist reaalse (silmale nähtava) pildiga. Näiteks võib sellel näida tumedates riietes inimene hele, kui taust on jahedam.
Miinustemperatuuril ei saa olla kondensaati vedelikuna, tavaliselt kas jää või härmatis.

EKVÜ lehelt hoone sisekliima referaadid, neid allapoole kerides on juttu külmasildadadest. https://ekvy.ee/et/koolitused/koolituste-materjal

1-le pdf-ile otseviide https://www.ekvy.ee/attachments/article ... nspekt.pdf
Seal on 1.- lk mõisted ja ka veidi allpoole kerides: mis ei lähe külmasilla alla ehk välistused. Kui hoonet esialgu termoviseerides võib iga tumeda koha juures külmasildu väita, tuleks olla väljaütlemistes ettevaatlik kuni ei ole kahtlasi kohti hoolega uuritud.

Ka on juttu akende paigutusest.