Ehitusfoorum

Tere


Tekkis küsimus, et kuidas lahendada manuses olev vundament vähe kaasaegsemalt. Eelnevad põlvkonnad alustasid saun- kõrvalhoone ehitust, aga kahjuks või õnneks vundamendist kaugemale ei jõutud. Tegemist 60 ruutmeetrise põhjapinnaga ning ühekordse hoonega. Ca pool hoonest lintvundament ja teine pool postvundament. Pinnase väljakaeve ning tagasitäide on olnud korralik.
Oleks soov antud asukohas ehitust jätkata, kuid mis oleks teie arvates parim stardilahendus? Puukuuriks pole
mõtet hoonet ehitada, seega vähemalt postvundament tuleks välja nokkida või lammutada tasapinnani. Siis võiks juba ka lintvundamendi lammutada. Vedada alla liivapadi, tihendada, laduda maha peno ning valada plaatvundament?
Hoone kontruktsioon puit.
Hoones võiks saada pesitseda aastaringselt.

Tänud kõigile kes viitsivad kaasa mõelda.

Võta arhitekt. Tuleb odavam.

Sepp66 kirjutas: 16 Mär 2026, 14:25Hoones võiks saada pesitseda aastaringselt

Tähendab et elumaja kavatsed sinna ehitada?

rein113 kirjutas: 16 Mär 2026, 15:36 Võta arhitekt. Tuleb odavam.

Selliste küsimuste peale tuleb ka parem

Kõigepealt pane paika mida soovid. Väikeelamu, saun jne. Siis saab midagi soovitada. Kui soovid "tahan midagi" siis võib kõik sobida ja samas mitte midagi.

Sepp66 kirjutas: 16 Mär 2026, 14:25 ... Ca pool hoonest lintvundament ja teine pool postvundament....

Kanalitorudest postid sobiks vast terrassile ja ega silikaadist vundament tõenäoliselt asjalikum ei ole.

Sa ju ise ka tead, et mida elumaja ehitamiseks teha tuleks.

... vähemalt postvundament tuleks välja nokkida või lammutada tasapinnani. Siis võiks juba ka lintvundamendi lammutada. Vedada alla liivapadi, tihendada, laduda maha peno ning valada plaatvundament? ...

Paistab olevat järjekordne teema, mil teemaalgataja sooviks on kehtivast seadusandlusest kõrvale hiilida.
Milles ikkagi asi? Kas seadusandlus segab kodanikel normaalset elamist või on kodanikud kuidagi väga vastalised?
Kui mitte, siis tipa-tapa pädeva arhitekti jutule.
Sellele olemasolevale vundamendile sobiks ehk (näiteks) ehitada ajutise hoone, kuhu saab ehitamise ajal ladustada ehitusmaterjale ja töövahendeid.

Olemasolevale vundamendile saab edukalt ehitada puithoone. Lintvundamendile (sügavus tedmata, kandevõime oletuslik) kivihoone. Silma järgi on vundament alla 60 m2, seega paberimäärimist vaja minimaalselt. Kui puuduliku mingi projekt säilinud siis selle aluseö võid kohe ehitada. Kui pole siis teed ise arvutis valmis, esitad KOV (kuni 60 m2, max 5 m kõrge (kõrgust loetakse 1k põrandast) ja hakka ehitama.

kõrgust loetakse 1k põrandast

Kuskohast selline info võetud, vist enda välja mõeldud?

Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
§ 30. Ehitise kõrgus
(1) Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.
https://www.riigiteataja.ee/akt/1100620 ... tiv#para30

Nõks selline sõnajalgade tuuliku kõrguse teema, et kui "silud" maapinna natuke kõrgemaks, juhtub ka ehitis kõrgemale tulema..
Muidu jah, kuhu projekti ka ei vaataks hoone 1. korruse põrand võetud vertikaalseks nullkõrguseks ja nt hoone harja kõrgus antud sealt mõõtes. Tahtes ehitise kõrgust seaduse mõttes, tuleks 1. korruse põrandast harjani kõrgusele liita ka põrandast maapinnani juurde.
Seni kuni riiklikus kõrgussüsteemis absoluutne kõrgust ette ei ole antud, saaks nagu maapinna kõrgusliku manipuleerimisega ka ehitise kõrgusega mängida. A'la mõõtmise ajal oli maapind soklini, hiljem sademetega erodeerus 30 cm madalamaks ehk ehitis muutus kõrgemaks kui uuesti üle mõõta

vuuk kirjutas: 17 Mär 2026, 11:04

kõrgust loetakse 1k põrandast

Kuskohast selline info võetud, vist enda välja mõeldud?

Ei ole, KOV nõue (on kogu vaidlus läbi elatud) ja varem kõrvalteemast kajastatud. Vihjeks - tegelik maapind kõigub - mõnel päris palju. KOV pahandaski - nad nägid maaplaanilt maapinna kõikumist ära. rahul olid siis kui nullpunkt sai kõige kõrgemast maapinna punktist veel +30 cm kõrgemale (vundamendi kõrgus). Vundament koos põrandaga märkisid maaplaanil nullkõrguseks ja vaadetel joonistasid maapinna -30 cm. Lubatud maksimaalkõrgust (5 m) mõõdetakse katuseharja ja nullpunkti vahelt.

Kõrguse mõõtmine käib seaduse järgi nagu Maaks juba kirjutas. (Antenne, korstnaid ei arvesta)

Reaalsus sõltub sellest, kuidas KOV asja tõlgendab. Mul läks ka sarnaselt Kalvisega, st arvestati joonisel antud nulltasandist.

Kahtlen, kas asi on ikka tõlgendamises. Ja kui ongi, siis tõlgendamise praak. Võimalik, et mõni ametnik on mingil ajal tööga väga koormatud ja ei pane viga tähele. Kes teeb, sel juhtub.

See kõrguslik sidumine ehk +/- 0,00 kõrgus (millega on seotud absoluutne kõrgus) on mõeldud kõiki erinevaid tõid teostavatele ehitajatele. Sellest kõrgusest peavad kõik ehitajad oma tööde tegemisel lähtuma. Selle kõrguse märgib geodeet oma täpse ja targa aparaadiga kusagile kokku lepitud kohta. Kui projektis seletuskirja tehniliste andmete loetelus on märgitud, et hoone kõrgus on näiteks 5,0 meetrit, siis see ei tähenda, et kõrgus +/-0,00-st katuse harjani on 5,0 m. Kui ehitaja nii ehitab, siis on tegu valesti ehitamisega.
Tuleb vaadata kõrgusmärki katuse harjani, mis on toodud vaadetel ja lõikel.
Näiteks alljärgneval lõikel on kõrgus nullist +5,63 m, aga tegu ei ole hoone kõrgusega. Hoone kõrgus selles projektis on antud seletuskirjas ja asendiplaanil 5,9 m. Järelikult sokli kõrgus nullist maapinnani on keskmiselt 5,9 - 5,63 = 0,27 m.

Võib nimetada tõlgendamise praagiks, inimese kasuks ühe silma kinnipigistamiseks vms, aga vähemalt kahes erinevas KOVis on nii toimitud

Seadusest lugesin kunagi välja nii:

Sellisel juhul oleleme selles osas ühel meelel.

A23 kirjutas: 18 Mär 2026, 11:02 Seadusest lugesin kunagi välja nii:

See on seal praegugi suhteliselt selgelt kirjas:

"(3) Maapinna kalde puhul arvestatakse ehitise kõrgust ehitist vahetult ümbritseva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilisest keskmisest."

See võib ka esimese korruse aknalaua tasapinnaga kokku langeda.

Viide määrusele https://www.riigiteataja.ee/akt/1100620 ... tiv#para30
Lühikeste hoonete puhul sobilik, pikkade puhul küsitav. Nagu ei kõlba ka aia kõrguse määramiseks, kui maapind kaldu.

A23 kirjutas: 18 Mär 2026, 08:29 Kõrguse mõõtmine käib seaduse järgi nagu Maaks juba kirjutas. (Antenne, korstnaid ei arvesta)

Reaalsus sõltub sellest, kuidas KOV asja tõlgendab. Mul läks ka sarnaselt Kalvisega, st arvestati joonisel antud nulltasandist.

Mul on see nulltasand juba 3 korda 3 erinevas KOV läbi läinud.
Meenub siiski, et just see ehitusregistri kõrgus mis ei tähendanud midagi (see tuleb lisaks esitada), tuli tõesti võtta maapinnast. Maapinna kõrgus oli vist täielik jama joonisel, sest maapind oli künklik ja vundamendi täide oli plaanis lohud ära siluda...
Ma lolli peaga algul panin nullpunkti maapinda siis saadeti kohe projekt tagasi ja kästi põrandale panna.
(Kõik see jutt on lihtsalt soovituslik, kuidas nüüd KOV bürokraatiat kergeima vaevaga läbida!)

Hämmastav: vundamendist jõuti nullpunktini!

Sepp66, kle, on ettekujutust, kuidas teised hooned läheduses on vundamendiga maakera külge aheldatud (noh, et kui soos siis võib ju orbiidile lennata maakera pöörlemise tõttu, paekivi osas võib isegi loota mingisugust stabiilsust)? Isegi ilma nullpunktita!